Õpiabid
Jeremija


Jeremija

Vana Testamendi prohvet, kes sündis preestrite suguvõsas ja kuulutas prohvetlikult Juudas 626–586 eKr. Ta elas sama aja paiku, mil teisedki suured prohvetid Lehhi, Hesekiel, Hoosea ja Taaniel.

Jeremija pühitseti prohvetiks surelikkusele eelnenud elus (Jr 1:4–5). Umbes neljakümne prohvetiks oldud aasta vältel oli ta oma õpetustes vastu ebajumala kummardamisele ja kõlblusetusele juudi rahva seas (Jr 3:1–5; 7:8–10). Ta oli silmitsi pideva vastuseisu ja solvangutega (Jr 20:2; 36:18–19; 38:4). Pärast Jeruusalemma langemist võtsid Egiptusesse põgenenud juudid Jeremija endaga (Jr 43:5–6), kus ta pärimuste kohaselt kividega surnuks visati.

Jeremija raamat

Peatükkides 1–6 on kirjas Joosija valitsemise ajal antud prohvetlikud kuulutused. Peatükid 7–20 on Joojakimi-aegsed prohvetlikud kuulutused. Peatükkides 21–38 käsitletakse Sidkija valitsemist. Peatükkides 39–44 on kirjas prohvetlikud kuulutused ja kirjeldatakse ajaloosündmusi pärast Jeruusalemma langemist. Peatükis 45 on kirjas Jeremija kirjutajale Baarukile antud tõotus, et Baaruki elu on kaitstud. Lõpetuseks on peatükkides 46–51 prohvetlikud kuulutused võõraste rahvaste kohta. Peatükk 52 on ajalooline lõppsõna. Mõned Jeremija prohvetlikud kuulutused olid kirjas Laabani vaskplaatidel, mis Nefi oma valdusesse võttis (1Ne 5:10–13). Lisaks sellele mainitakse Jeremijat Mormoni Raamatus veel kahel korral (1Ne 7:14; Hl 8:20).

Jeremija raamatus on samuti kirjas kinnitus inimese surelikkusele eelneva olemasolu ja Jeremija surelikkusele eelneva pühitsemise kohta (Jr 1:4–5); prohvetlik kuulutus Iisraeli tagasituleku kohta pärast nende hajaliolemist, kuidas neid kogutakse linnast üks ja suguvõsast kaks ning viiakse Siionisse, meeldivale maale, kus Iisrael ja Juuda saavad elada turvalisuses ja rahus (Jr 3:12–19); ning prohvetlik kuulutus sellest, kuidas Issand kogub Iisraeli põhjamaadelt, saates palju „kalamehi” ja „kütte” neid üles otsima (Jr 16:14–21). See viimse aja sündmus on oma mõõtmetelt suurem isegi sellest, kui Mooses tõi Iisraeli välja Egiptusest (Jr 16:13–15; 23:8).