2010–2019
Sapwellime Kaweid Rahn Koaros
Epreil 2017


Sapwellime Kaweid Rahn Koaros

Samatail Nanleng mwahngih dahme kitail koaros anahne laudsasang mehteikan.

Ehu sapwellimen Sahm Nanleng dipwisoun kaweid Sapwellime serihkan iei pahpa/nohno kahlap pwungkan. En ei pahpao ah nohnou wia emen soangen liho. Ni ehu mwekid me wiawi ni ei inenin tikitik oh sohte tamataman, ahi pahpao wie penpeneuihie. Ni eh kilekilang peneuo, ahi nohno kahlapo nda, “Monte, I kamehlele me ahmw peneu en nohn uk ehng seri en.”

Ahi pahpao sapeng, “Ino, I pahn panauwi nei serihkan nin duwen me I mwahuki.”

Oh ahi nohno kahlap maraino ni meleilei nda, “Oh pil ngehi.”

I kamehlele me ahi pahpao rong peneu maraino sang ah nohnou ni rahno.

Ni atail kin medewe kaweid, kitail kin medeweda koul me kitail koaros ese oh pwungki—“I Am a Child of God.” Nan kohroso kitail diar koasoai pwukat “Kahluwaie, kaweidie, alu limwahi, sewese I en diar ahlo.”1

Me keren me I wehwehkihla me kohroso wia mehn kaweid sarawi ong pahpa/nohnokan. Ni ahi douloali koasoaiko, I diarada me ni ahr audaudki kaweid, mie ehu kawehwe loal nan koasoaiko. Emen emen kitail kin peki rahn koaros rehn Sahm Nanleng en kaweid kitail, kahluwa kitail, oh alu limwahtail.

Presiden Dieter F. Uchtdorf kawehwedahr: Samatail Nanleng ketin mwahngi anahn kan en Sapwellime serihkan. Iei Sapwellime doadoahk oh kilohri en ketikiheng kitail oh palingenatail ansou koaros elen sawas mwahukan me pahn sewesei kitail pwurala Reh.”2

Na rong koasoi pwuko: Sahm Nanleng ketin mwahngi soahng koaros me kumwail oh ngehi kin anahne. Ihmekahrehda E ketin kaunopadahr koruk en sawas ehu me dokedoke emen emen kitail. Audepen koruk wet me dir. E iangahki Sapwellime Ieroso, oh Tomwo, Ngehn Sarawi, kosonned akan, pwuhk sarawikan, kapakap, soukohpkan, wahnparonkan, pahpa/nohnokan, pahpa/nohno kahlapkan, kaun en Mwomwohdisokan, oh pil mehteikan—koaros pwehn sewesei kitail en pwurala oh kousonla Reh ehu rahn.

I men ehukihda rahn wet ekei audepen koruko me kahrehiongiehier ahi diarada me Sahm limpoako kin kakahluwa, kaukaweid, oh alialu limwahi oh ahi peneinei. I koapworopworki me kumwail koaros pahn diarada nan amwail mour kan me Sahm Nanleng kin ketin kakahluwa, kaukaweid, oh alialu limwahmwail oh, ni amwail wehwehki met, kumwail pahn wenla mwowe ni amwail wehwehki me kumwail sohte kin kelkelehpw.

Kosonned akan en Sahm Nanleng wia audepe kesempwal kei nan koruk wet. Alma kalohkihda me “Suwed kaidehn mwahn popohl.”3Pwungkihla wiewia suwed oh sohte kapwungala wia limpoak likamw oh kin kakairada madamadau me dene wiewia suwed kin katikada mehkot kaperen.Samuel mehn Lamano kawehwehda ni pwung padahk wet: “Kumwail kin rapahki peren sang ni amwail kin wiahda dihp, me kin uhwongada duwen pwung me kin mihmi rehn atail Kaun lapalap oh Kaun soutuk.”4

Sapwellimen Sahm Nanleng soukohpkan kin poden katamankin kitail me pwung iei popohl. Nanmwarki Benjamin, nikarasepe, kawehwe me Sahm Nanleng “ketin kupwuriki kumwail en kin wia dahme e ketin mahsanihong kumwailehr, pwe ma kumwail pahn kapwaiada, e pahn ketin mwadangete kapaiada kumwail.”5 Oapwoat koul pil wia soangen ketemenohte:

Kolokol kosonned akan; kolokol kosonned akan!

Ni atail kolokol kosonned akan, kitail pahn ale perepatail oh popohl.

E pahn ketikihdo kapai kan.6

Ni ahi sounpar 14, I esehla duwen ekei kapaikan. I kilangada ehu soangen wiewia rehn ahi pahpa/nohno. Pwehki dahme I kilango, I idek, “Kitail pahn kohla wia atail misin?” Dahme I lemelemehngkio sansalada ni en ahi nohnou ah mesen pwuriamwei. Mwuri, ni aht mihting en peneinei, ngehi oh rieiko esehda me aht pahpa/nohnou pahn kaunla ehu misin.

Se kouson pohn pelien sahpw lingan ehu nan Wyoming. Sang pein ahi kasawih, aht mour inenin kaselel. I kak pwurasang sukuhl, wiahsang ahi pwukoahkan, oh samwalahr kesik mahn, laid, de iang nei kidio mwemweit.

Mwurinte aht ale malipilipo, I diarada me I pahn anahne pwilikihdi nei kidio me adaniki Blue. I peidek rehn ahi pahpao, dahme I pahn wiahieng Blue. I men kasalehieng uwen sapairair en kupwuren Koht ong kiht. I sohte pahn kak manokehla pasapeng wet. E nda, “I sehse. Kidio mwein sohte kak iang kitail, eri ke anahne peki rehn Sahm Nanleng. Kaidehn ih pasapeng me I kaskasiko mwo.

I tepda wadek Pwuken Mormon. I nantiheng kapakap pwehn ese ma I pahn pwilikihdi nei kidio. Pasapengpen ahi kapakapo sohte mwadangete kohdo; ahpw madamadau pwoat kin kalap pwarada nan ahi mwahliel: “Dehr katoutouwi ahmw pahpa/nohno. Dehr wiahda mehn kalohmwat. I malipehier ahmw pahpa/nohno.”

I esehier kupwuren Sahm Nanleng.Dahme I esehiero sohte katikala ahi medengki ei pahn pwilikihdi nei kidio. Ahpw pwehki tohnmetei tikitiko, kahrehda ahi mohngiongo materekda oh I diar meleilei ni ahi rapahki kupwuren Sahm Nanleng.

I kapingkalahngan ong Sahm Nanleng pwehki kapaikan oh popohl me I diar sang ahi wadek pwuhk sarawi kan, kapakap, Ngehn Sarawio, oh pahpahn sampa warehng men me wia ah pwukoahn kasukuhli nah serihkan. Irail kin kakahluwaie, kaukaweidie, oh alialu limwahi pwehn seweseie diar elei—mehlel ni ansou me I anahne wia mehkot me apwal.

Pwehn patehng audepen koruk me I patohwendahro, kitail pil kapaikidahr atail ahneki kaun en prihsduhd men me kin kahluwa oh kaweid kitail.

Presiden Boyd K. Packer mahsani: “Pisopkan alehier kamarain! Kitail koaros ahneki saledek en ale de kesehla kaweid sang atail kaunkan, ahpw ieremen kasohwe kaweid en amwail pisop, ma e wiawihsang nan mwoahl de ong emen emen.”7

Ohl pwukat kin nannantiong en wia weliepen Kauno. Ma me mah de pwulepwul, ni en Sehdan eh kin men kitail en medewe me kitail salongalahr, pisop kan me kak kaweid kitail. Ni ei kin koasoieng pisop kan, I diarada kaweid ehu me pid kainseno en sapeik de lokolongki mehkot me sohte ahi sapwung loalle. Pisopkan kin mwahuki kawehwe limpoak en Sahm Nanleng ong aramaso oh kin men alu limwahn aramaso lao aramaso diar ahl en kohla ni imweho.

Ele audepen en Sahm Nanleng koruko me keieu kesempwal kin sansalda nan mahsen pwukat: “Pwe iei uwen Koht eh ketin loalloale sampah me e ketikihdohki Sapwellime Ieros.”8

Pwehn padahkiheng kitail dahme kitail anahne wia, Sises Krais ketin kaweidedo karasaras ehu me kitail anahne song en alasang. E ketin kapahdo limehkan oh peki kitail en idawehn Ih.9 Oh ni atail sohte kin pweida, kitail koaros kin wia, E ketin katamankin kitail me, “Pwe kilang, Ngehi, Koht, me mehkilahr mepwukat ong koaros, pwe irail en dehr mehla ma irail pahn koluhla.”10

Kisakis kaselel ehu mwo! Koluhla sohte wia kalokolok ehu; e wia kapai ehu. E wia kapai ehu me kin kahluwa oh kaweid kitail. Met me kahrehda pwuhk sarawi mahsani kitail anahne padahngkihte koluhla.11

Sahm Nanleng sapwellimaniki dipwisou tohto, ahpw E kin kalap doadoahngki emen aramas tohrohr en sewese Ih. Rahn koaros E kin ketikiheng kitail ansou mwahu en kahluwa, kaweid oh alu limwahn mehmen me anahne. Kitail anahne idawehn karasaras en Sounkomouro. Kitail pil anahne wia sapwellimen Sahm Nanleng doadoahk.

Ni ei pato nan Presidensi Lap en Mwahnakapw kan, se ese me mepwulepwul kan kin paiamwahu ni en arail pahpa/nohno kan oh sounkaweid kan kin alasang Sahm Nanleng ni arail kin kakahluwa, kaukaweid oh alialu limwahrail. Soahng silu12 me pahn sewese kitail wiahla kisehn audepen en Sahm Nanleng koruk en sewese mehteikan iei:

Keieu, patehng me pwulepwul kan. Presiden Henry B. Eyring kangoange ire wet ni eh mahsani: “Mie soahngkei me kitail kak wia me kak keieu lipwan. Me kin kehlail sang atail doadoahngki koasoi ni atail kin wia kasukuhl me pid padahk iei atail karasaras en momourki padahk o.”13 Pwehn kahluwa me pwulepwul kitail anahne patehng irail. Ansou me kitail kin patehng irail kin kasalehda atail limpoak me kin kamangaiala atail kin kasukuhl ni koasoi oh karasaras.

Keriau, pwehn kaweid me pwulepwul ni mehlel, kitail anahne kadokeirail ong nanleng. Ansou mwahu kin kalap miehda ansou me mehmen uhdahn pahn kin kelkelehpw. Sahm Nanleng kelehpw me kin kak ketikihda kaweid ansou koaros oh nan wasa koaros. Me pwulepwul kan anahne ese mwomwen arail kak rapahki en Sahm Nanleng kaweid.

Kesilu, kitail anahne mweidehng me pwulepwul kan en kahluwa. Duwehte en pahpa/nohno limpoak ko kin koledi pehn kisin seri me kaikaiahn en alu, kitail anahne mweidehng pwe me pwulepwul kan en kak keirda. Mweidehng me pwulepwul kan en kahluwa anahne atail kanengamah oh limpoak. E apwal oh pwand sang ma kitail me pein wia. Irail ele pahn kin dipekelekel, ahpw kitail pahn alialu limwahrail.

Riei ohl oh lih akan, e pahn mie ansou kei nan atail mour me kapai kan en kaweid pahn mwomwen doh oh apwal. Nan soangen ansou apwal pwuko, Elder D. Todd Christofferson inouki me: “Kitail en kesempwaliki atail inou kan oh poden peik. Kumwail eri kak peki ni pwoson, sohte peikasal, nin duwen amwail anahn, oh Koht pahn ketin sapeng. E pahn ketin utung kumwail ni amwail doadoahk oh mwasmwasahn. Nin duwen kupwure oh Sapwellime ansou E pahn ketin kapahdo Limehko ong kumwail, mahsani, ‘Iet Ngehi.’”14

Ni ehu soangen ansouo, I rapahki en Sahm Nanleng kaweid ni kapakap mehlel oh ngidingidki erein sounpar ehu samwa pwehn diar kamwahu pen ahi kahpwalo. I ese me Sahm Nanleng kin ketin sapeng kapakap mehlel koaros. Ahpw I sohla ahneki koapworopwor kahrehda ehu rahno I pidelong nan tehnpas sarawi oh wia peidek wet: “Sahm Nanleng, Re udahn ketin kupwurohki?”

I wie mwomwohd nan mwurin perehn kommol nan Tehnpas Sarawi en Logan Utah, oh lusikihda en Presiden en tehnpas sarawio, Vaughn J. Featherstone, emen kempoakepen aht peneinei, ah pidelong nan pereho. Ohlo kesihnenda mwohn pokono oh kasamwo kiht koaros. Ni eh kasawihiehda nan pwungen aramas ko, e sohla koasoi, kilengdohng ie, oh nda, “Brother Brough, mehd mwahu ahi kilang uhk nan tehnpas sarawi rahn wet.”

I sohte pahn kak manokehla ahi pepehm ni ansouo. Likamwete—nan rahnmwahuo—Sahm Nanleng ketin kapkapahdo Limeho oh mamahsani, “Iet Ngehi.”

Sahm Nanleng ketin kupwure oh kin sansalenge oh kin sapeng en aramas koaros kapakap.15Ni ei wia emen Sapwellimehko, I ese me pasapeng pen ahi kapakap kin wiawi nin duwen kupwuren Kauno. Oh pwehki mwekid wo, I wehwehkihla laud me kitail wia seri en Koht oh E ketin kadar kitaildo wasaht pwe kitail en kehn Sapwellime ieias met oh pwurala pwehn kousonla Reh ehu rahn.

I kadehde me Sahm Nanleng kin ketin kahluwa kitail, kaweid kitail, oh kin ketin alu limwahtail. Ni atail kin idawehn Sapwellime Ieroso oh oke Sapwellime tohn doadoahk kan, wahnparon kan, oh soukohp kan, kitail pan diar ahl en kolahng mour soutuk. Ni mwaren Sises Krais, amen.