2013
Faapaleniia o le Upumoni ma le Faapalepale
Fepuari 2013


Faapaleniina o le Upumoni & Faapalepale

Mai se lauga o le faeasaite a le Ofisa o Aoga a le Ekalesia sa fofogaina i le aso 11 o Setema, 2011. Mo le anotusi atoa i le FaaPeterania, alu i le mormonnewsroom.org/article/-truth-and-tolerance-elder-dallin-h-oaks.

Ata
Elder Dallin H. Oaks

O le i ai ma le natura o le upu moni o se tasi o fesili taua o le olaga faitino. Sa ta’u atu e Iesu i le kovana Roma o Pilato na sau o Ia i le lalolagi e “molimau i le upu moni.” Sa tali lena tagata le talitonu, “Po o le a le upu moni?” (Ioane 18:38). Sa tautino muamua atu e le Faaola, “O a’u nei le ala, ma le upu moni, ma le ola” (Ioane 14:6). I faaaliga i ona po nei, sa Ia fetalai mai ai, “O le upu moni o le iloa lea o mea e pei ona i ai, ma e pei ona sa i ai, ma e pei ona o le a oo mai” (MF&F 93:24).

Tatou te talitonu i le upumoni aiai e aofia ai le i ai o le Atua ma le sa’o ma le sese ua faavaeina e Ana poloaiga. Ua tatou iloa o le i ai o le Atua ma le i ai o le upu moni a’ia’i e taua i le olaga i lenei lalolagi, e tusa lava pe talitonuina pe leai. Ua tatou iloa foi o loo i ai le tiapolo ma o nisi mea e matuai faavavau lava ona leaga.

O lipoti le manuia o le taatele o le gaoi ma le pepelo i tagata aoaoina ua faailoa mai ai se tulaga lautele o le leai o ni amioga lelei ma e le o lava le malamalama i ai o le toatele o tagata i le lelei ma le leaga. O le taatele o le faatautee, ave faagaoi, ma le le faamaoni ua mafua ai ona manatu le toatele pe ua leiloa atu le faavae o amioga lelei i atunuu i le itulagi i Sisifo lea na maua mai i o latou tofi faa-Kerisiano-Iutaia.1

E lelei le popole i lo tatou faavae o amioga lelei. Ua tatou ola i se lalolagi ua anoanoai tagata maualuluga ua aoaoina ma faia se talitonuga e faapea e leai se sa’o po o se sese a’ia’i—e faapea o le pule uma ma tulafono uma o amioga o filifiliga ia e fai e tagata e mafai ona sili atu i poloaiga a le Atua. E toatele lava foi ua latou fesili pe e i ai se Atua.

O le filosofia e uiga i le le tumau o amioga lelei ae e eseese mo tagata eseese, lea e faapea mai e saoloto tagata taitoatasi e filifili mo ia lava le mea e sa’o ma le mea e sese, ua avea ma se talitonuga le aloaia mo le toatele o tagata i le Iunaite Setete ma isi malo i Sisifō. I le tulaga e sili ona lamatia ai, o amioga faatiapolo ia sa masani ona nānā ma ufiufi e pei o se fula, o le taimi nei ua faaaliali ma faalealea e pei o se fu’a. O le uunaia e lenei filosofia, ua toatele ai le tupulaga faia’e ua auai i le faia o tuinanau e faamalieina ai i latou lava, ponokalafi, tala pepelo, gagana masoa, lavalava le talafeagai e faaaliali ai itutino, vali i le taina o pe’a ma le tatuiina o vaega o le tino, ma le auai i uiga feusuai faatufanua.

E toatele taitai o ekalesia ua aoaoina le i ai o le Atua o le faitulafono silisili, o lana poloaiga ua matuai sa’o ma tonu ai nisi o amioga faapitoa ae matuai sese ma lē tonu ai nisi o amioga.2 Sa muai silafia e perofeta o le Tusi Paia ma le Tusi a Mamona lenei vaitaimi, lea o le a faapea ona avea ai tagata ma “e ua tele le manao i mea faafiafia ae leai se manao i le Atua” (2 Timoteo 3:4) ma, e sa’o a, i le vaitaimi o le a teena ai e tagata le Atua (tagai i le Iuta 1:4; 2 Nifae 28:5; Moronae 7:17; MF&F 29:22).

I lenei tulaga faaletonu, o i tatou o e talitonu i le Atua ma le upu moni e faatatau i ai o le sa’o a’ia’i ma le sese e i ai le luitau o le ola ai i se lalolagi e leai se atua ma ua faateteleina ai le toilalo. I le tulaga lenei, o i tatou uma lava—ae maise lava i le tupulaga faia’e—ua i ai so tatou tiute o le tutu atu ma tautatala atu e faamautu o loo i ai se Atua ma o loo i ai upu moni a’ia’i ua faavaeina e Ana poloaiga.

E toatele faiaoga i aoga, kolisi, ma iunivesite o loo aoaoina ma faatinoina amioga lelei e fesuisuiai e tusa ai ma tulaga. O lenei tulaga ua suia ai uiga faaalia o le toatele o tagata talavou o e o loo suia o latou tulaga o ni faiaoga o a tatou fanau ma le au sui uiga faaalia o tagata lautele e ala i ala o fesootaiga ma faafiafiaga taatele. O lenei filosofia o amioga lelei e le tumau ae eseese mo tagata eseese ua teenaina ai le mea ua manatu le faitau miliona o tagata Kerisiano, Iutaia, ma Musalemi talitonu o le ute lea, ma o lenei teenaina ua afua ae ai faafitauli ogaoga mo i tatou uma. O le mea e tatau ona fai e tagata talitonu e uiga i lenei mea, ua faailoa atu ai le vaega lona lua o a’u autu e lua, o le faapalepale.

O le faapalepale ua faauigaina o se uiga faaalia lelei ma amiotonu agai i ni manatu faaalia ma aga e le masani ai pe ese foi agai i tagata o e latou te umia pe faia. Ona o auala faaonaponei o feoaiga ma fesootaiga ua aumaia latalata uma ai i tatou i tagata eseese ma manatu eseese, o lea ua faateleina atu ai lo tatou manaomia o le faapalepale.

O lenei faateleina atu o le aafia i tulaga eseesega e faatamaoaiga ai o tatou olaga ma faafaigata ai foi [o tatou olaga]. E faatamaoaigaina i tatou i fegalegaleaiga ma tagata eseese, lea e faamanatu mai ai ia i tatou le matagofie o le eseese o fanau a le Atua. Peitai o le eseese i aga masani ma tulaga faatonuina ua luitauina ai foi i tatou e faailoa mea e mafai ona taliaina e ogatasi ma la tatou aganuu ma tulaga faatonuina o le talalelei ma mea e le ogatasi ai. I le auala lenei, o le eseese e faateleina ai le avanoa mo feteenaiga ma e manaomia ai ona tatou magafagafa atili e uiga i le natura o le faapalepale. O le a le faapalepale, o le a le taimi e faaaoga ai, ae o le a foi le taimi e le faaaogaina ai?

O ni fesili faigata nei mo i latou o e faamautuina le i ai o le Atua ma le upu moni a’ia’i, nai lo i latou o e talitonu i le le tumau o amioga lelei ae e eseese mo tagata eseese. O se tagata e vaivai lona talitonuga i le Atua ma e leai sona talitonuga maumaututu tele i lelei ma leaga, e le masani ona oo o ia i le faigata o le taumafai ia faapalepale i manatu po o aga a isi tagata. Mo se faataitaiga, e le manaomia e se tagata e le talitonu i le Atua ona filifili po o a ituaiga ae po o a foi taimi e mafai ai ona [faaali atu le] faapalepale i le laulauvavale po o le upuvale ae o a foi ituaiga e tatau ona faafetoaia. O tagata e le talitonu i le Atua po o le upu moni a’ia’i i tulaga o amioga lelei e mafai ona latou vaaia i latou lava o ni tagata e aupito sili ona faapalepale. O i latou ia, e toetoe o mea uma lava e taliaina. O lenei ituaiga talitonuga e mafai ona papale ai e toetoe lava o soo se amioga ma soo se tagata. O le mea e leaga ai, o nisi o e e talitonu i le le tumau o amioga lelei ae e eseese mo tagata eseese, e foliga mai e faafaigata ona latou faapalepale ia i latou o e taofimamau e i ai se Atua o le e tatau ona faaaloalogia ma o loo i ai ni amioga lelei a’ia’i faapitoa e tatau ona tausisia.

O Upu Moni Aia’i e Tolu

O le a la le uiga o le faapalepale ia i tatou ma isi tagata talitonu, ma o a o tatou luitau faapitoa i lona faaaogaina? Ou te amata i upumoni aiai e tolu. Ou te faailoa atu na mea o se Aposetolo a le Alii o Iesu Keriso, ae ou te talitonu o le tele lava o nei manatu ua i ai i tagata talitonu.

Muamua, o tagata uma o uso ma tuafafine i le Atua, ua aoaoina i totonu o o latou ekalesia eseese ia alolofa ma fai mea lelei i le tasi ma le isi. Sa fofoga mai e Peresitene Gordon B. Hinckley (1910–2008) lenei manatu mo le Au Paia o Aso e Gata Ai: “O i tatou taitoatasi [mai aulotu o ekalesia eseese] e talitonu i le tulaga faaletama o le Atua, e ui atonu tatou te eseese i lo tatou faamatalaina o Ia. O i tatou taitoatasi o se vasega o se aiga toatele, o le aiga o tagata soifua, o atalii ma afafine o le Atua, o lea la o ni uso ma ni tuafafine. E ao ona tatou galulue malosi atu e atiae le avafatafata, o se uiga faaalia o le onosai, ma le faapalepale o le tasi i le isi e ui lava i mea uma e faatatau i aoaoga faavae ma filosofia ia atonu tatou te talitonu i ai.”3

Ia matau sa saunoa Peresitene Hinckley i le avafatafata faapea foi ma le faapalepale. O le ola faatasi ai ma le fefaaaloaloa’i mo eseesega o le tasi ma le isi o se luitau i le lalolagi i aso nei. Peitai—ma o i ou te faailoa atu ai se upumoni aiai lona lua—o lenei ola faatasi ai ma eseesega o le mea lea o loo aoao ai i tatou e le talalelei a Iesu Keriso e tatau ona tatou faia.

E tusa le malo o le Atua ma le mea faafefete, na aoao mai Iesu (tagai i le Mataio 13:33). O le mea faafefete—fefete—ma tuu i totonu o falaoa e tolu tumu ua oo ina faafefeteina uma ai, o lona uiga na faafefeteina e ala i ona aafiaga. Sa aoao mai foi lo tatou Faaola, o le a oo i Ona soo faigata i le lalolagi (tagai i le Ioane 16:33), o le a toaitiiti o latou aofai ma o le a itiiti a latou puleaga (tagai i le 1 Nifae 14:12), ma o le a inosia i latou aua e le o ni ō le lalolagi i latou (tagai i le Ioane 17:14). Ae peitai o lo tatou tiute lena. Ua valaauina i tatou ina ia tatou nonofo faatasi ma isi fanau a le Atua o e e le tutusa a tatou tapuaiga po o o tatou tulaga faatonuina ma o e e le’i maua ia matafaioi o feagaiga ua tatou tauaveina. E tatau ona tatou i ai i le lalolagi a le ni o o le lalolagi.

Ona ua poloaiina e mulimuli ia Iesu Keriso ia avea ma mea faafefete, o lea e ao ai ona tatou saili ia maua mai le faapalepale o i latou o e ita mai ia i tatou ona o le le avea o i tatou ma ni ō o le lalolagi. O se vaega o lenei mea, o le a tatau ai i nisi o taimi ona tatou luiina tulafono o le a faapea ona faaleaga ai lo tatou saolotoga e faatino ai la tatou tapuaiga, o le faia e faalagolago i a tatou aia tatau faavae o le saoloto e faatino tapuaiga. O le atugaluga tele lava “o le mafai e tagata o tapuaiga uma ona faaleleia a latou sootaga ma le Atua ma le tasi ma le isi e aunoa ma le faasalavei mai o le malo.”4 O le mea lena tatou te manaomia ai le loto malamalama ma le lagolagosua pe a afai e ao ona tatou finau atu e puipui le saolotoga o tapuaiga.

E tatau foi ona tatou faatinoina le lavapapale ma le faaaloalo i isi. E pei ona aoao mai le Aposetolo o Paulo, e tatau i le Au Kerisiano ona “tausisi i mea e tupu ai le filemu” (Roma 14:19) ma, i le tele e mafai ai ia “nofo lelei ma tagata uma lava” (Roma 12:18). O lea, e tatau ai ona tatou nofouta ia faamamalu i le lelei tatou te vaaia i tagata uma faapea ma le tele o manatu ma faatinoga e ese mai i o tatou manatu. E pei ona aoao mai le Tusi a Mamona:

“O mea uma ua lelei e mai le Atua; …

“… o le mea lea, o mea uma e valaau mai ma faatosina mai ia faia mea lelei, ma alofa i le Atua, ma auauna atu ia te ia, ua musuia e le Atua.

“O le mea lea, ia outou faaeteete … ia outou le faamasino … le mea ua lelei ma mai le Atua o se mea mai le tiapolo” (Moronae 7:12–14).

O lena taulimaina o eseesega o le a faatupuina ai le faapalepale faapea foi ma le faaaloalo mo i tatou.

O lo tatou faapalepale ma le faaaloalo mo isi ma o latou talitonuga e le faapea o le a tatou lafoai ai lo tatou tautino i upumoni ua tatou malamalama i ai ma feagaiga ua tatou faia. O le upu moni a’ia’i lona tolu lena. O lo tatou tiute o le avea ma fitafita i le taua i le va o le upu moni ma le mea sese. E leai se savea tuvaelua. E ao ona tatou tutu atu mo le upumoni, e tusa lava pe o tatou faatinoina le faapalepale ma le faaaloalo i talitonuga ma manatu e ese mai o tatou lava talitonuga ma manatu ma faapea mo tagata o taofia.

Faapalepale mo Amioga

E ui e ao ona tatou faatinoina le faapalepale ma le faaaloalo mo isi ma o latou talitonuga, e aofia ai o latou aia tatau e faamalamalama ma lagolago ai o latou tulaga, ae ua le tatau ona tatou faaaloalogia ma faapalepale i amioga sese. O lo tatou tiute i le upumoni e manaomia ai ona tatou saili e taofi amioga e sese. E faigofie lenei mea i amioga lamatia lea e toatele tagata talitonu ma tagata e le talitonu latou te iloa o ni amioga sese pe le taliaina.

Ae o amioga e itiiti le tulaga e lamatia ai, lea e oo foi i tagata talitonu latou te le ioeina pe sese, o le natura ma le ogaoga o mea e tatau ona tatou faapalepale ai e sili atu le faigata o le faauigaina. O le mea lena, sa tusi mai ai ia te a’u se tamaitai magafagafa o le Au Paia o Aso e Gata Ai e uiga i lona atugaluga e faapea “o le faauigaga o le ‘faapalepale’ e le lalolagi e foliga mai ua matele ina faaaogaina e faatatau i le taliaina o sitali amioleaga o le olaga.” Sa ia fesili mai pe o le a le faauigaga a le Alii o le faapalepale.5

Ua saunoa mai Peresitene Boyd K. Packer, Peresitene o le Korama a Aposetolo e Toasefululua: “O le upu faapalepale e le tu na o ia. E manaomia ai se mea faitino ma se tali e agavaa ai e avea ma se uiga lelei. … O le faapalepale e masani lava ona poloaiina mai ae e seasea ona toe faafoiina mai. Ia faaeteete i le upu faapalepale. O se uiga lelei e ese le femoumouai.”6

O lenei lapataiga musuia ua faamanatu mai ai ia i tatou o tagata e talitonu i le upumoni aiai, o le faapalepale mo amioga e pei lava o se tupe siliva e itu-lua. O le faapalepale po o le faaaloalo o loo i le tasi itu o le tupe, ae o le upumoni e i ai pea i le isi itu. E le mafai ona e mauaina pe faaaoga le tupe o le faapalepale e aunoa ma le mafaufau i itu uma e lua.

Na faaaoga e lo tatou Faaola lenei mataupu faavae. Ina ua Ia faafesagai ma le fafine na molia i le mulilua, na fetalai Iesu i upu faamafanafana o le faapalepale: “Ou te le faasala foi ia te oe.” Ma, a o Ia auina ese atu o ia, na Ia fetalai i upu faapoloaiga o upumoni: “Alu ia oe, aua e te toe agasala” (Ioane 8:11). E tatau ona aoaoina ma faamalolosia i tatou e ala i lenei faataitaiga o le saunoa atu i le faapalepale ma le upumoni: o le agalelei i fesootaiga, ae ia mausali i le upumoni.

Sa tusi mai se tasi tagata magafagafa o le Au Paia o Aso e Gata Ai e faapea: “E masani ona ou faalogo o ta’u fua le suafa o le Alii, ma e i ai foi a’u uo o e na latou tauina mai ia te a’u o loo latou nonofo faatasi ma a latou uo tama. Ua ou iloaina o le tausia o le Aso Sapati ua toetoe lava ina a le usitaia. E mafai faapefea ona ou tausia la’u feagaiga o le tu atu o se molimau ae aua ai ne’i [o’u] faatiga ai i nei tagata?”7

Ou te amata atu i a tatou amioga patino. I le faatatauina o le manaomia tele lea o nisi taimi e faatautava ai o le upumoni ma le faapalepale i nei amioga e tolu—fai upu masoa mataga, nonofo faapouliuli, ma le solia o le Sapati—ma isi amioga e tele, e le tatau ai ona tatou taliaina ni manatu e ese mai ia i tatou lava. E tatau ona pulea i tatou e manaoga o le upumoni. E tatau ona tatou malolosi i le tausiga o poloaiga ma a tatou feagaiga, ma e tatau ona tatou salamo ma faaleleia atili pe a tatou sese.

Ua aoao mai Peresitene Thomas S. Monson: “O le foliga o le agasala i aso nei e masani ona faia ai se matapulepule o le mafai ona onosaia mea faigata. Aua nei faaseseina; o tua atu o lena faafoliga o loo i ai le lototiga, le fiafia, ma le tiga. … Afai e uunaia oe e na tagata e ta’ua o au uo e fai soo se mea e te iloa e sese, ia fai oe ma tagata e tu atu mo le mea tonu, e tusa lava pe e te tu ai na o oe.”8

E faapena foi la, i a tatou fanau ma isi o e ua i ai sa tatou tiutetauave e aoaoina, o lo tatou tiute i le upumoni e matuai taua tele. E moni, o taumafaiga e aoao atu e pau le ala e fua mai ai, e ala lea i le faitalia o isi, o lea o a tatou aoaoga e ao lava ona faia i taimi uma ma le alofa, onosai, ma le faatauanau.

Ou te liliu atu nei i tiute o le upumoni ma le faapalepale i a tatou fegalegaleaiga patino ma uo o e faaaogaina gagana masoa a o tatou i ai, nonofo faapouliuli ma se paaga, pe o le le tausia lelei o le Sapati.

O lo tatou tiute o le onosaia o mea faigata o lona uiga, ia leai se tasi o nei amioga—po o isi tatou te manatu ua ui ese mai le upumoni—ona faaosofia i tatou e tali atu i ai i ni faamatalaga inoino po o ni amioga faalealofa. Ae peitai, o lo tatou tiute i le upumoni e i ai ona lava vaega o tulaga manaomia ma ona vaega o faamanuiaga. A tatou “tautalatala faamaoni taitasi ma le la te tuaoi” ma a tatou “[tautatala] faamaoni i le alofa” (Efeso 4:15, 25), ua tatou galulue o ni auauna a le Alii o Iesu Keriso, i le faia o Lana galuega. O le a tatou tutu faatasi ma agelu, ma o le a Ia auina mai Lona Agaga Paia e taiala i tatou.

I lenei mataupu maaleale e tatau ona tatou mafaufau muamua pe—po o le a le tele e faapea—ona tatou ta’u atu ai i a tatou uo mea ua tatou iloa ua moni e uiga i o latou amioga. I le tele o tulaga o lenei filifiliga e mafai ona faalagolago po o le a le tuusa’o o lo tatou aafia patino ai.

O le faaaogaina pea lava pea o upusa a o tatou i ai, o se mafuaaga talafeagai lea mo i tatou e ta’u atu ai le mea moni e faatupu masei lena mea ia i tatou. O upusa e faaaoga e i latou e le talitonu ae tatou te le o i ai, atonu e le o se mea lena tatou te faafeto’aia ai i latou e faatupu masei.

O le nonofo faapouliuli ua tatou iloa o se agasala matuia, lea e le tatau ona faia e le Au Paia o Aso e Gata Ai. Pe a faia e i latou e siomia i tatou, o se amioga patino po o se mea ua faatonuina i tatou e aua le ano i ai, lagolagoina, pe fesoasoani ai. I le fua faatatau i le va o le upumoni ma le faapalepale, o le faapalepale e mafai ona taatele i tulaga o ni amioga ia tatou te le aafia tonu ai. Ae afai tatou te aafia tonu i le nonofo faapouliuli, e tatau ona taitaia i tatou e lo tatou tiute i le upumoni. Mo se faataitaiga, o se isi itu le le amanaia o agasala matuia pe afai e patino; ae o se isi foi itu le talosagaina [o i tatou] e lagolago pe matuai faamaonia lena agasala matuia, e pei o le faanonofoina o i latou i totonu o o tatou lava fale.

I le faamamaluina o le Sapati, atonu e tatau ona tatou faamalamalama atu lo tatou talitonuga e faapea o lo tatou faamamaluina o le Sapati, e aofia ai lo tatou aai ma feinu i le faamanatuga, e toe faafouina ai lo tatou faaleagaga ma fai ai i tatou o ni tagata lelei atu i aso o totoe o le vaiaso. Ma, i isi tagata talitonu, atonu tatou te ono faailoa atu le talisapaia o le mea moni e faapea e i ai ni itu tatou te talitonu tutusa ai i mea e sili ona taua: o i tatou uma e talitonu i le Atua ma le i ai o le upumoni a’ia’i, e ui ina tatou eseese i a tatou faauigaga o na mea taua. Ae o tua atu o lena mea, e tatau ona tatou manatua le aoaoga a le Faaola e tatau ona tatou aloese mai le faia o ni finauga (tagai i le 3 Nifae 11:29–30) ma o a tatou faataitaiga ma a tatou talaiga e tatau ona avea ma “leo o le lapataiga, o tagata taitoatasi i lona tuaoi, i le malu ma i le agamalu” (MF&F 38:41).

I nei mea uma e le tatau ona tatou taumafai e faamasino i o tatou tuaoi ma i latou tatou te fegalegaleai i aafiaga faaiu o o latou amioga. O le faamasino o le mea lena a le Alii, ae le o i tatou.

Mataupu Faavae o Tulaga Faaupufai

A ulufale atu tagata lotu i tulaga faaupufai e taumafai e faatosina le faiga po o le faatinoina o tulafono e uunaia e o latou talitonuga, e tatau ona latou faaaogaina ni mataupu faavae e ese mai.

Muamua, e ao ona latou sailia le musumusuga a le Alii ina ia iloa lelei ai ma atamai i le filifiliga o mataupu faavae moni ua latou taumafai e faalauiloa atu e ala i le tulafono po o le faatinoga o faiga filifiliga. O le mea masani lava, e tatau ona latou aloese mai le sailia o tulafono po o faatinoga faaletaitai e fesoasoani ai i talitonuga ia e iloga i tagata lotu, e pei o le faamalosia o le faatinoga o tapuaiga, e tusa lava pe o le fautuaina atu. E mafai e tagata lotu ona faaeteete teisi i le sailia o faatinoga faalemalo o le a faapea ona faatino ai mataupu faavae e maotua atu nai lo na o le fesoasoani i le faatinoina o o latou talitonuga, e pei o tulafono e faatatau i le soifua maloloina o tagata lautele, saogalemu, ma amioga lelei.

E mafai ma e ao i tagata lotu ona sailia tulafono o le a faapea ona faasaoina ai saolotoga faaletapuaiga. Faatasi ai ma le malosi o le fesuisuiai o talitonuga i amioga lelei, ua oo ai i le Iunaite Setete ma isi atunuu se faaitiitia leagafaia o le tuufaatasiga o faaaloalo lautele e uiga i tapuaiga. O tapuaiga sa avea ma se vaega taliaina o le olaga faa-Amerika, ae o lea ua avea nei ma se mea ua fesiligia i mafaufau o le toatele. O nisi tagata taua ua oo lava ina latou fesiligia le mamao e tatau ona oo i ai le puipuiga e le faavae o le saolotoga e faatino ai tapuaiga, e aofia ai le aia tatau e faataunuu ma talai atu ai mataupu faavae faalelotu.

O se mataupu taua lenei e ao ai ia i tatou o e e talitonu i se Tagata Silisili o le ua ia faatuina le sa’o atoatoa ma le sese i amioga faaletagata, e ao ona tatou autasi i a tatou aia tatau ua leva ona tausisia e faatino ai a tatou tapuaiga, e palota e tusa ai ma o tatou mafaufau e uiga i mataupu lautele, ma ia auai i faiga palota ma faaaliga manatu i le tulaga faaupufai ma i tulaga faaletulafono. E ao ona tatou tutu faatasi ma isi tagata lotu e faasaoina ma faamalosia le saolotoga e lagolagoina ma faatino o tatou talitonuga faalelotu, po o a lava. Mo lenei faamoemoega e ao ai ona tatou savavali faatasi i le auala e tasi ina ia mafai ona faatumauina lo tatou saolotoga e tulitulimatagau o tatou lava ala taitoatasi pe a oo i le taimi e alagatatau ai lena mea e tusa ai ma o tatou talitonuga taitoatasi.

Lona lua, a faalauiloa atu e tagata lotu o latou tulaga i tulaga faaupufai, e tatau ona latou onosai i taimi uma e uiga i manatu ma tulaga o i latou o e e le tutusa o tatou talitonuga. E tatau i tagata lotu ona tautatala ma le alofa ma faaali atu le onosai, agaga malamalama, ma le agalelei agai i o latou fili. Ua poloaiina tagata lotu Kerisiano ina ia alolofa atu i o latou tuaoi (tagai i le Luka 10:27) ma faamagalo atu (tagai i le Mataio 18:21–35). E tatau foi ona latou manatua aoaoga a le Faaola e “faamanuia atu i e ua fetuu mai ia te [outou], ia outou agalelei atu i e ua inoino mai ia te [outou], ia outou tatalo foi mo e ua tuuaifua mai ma faasaua mai ia te [outou]” (Mataio 5:44).

Lona tolu, e le tatau i tagata lotu ona lotovaivai i le tuuaiga masani e faapea o loo latou taumafai e fai tulafono e faavae i tulaga o amioga lelei. O le tele o vaega o le tulafono o loo faavae lea i amioga lelei faa-Iutaia-Kerisiano ma ua leva ona faia ai faapea. O le lalolagi i Sisifo ua faavaeina i amioga lelei ma e le mafai ona tupu e aunoa ma lena. E pei ona folafola mai e le peresitene lona lua o le I.S. o John Adams: “O la tatou faavae sa faia mo na o se atunuu lelei ma faalelotu. E matuai le talafeagai lava se isi mea i le malo.”9

Lona fa, e le tatau ona solomuli tagata talitonu mai le sailia o tulafono e faatumauina ai tulaga lautele po o aiaiga faavae lea e fesoasoani ia i latou i le faatinoina o tulaga manaomia o lo latou faatuatua i nofoaga e aoga ai na tulaga po o aiaiga faavae i le soifua maloloina o le lautele, saogalemu ma amioga mama. Mo se faataitaiga, e ui lava ina lagolagoina e talitonuga faalelotu le tele o tulafono tau solitulafono, ma nisi o tulafono faaleaiga, o na tulafono e umi so latou talafaasolopito tumau o lona talafeagai i sosaiete faatemokarasi. Peitai, o nofoaga e toatele atu ai tagata talitonu e tatau ona latou nofouta i taimi uma i manatu o vaega toalaiti.

Ma le mulimuli, o le agaga o lo tatou faapaleniina o le upumoni ma le faapalepale e faatatauina i saunoaga nei a Peresitene Hinckley: “Ia tatou aapa atu ia i latou i o tatou alalafaga e le auai i la tatou tapuaiga. Ia avea i tatou ma ni tuaoi lelei, agalelei ma agaalofa ma amiosolia. Ia tatou aafia i faamoemoega lelei o afioaga. Atonu e i ai tulaga e aafia ai tulaga ogaoga o amioga lelei, ae e le tatau ona tatou faatafatafa i mataupu o le amioga lelei. Ae o ni tulaga faapena e mafai ona tatou faatuiese ma le faaaloalo ae aua le faia ma le inoino. E mafai ona tatou faailoa atu le faamaoni o i latou o o latou tulaga e le mafai ona tatou taliaina. E mafai ona tatou talanoa atu e uiga i mataupu faavae ae le o uiga o tagata.”10

Tagatavaai i le Olo

O loo aoao mai le Tusi Paia e faapea o se tasi o matafaioi o se perofeta o le avea ma se “tagatavaai i le olo” e lapataia Isaraelu (tagai i le Esekielu 3:17; 33:7). I faaaliga na faaopoopo mai ai e le Alii le fautuaga lenei mo Siona o aso nei: “Faatutu … se leoleo i luga o le olo,” o lē o le a “[vaai] atu i le fili a o mamao atu o ia” ma tuu atu le lapataiga e laveai ai le tovine “mai lima o le faaleaga mea” (MF&F 101:45, 54).

Ua ou tautala atu o se tasi o na leoleo i luga o le olo. Ou te faamautinoa atu ia te outou o la’u savali ua moni. Ou te tautino atu ua ou iloa o loo soifua le Atua! Ou te molimau atu o Iesu Keriso o le Alo o le Atua, sa faasatauroina mo agasala a le lalolagi, ma e aapa mai o Ia ia i tatou uma taitoatasi ma le valaaulia e le mavae ia maua Lona filemu e ala i le aoao ia te Ia ma savavali i Ona ala (tagai i le MF&F 19:23).

Faamatalaga

  1. “Is US a Nation of Liars? Casey Anthony Isn’t the Only One,” The Christian Science Monitor, July 19, 2011, 20; “Anarchy in the UK,” The Economist, Aug. 13, 2011, 144.

  2. Tagai, mo se faataitaiga, Joseph G. Donders, ed., John Paul II: The Encyclicals in Everyday Language (2005), 212–13; tagai foi Rabbi Harold Kushner, Who Needs God (2002), 78.

  3. Teachings of Gordon B. Hinckley (1997), 665.

  4. Eric Rassbach, i le William McGurn, “Religion and the Cult of Tolerance,” The Wall Street Journal, Aug. 16, 2011, A11.

  5. Tusi ia Dallin H. Oaks, Me 14, 1998.

  6. Boyd K. Packer, “Be Not Afraid” (address at the Ogden Institute of Religion, Nov. 16, 2008), 5; tagai foi Bruce D. Porter, “Defending the Family in a Troubled World,” Ensign, June 2011, 12–18.

  7. Tusi ia Dallin H. Oaks, Tes. 22, 1987.

  8. Thomas S. Monson, “Faataitaiga o le Amiotonu,” Liahona, Me 2008, 66.

  9. I le Charles Francis Adams, ed., The Works of John Adams, Second President of the United States, 10 vols. (1850–56), 9:229.

  10. Teachings of Gordon B. Hinckley (1997), 131.

Ata na tusia e Welden C. Andersen

O Le Sefululua Lenei Na Auina Atu e Iesu, saunia e Walter Rane © IRI

Aposetolo o Paulo, saunia e Jeff Ward

O Le Fafine na Molia i le Mulilua, saunia e Harry Anderson, © Pacific Press Publishing Association