Teeni praegu, et teenida hiljem

„Teen sinuga kirikuni võidu!” ütles Mórmon, osutades palmipuude vahelt paistvale kirikutornile. Siis pistis ta jooksu nii kiiresti kui suutis, et oma nooremast vennast Morianist ees püsida.

Poisid olid koos vanematega oma kodust juba poolteist kilomeetrit maha kõndinud, kuid Mórmon ja Morian jooksid ikka veel kõvasti võidu, kui nad oma kogudusehoone metallväravani jõudsid. Nad jäid seisma, et hinge tõmmata.

Enne, kui nad suutsid otsustada, kumb võitis, kutsus neid üks poiss: „Kas tahate jalkat mängida?”

Mórmonile meeldis jalgpall, kuid ta oli siin, et koos oma perega kogudusehoonet koristada, et see võiks järgmise päeva jumalateenistuseks valmis olla.

Mórmon raputas pead. „Mitte praegu, võib-olla hiljem!” hüüdis ta vastu.

Peagi olid Mórmon ja Morian kõvasti töös. Mórmon liigutas toole ja pühkis põrandaid koos oma isaga, samas kui Morian koos emaga põrandaid pesi.

Hiljem pesid poisid koos tualettruumis peegleid. „Ma ei uskunud, et mulle meeldiks kirikut koristada, aga see on päris lõbus,” ütles Morian. „Mis sina arvad, Mórmon? Kas sa tulid sellepärast kirikut koristama jalka mängimise asemel?”

Mórmon mõtles oma isale. Ta oli koguduse piiskop, kuid võttis ikka aega, et kogudusehoonet koristada.

„Mina olen siin, kuna tahan olla isa moodi,” vastas Mórmon.

Siis mõtles ta misjonäridele oma koguduses. Nad tegid kõvasti tööd, koputades ustele ja jagades Mormoni Raamatut teistega. Nad kutsuvad inimesi kogudusehoonesse, mida poisid koristasid.

„Ma olen siin, kuna tahan ka ühel päeval misjonil teenida,” mõtles Mórmon. „Ma saan misjonäridele abiks olla, aidates kogudusehoonet ette valmistada.”

Mórmon mõtles järgmisele päevale, pühapäevale, kui ta koos vennaga kell kuus üles ärkab, valge särgi ja lipsuga kirikusse jalutab ja Algühingu toolid ning lauluraamatud valmis seab.

„Ma olen siin, kuna tahan teenida Kiriku kutses,” mõtles ta.

Mórmon mõtles sellele, kuidas ta peagi diakoniks saab. Ta jagaks sakramenti ja teeniks ka muul moel.

„Mina olen siin, kuna järgmine aasta saan ma preesterluse ja ma tahan teha kõik, mis saan, juba praegu, et selleks valmistuda.”

Mórmon oli juba teinud midagi, et valmistuda preesterluse saamiseks: ta oli programmi „Usk Jumalasse” autasu välja teeninud. Ta õppis, kuidas elada evangeeliumi järgi ja teenida teisi.

Lõpuks vaatas ta oma venna peegelpilti peeglis ja naeratas.

„Mina olen siin, kuna ma armastan Issandat,” ütles ta, „ja kuna praegu teenimine aitab mul valmistuda teenimiseks hiljem.”