Trööstija

Sajandeid tagasi juhatas Päästja viimast korda oma armastatud jüngreid Ketsemani aeda. Jeesus oli teadlik enda ees seisvast raskest katsumusest. Ta ahastas: “Minu hing on väga kurb surmani, jääge siia ja valvake!” (Markuse 14:34)

Selles pole kahtlust, et üksteist apostlit tundsid, kuid ei olnud võimelised aru saama, et mingi pahaendeline [tõsine] sündmus on tulekul. Jeesus oli rääkinud nende juurest lahkumisest. Nad teadsid, et Isand, keda nad armastavad ja kellest sõltuvad, on kuhugi minemas, kuid nad ei teadnud, kuhu. Nad olid kuulnud Teda ütlemas: “Ma ei jäta teid vaestekslasteks, … Aga Trööstija, Püha Vaim, kelle minu Isa läkitab minu nimel, see õpetab teile kõik ja tuletab teile meele kõik, mis mina teile olen ütelnud” (Johannese 14:18, 26).

Ma tahan teadvustada noortele inimestele seda erilist Püha Vaimu andi. Lohutav Püha Vaim võib olla meiega 24 tundi päevas: kui me töötame, mängime või puhkame. Tema tugevdav mõju võib olla meiega aastast aastasse, nii rõõmus kui kurbuses.

Trööstija saab olla meiega, kui me püüame end täiustada. See võib olla kui ilmutuse allikas, hoiatamaks meid lähenevast ohust ja hoidmaks meid vigu tegemast. See võib teravdada meie meeli, nii et me võime selgemalt näha, teravamalt kuulda ning pidada meeles seda, mida vaja. See on viis, kuidas suurendada meie õnne nii palju kui võimalik.

Kuigi me ei saa elada selles elus koos Päästjaga nagu see oli võimalik Siimon Peetrusel, Jakoobusel, Johannesel, Maarjal, Martal ja teistel, saab Püha Vaimu and olla meie Trööstija ja kindel kompass.

1989. a aprilli üldkonverentsi kõnest.