Taastamine: tõde tuleb tagasi

Jakoobuse 1:5 tõotab: “Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale.”

Lugenud seda salmi 1820. aasta kevadel, võttis tollal vaid 14-aastane Joseph Smith noorem seda tõotust tõsiselt. Ta läks oma kodulähedasse metsa, et “küsida Jumalalt”.

Rääkides pühast metsasalust, kuhu Joseph läks palvetama, et teada, milline kirik on õige, ütles president Gordon B. Hinckley: “Siin, täpselt selles kohas, sai pikast usust taganemise ööst hiilgav uue ajastu koidik. Kuuldi ja nähti Jumalat ennast. Siin, kus me seisame nende puude vaikuses, selles kõige pühamas paigas, ilmutati taas Jumaluse olemus.

Poisi risustamata ja vastuvõtlik mõttemaailm sai vahendiks, mille kaudu anti siin edasi ilmutus, millele järgnes mitmeid teisi. Olles alates Joseph Smithist viieteistkümnes prohvet ja kandes temale langenud prohvetikuube, kuulutan ma pühalikult oma tunnistust, et prohvet Josephi aruanne nendest sündmustest on tõsi, et Isa tunnistas siin oma Poja jumalikkusest, et Poeg õpetas poissprohvetit ning sellele järgnes terve rida sündmusi, mis viisid nii kaugele, et rajati “see ainus tõeline ja elav kirik kogu maa palge peal, millega” Jumala enda sõnade kohaselt “mina, Issand, olen rahul” (vt ÕL 1:30).”²

Joseph Smith noorem sündis Vermonti osariigis Sharonis 23. detsembril 1805. Tema vanemad, Joseph Smith seenior ja Lucy Mack Smith, olid mõlemad usklikud inimesed ning kasvatasid oma lapsi Jumalasse uskuma ja päästmist otsima. Joseph seenioril ja Lucyl oli 11 last. Joosep oli nende viies laps.

Joseph Smith sündis tööriistaks Issanda kätes, et taastada Kristuse Kirik sel ajajärgul maa peale. President Brigham Young (1801–1877) ütles Josephi kohta: “Igaviku nõukogus otsustati juba ammu enne maale aluse panemist, et tema, Joseph Smith, peaks olema see mees, sel maailma viimasel ajajärgul, kes toob inimestele Jumala sõna ning saab täiel määral Jumala Poja preesterluse võtmed ja väe… Ta oli määratud igavikus seda viimast ajajärku juhtima.”³

15. mail 1829 taastamistöö alates saatis Issand Ristija Johannese andma Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle Aaroni preesterluse võtmeid. Vanem Thomas S. Monson, esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas ütles: “Seal Pennsylvania osariigis, Harmony lähedal, Susquehanna jõe kaldal, pani Johannes oma käed Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle pea peale ning andis neile preesterluse, öeldes: “Teile, minu kaasteenijad, ma annan Messia nimel Aaroni preesterluse, mis kätkeb endas inglite teenimise ja meeleparanduse evangeeliumi ning vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks sooritatava ristimise võtmeid” (vt ÕL 13:1). Sõnumitooja teatas, et ta tegutseb Peetruse, Jakoobuse ja Johannese juhatusel, kes hoiavad Melkisedeki preesterluse võtmeid. Sellele järgnes preesterlusse asetamine ja ristimine…

Peetrus, Jakoobus ja Johannes saadeti selleks sobival ajal andma Melkisedeki preesterluse õnnistusi. Need Issanda saadetud apostlid asetasid ja konfirmeerisid Josephi ja Oliveri apostliteks ja Tema nime erilisteks tunnistajateks…

Selliste kogemuste tulemusena on igaühel meist nõue — nimelt õnnis võimalus ja püha kohus — olla ustav meile usaldatule.”⁴

Neli aastat pärast Moroni esimest külaskäiku sai Joseph Smith ingel Moronilt Cumorah’ (künkal kuldplaadid ja hakkas neid tõlkima. Algul polnud kellelgi teisel neid näha lubatud, aga hiljem ilmutas Issand, et saab olema kolm väljavalitut, kes Mormoni Raamatust ja kuldplaatidest tunnistavad (vt ÕL 5:11–15).

Vanem Dallin H. Oaks Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist rääkis neist tunnistajatest: “Kolm Mormoni Raamatu tunnistajaks valitut olid Oliver Cowdery, David Whitmer ja Martin Harris. Nende kirjalik “Kolme tunnistaja tunnistus” on lisatud kõikidele … Mormoni Raamatutele, mis Kirik on alates 1830. aastast trükis avaldanud. Need tunnistajad tunnistavad pühalikult, et nad on “näinud plaate, mis sisaldavad seda ülestähendust” ja “uurendusi, mis on plaatidel”. Nad tunnistavad, et need kirjutused “on tõlgitud Jumala anni ja võimu läbi, sest tema hääl on seda meile teatanud”. Nad tunnistavad: “Me teatame täie tõsidusega, et Jumala ingel tuli taevast alla ja ta tõi ning asetas plaadid meie silmade ette nii, et me vaatasime ja nägime plaate ja uurendusi nendel, ja me teame, et see on Isa Jumala ja meie Issanda Jeesuse Kristuse armust, et me nägime ning tunnistame, et need asjad on õiged.”

Ja jätkavad: “Issanda hääl käskis meid, et me peaksime sellest tunnistama; sellepärast, et olla kuulekad Jumala käskudele, me anname nendest asjadest tunnistust.””⁵

Prohvetil lubati ka näidata neid plaate veel kaheksale tunnistajale. Ka nende tunnistus on Mormoni Raamatus kirjas.

Kiriku asutamine leidis aset New Yorgis, Fayette’ is, ühes väikeses palkmajas. Et kõik oleks kooskõlas usuühingu asutamise seadusega, valis Joseph viis meest endale appi. Ligikaudu 60-liikmeline kogudus toetas Joseph Smithi ja Oliver Cowderyt Kiriku vanematena. Õnnistati sakramenti, pühad laulsid ja palvetasid üheskoos ning mõned ristiti ja konfirmeeriti.

“6. aprill 1830 on viimse aja pühade jaoks tähendusrikas kuupäev,” ütles vanem L. Tom Perry Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. “See on päev, mil asutati Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik. Mormoni Raamat oli tõlgitud ja trükitud, preesterlus oli taastatud ja nüüd nägi Issand ette, et Tema Kirik rajataks uuesti siin maa peal.”⁶

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikut juhatatakse jätkuvalt uute “esimesteni” prohvetliku ilmutuse kaudu. Paljud riigid näevad nüüd oma esimesi pöördunuid või esimesi templeid ja misjonärid jätkavad kogu maailmas evangeeliumi levitamist nendele, kes kuulevad seda esimest korda.

Ka teil on oma osa. Kõneledes teerajajatest, kes alguspäevil Kiriku üles ehitasid, ütles president Hinckley: “Neilt oodati midagi suurt ja nii ka meilt. Me paneme tähele, mida nad tegid ja mis neil oli. Meil on nii palju enam, aga samas ka vastupandamatu üleskutse minna ja ehitada Jumala kuningriiki.”⁷

Kui te jagate evangeeliumi ja elate ustavalt, aitate te ehitada Jumala kuningriiki ja viia seda veelgi enamate “esimesteni” sel viimsel ajajärgul.

1830: Kiriku asutasid ametlikult kuus liiget.

Praegu: rohkem kui 12 miljonit liiget

1830: vähem kui 20 misjonäri

Praegu: rohkem kui 50 000 misjonäri

1830: 5000 Mormoni Raamatu trükitud eksemplari

Praegu: trükitud üle 100 miljoni Mormoni Raamatu

1836: üks tempel

Praegu: 119 templit

Kuna Joseph Smith töötas inspireeritult, kulus tal kogu Mormoni Raamatu tõlkimiseks vaid ligikaudu 65 tööpäeva 1829. aasta aprilli algusest juuni lõpuni.⁸ Prohvet töötas kiiresti, lõpetatud tööd harva üle vaadates. Ta ei olnud kunagi uurinud muistseid kirjutusi ega vaadanud järele ühestki kõrvalisest allikast, kui ta kuldplaate tõlkis.⁹

Oliver Cowdery, kes tegutses Josephi ühe kirjutajana, ütles: “Need olid päevad, mida ei saa kunagi unustada — istudes ja kuulates häält, mida juhib taevane inspiratsioon, täitus mu sisemus ääretu tänutundega! Ma jätkasin päev päeva järel katkestamatult tema suust tulevate sõnade üleskirjutamist, kui ta tõlkis Uurimi ja Tummimiga.”¹⁰

Kui raamat oli tõlgitud, viisid Joseph ja Martin Harris selle E. B. Grandinile trükkida. Trükiti viis tuhat eksemplari ja raamatud olid müügiks valmis 1830. aasta kevadel.

Kirik oli taas maa peal. “Aga taastamistöö polnud lõppenud,” selgitas vanem Robert D. Hales Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. “Kiriku liikmeid juhatati nagu muistegi templit ehitama, mis pühitseti Ohio osariigis Kirtlandis 27. märtsil 1836. Nädal hiljem, 3. aprillil, peeti seal üht koosolekut. Pärast vaikset püha palvet nägid Joseph ja Oliver Issandat Jeesust Kristust enda ees seismas… Ilmusid ka Mooses, Eelias ja Eelija ning andsid Josephile kuningriigi võtmed, päästvad talitused.”¹¹

Vaid kaks aastat pärast templi pühitsemist ja seal pühade võtmete prohvetile ennistamist olid pühad sunnitud Kirtlandi ja oma esimese templi maha jätma vaesuse, tagakiusamise ja usust taganemise tõttu.