Konifelenisi Lahi
Ko Hono Fakaava ʻo e Ngaahi Langí ki ha Tokoni
konifelenisi lahi ʻo ʻEpeleli 2020


Ko Hono Fakaava ʻo e Ngaahi Langí ki ha Tokoní

Tau ngāueʻi muʻa ʻetau tui ki he ʻEiki ko Sīsū Kalaisí!

Ko ha fakatahaʻanga makehe mo fakaʻofoʻofa moʻoni ʻeni! Fakamālō atu, Laoti mo ʻEnisou. Kuó mo fakafofongaʻi lelei moʻoni e kau finemui mo e kau talavou maʻongoʻonga ʻo e Siasí.

Siʻoku kāinga ʻofeina, kuo tau ongona ha meʻa lahi he ʻahó ni ki he Fakafoki mai ʻo e Siasí—ʻa e Siasi naʻe fokotuʻu ʻe hotau Fakamoʻui ko Sīsū Kalaisí, lolotonga ʻEne ngāue ʻi māmaní. Naʻe kamata ʻa e Fakafoki mai ko iá ʻi he taʻu ʻe 200 kuohilí he faʻahitaʻu failau ko ʻení, ʻi he hā ʻa e ʻOtua ko e Tamaí mo Hono ʻAlo ko Sīsū Kalaisí, ki he talavou ko Siosefa Sāmitá.

Hili e taʻu ʻe hongofulu mei he mata meʻa-hā-mai fakalangi ko ʻení, ne ui e Palōfita ko Siosefa Sāmitá mo ha toko nima kehe ko e kau ʻuluaki mēmipa e Siasi ʻo e ʻEikí kuo fakafoki maí.

Kuo tupu mei he kiʻi kulupu tokosiʻi ko ia ne fakatahataha he ʻaho 6 ʻo ʻEpeleli 1830, ha faʻunga fakamāmani lahi kuo laka hake he toko 16 milioná hono kāingalotú. ʻOku ʻiloa e lelei kuo fakahoko ʻe he Siasí ni ʻi he funga ʻo e māmaní ke faitokonia siʻi faingataʻaʻia ʻo e tangatá mo hiki hake e faʻahinga ʻo e tangatá. Ka ko hono tefitoʻi taumuʻá ke tokoniʻi ʻa e tangatá, fafiné, mo e ngaahi fāmilí ke nau muimui ʻi he ʻEiki ko Sīsū Kalaisí, tauhi ʻEne ngaahi fekaú, mo taau mo e ngaahi tāpuaki fungani māʻolunga tahá—ʻa ia ko e moʻui taʻengata mo e ʻOtuá mo honau ngaahi ʻofaʻangá.1

ʻI heʻetau fakamanatua ko ia e meʻa naʻe kamata ʻi he 1820, ʻoku mahuʻinga ke manatuʻi neongo ʻoku tau fakaʻapaʻapaʻi ʻa Siosefa Sāmita ko ha palōfita ʻa e ʻOtuá, ka ʻoku ʻikai ko ha Siasi ʻeni ʻo Siosefa Sāmita, pe ko ha siasi ʻo Molomona. Ko e Siasi ʻeni ʻo Sīsū Kalaisí. Naʻá Ne tuʻutuʻuni pau e meʻa ke ui ʻaki Hono Siasí: “He ʻe ui peheʻi ʻa hoku siasí ʻi he ngaahi ʻaho fakaʻosí, ʻio, ko e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní.”2

Naʻá ku ʻosi lea kimuʻa fekauʻaki mo e fie maʻu ke fakatonutonu e founga ʻetau fakaʻaongaʻi e hingoa ʻo e Siasí.3 Talu mei ai, mo e lahi e ngaahi meʻa kuo fai ke fakahoko ʻaki e fakatonutonu ko ʻení. ʻOku ou houngaʻia ʻia Palesiteni M. Lāsolo Pālati mo e kotoa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, kuo nau fai ha meʻa lahi fau ke taki e ngāué ni pea pehē mo kinautolu ʻoku fekauʻaki mo ha ngāue ʻe taha, te u toki fakahā atu he efiafí ni.

Kuo fakaʻaongaʻi ʻe he kau taki ʻo e Siasí mo e ngaahi potungāué, ngaahi kupu fekauʻakí, mo ha kāingalotu ʻe lauimiliona—mo ha niʻihi kehe—ʻa e hingoa totonu ʻo e Siasí he taimí ni. Kuo toki fakatonutonu e founga fakahinohino fakaʻofisiale ʻa e Siasí. Ko e uepisaiti totonu ʻo e Siasí he taimi ní ko e ChurchofJesusChrist.org. Kuo ʻosi fakatonutonu mo e ngaahi tuʻasila ʻī-meilí, hingoa ʻo e netiueká, mo e ngaahi sēnolo he mītia fakasōsialé. Ko ʻetau kuaea ʻofeina he taimi ní ko e Kuaea Tāpanekale ʻi he Temipale Sikueá.

Kuo tau fakahoko e ngaahi ngāue lahí ni koeʻuhí he ko e taimi ʻoku tau toʻo ai e huafa ʻo e ʻEikí mei he hingoa ʻo Hono Siasí, ʻoku tau toʻo ai Ia ko e ʻelito ʻo ʻetau lotú mo ʻetau moʻuí. Ko e taimi ʻoku tau ʻai ai kiate kitautolu e huafa ʻo e Fakamoʻuí ʻi he papitaisó, ʻoku tau tukupā ai ke fakamoʻoni, ʻi heʻetau leá, fakakaukaú, mo e angafaí, ko Sīsū ʻa e Kalaisí.4

Naʻá ku palōmesi atu kimuʻa, kapau ʻe fai “hotau lelei tahá ke fakafoki e hingoa totonu e Siasi ʻo e ʻEikí,” te Ne “lilingi hifo Hono mālohí mo e ngaahi tāpuakí ki he ʻulu ʻo e Kāingalotu ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní, kuo teʻeki ai ke tau mātaʻia hano tatau.”5 ʻOku ou toe fai atu e palōmesi ko iá he ʻahó ni.

Koeʻuhí ke tokoni ke tau manatuʻi Ia mo fakahā ko e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ko e Siasi ia ʻo e ʻEikí ʻoku mau fiefia ke fakafeʻiloaki atu ha fakaʻilonga te ne fakamahinoʻi e tuʻunga mahuʻinga ʻo Sīsū Kalaisi ʻi Hono Siasí.

ʻOku kau ʻi he fakaʻilonga ko ʻení ʻa e hingoa ʻo e Siasí ʻoku tuʻu ʻi ha makatuliki. Ko Sīsū Kalaisi ʻa e fungani maka tulikí.6

ʻĪmisi
Leá mo e makatulikí

ʻI he lotomālie ʻo e fakaʻilongá, ʻoku ʻi ai ha fōtunga ʻo e maka māpele fakamanatu ʻa Thorvaldsen ko e Christus. ʻOkú ne fakafōtunga ʻa e ʻEiki toetuʻu, moʻuí ʻoku fakamafao atu Hono toʻukupú ke ʻōʻōfaki kinautolu kotoa ʻe haʻu kiate Iá.

ʻOku fakataipe ai, ʻa Sīsū Kalaisi ʻoku tuʻu ʻi lalo ʻi ha ʻaleso. ʻOku fakamanatu mai ʻe he ʻalesó ʻa e hū mai ʻa e Fakamoʻui kuo toetuʻú mei he fonualotó ʻi he ʻaho hono tolu hili hono Kalusefai Iá.

ʻĪmisi
Fakaʻilonga Foʻou ʻa e Siasí

ʻE angamaheni ʻa e fakaʻilongá ni ki ha tokolahi, he kuo fuoloa ʻetau talaki e ongoongolelei kuo fakafoki maí ʻaki e Kalaisi moʻui, kuo toetuʻú.

ʻE ngāueʻaki he taimí ni e fakaʻilongá ko ha ʻata ʻo e ngaahi tohi, ongoongo, mo e ngaahi meʻa fakaʻofisiale ʻa e Siasí ʻoku hokó.7 Te ne fakamanatu ki he taha kotoa ko e Siasi ʻeni ʻo e Fakamoʻuí pea ko e meʻa kotoa ʻoku tau fai ko e kāingalotu ʻo Hono Siasí, ʻe fakatefito ia ʻia Sīsū Kalaisi mo ʻEne ongoongoleleí.

Ko ʻeni ʻe hoku kāinga ʻofeina, ko Sāpate Paame ʻapongipongi, ʻo hangē ko ia kuo akoʻi mahino mai ʻe ʻEletā Kongí. Te tau kamata leva ʻa e uike makehe ʻoku hoko ai ki he Toetuʻú. ʻI heʻetau hoko ko e kau muimui ʻo Sīsū Kalaisi, ʻoku moʻui ʻi ha kuonga ʻoku luluʻi ai ʻa e māmaní kotoa ʻe he mahaki fakaʻauha ʻo e COVID-19, ʻoua muʻa te tau talanoa pe malanga ʻaki pē ʻa Kalaisi pe fakaʻaongaʻi ha fakaʻilonga ʻokú ne fakafofonga pē ʻa Kalaisí.

Tau ngāueʻi muʻa ʻetau tui ki he ʻEiki ko Sīsū Kalaisí!

Hangē ko ia ʻoku mou meaʻí, ʻoku tauhi ʻe he kāingalotu ʻo e Siasí e fono ʻo e ʻaukai ʻi ha ʻaho ʻe taha ʻi he māhiná.

Naʻe talu mei onoʻaho ʻa e tokāteline ʻo e ʻaukaí. Kuo fakahoko ia ʻe ha kau moʻungaʻi tangata he tohi tapú mei he kamataʻangá. Naʻe ʻaukai mo malangaʻi e ʻaukaí ʻe Mōsese, Tēvita, ʻĒsela, Nehemaia, ʻĒseta, ʻĪsaia, Taniela, Sioeli, mo ha niʻihi kehe.8 Naʻe folofola e ʻEikí, ʻi he ngaahi tohi ʻa ʻĪsaiá: “ ʻIkai ko ʻeni ʻa e ʻaukai kuó u filí? ke vete ʻa e ngaahi noʻo ʻo e angahalá, ke vete ʻa e ngaahi kavenga mamafá, pea ke tukuange ʻa e kau tamaioʻeikí?”9

Naʻe naʻinaʻi e ʻAposetolo ko Paulá ki he Kāingalotu ʻi Kolinitoó ke “tukuange ʻa [kimoutolu] ki he ʻaukai mo e lotu.”10 Naʻe fakahā ʻe he Fakamoʻuí Tonu ʻoku ʻi ai ha meʻa pau ʻoku “ʻikai ʻalu ki tuʻa ka ʻi he lotu mo e ʻaukai.”11

Naʻá ku pehē kimuí ni mai ʻi ha vitiō mītia fakasōsiale “ʻi heʻeku hoko ko e toketā mo e faitafa, ʻoku ou fakaʻapaʻapaʻi lahi ʻa kinautolu ʻi he malaʻe fakafaitoʻó, saienisi, mo e niʻihi kehe ʻoku nau ngāue laulau houa ke taʻofi e mafola ʻa e COVID-19.”12

ʻI heʻeku hoko ko ʻeni ko e Palesiteni ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní, ʻoku ou ʻiloʻi ʻoku maʻu ʻe he ʻOtuá, “ʻa e māfimafi kotoa, mo e poto kotoa, pea mo e ʻilo kotoa, ʻokú ne ʻafioʻi ʻa e meʻa kotoa pē, pea ko ha Tokotaha ʻaloʻofa ia, ʻio, ki he fakamoʻuí, kiate kinautolu ʻe fakatomala mo tui ki hono huafá.”13

Ko ia, ʻi he taimi ʻo e fakamamahi lahí, hangē ko ʻene aʻu ʻa e puké ki he tuʻunga mahaki fakaʻauhá, ko e meʻa fakanatula taha ke tau faí ko e lotu ki heʻetau Tamai Hēvaní mo Hono ʻAló—ko e ʻEiki Faifakamoʻuí—ke fakahaaʻi Hona mālohi fakaofó ke tāpuekina siʻi kakai ʻo e māmaní.

ʻI heʻeku pōpoaki fakavitioó, naʻá ku fakaafeʻi ai e taha kotoa ke kau ʻi he ʻaukai he ʻaho Sāpate, 29 ʻo Māʻasi 2020. Ne tokolahi hamou niʻihi ne mamata he vitioó pea kau ʻi he ʻaukaí. Mahalo ne ʻikai kau ha niʻihi. Te tau kei fie maʻu pē he taimí ni ha tokoni mei he langí.

Ko ia, ʻi he pōní, siʻi ngaahi tokoua mo e tuofāfine ʻofeina, ʻi he laumālie ʻo e ngaahi foha ʻo Mōsaiá, ʻa ia naʻe tuku ʻa kinautolu ki he ʻaukai mo e lotu lahí,14 pea ko ha konga ia ʻo ʻetau konifelenisi lahi ʻo ʻEpeleli 2020, ʻoku ou kole ai ha toe ʻaukai fakamāmanilahi ʻe taha. Kiate kinautolu kotoa ʻe lava ʻi heʻenau tuʻunga moʻui leleí, tau toe ʻaukai, lotu, pea mo fakatahaʻi muʻa ʻetau tuí. Tau tautapa ʻi he lotu lahi ke tolona ʻa e mahaki fakaʻauha fakamāmani lahí ni.

ʻOku ou fakaafeʻi e taha kotoa,kau ai mo kinautolu ʻoku ʻikai kau ki heʻetau tui fakalotú, ke tau ʻaukai mo lotu ʻi he Falaite Leleí, ko e ʻaho 10 ʻo ʻEpelelí, ke ala mapuleʻi e mahaki fakaʻauha lolotongá, ke maluʻi siʻi kau tauhi mahakí, ke fakamālohia e tuʻunga fakaʻekonōmiká, mo toe lelei ʻa e moʻuí.

ʻE founga fēfē ʻetau ʻaukaí? Ko e angamahení ko e houa kai ʻe ua pe vahaʻataimi ko e houa ʻe 24. Ka te ke fili pē pe ko e hā ʻe hoko ko haʻo feilaulau, ʻi hoʻo manatu ki he feilaulau kāfakafa naʻe fai ʻe he Fakamoʻuí maʻaú. Tau faaitaha muʻa ʻi he tautapa ki ha fakamoʻui ʻi he funga kotoa ʻo e māmaní.

ʻE hoko e Falaite Leleí ko e ʻaho lelei taha ke ongona ai heʻetau Tamai Hēvaní mo Hono ʻAló kitautolu!

Siʻi ngaahi tokoua mo e tuofāfine ʻofeina, ʻoku fakahoko atu ʻeku ʻofa lahi kiate kimoutolu, fakataha mo ʻeku fakamoʻoni ki he fakalangi ʻo e ngāue ʻoku tau kau ki aí. Ko e Siasi ʻeni ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní. Ko Ia ʻoku taki mo tataki e meʻa kotoa ʻoku tau faí. ʻOku ou ʻilo te Ne tali e tautapa ʻa Hono kakaí. Ko ʻeku fakamoʻoní ʻeni ʻi he huafa toputapu ʻo Sīsū Kalaisí, ʻēmeni.