„Ma usun, et tuleb olla aus ja ustav“

Mu kallid noored naised! On suur au ja võimalus seista täna õhtul siin teie ees. Te pakute imelist ja innustavat vaatepilti.

2011. aasta ühisürituste põhiteemaks on 13. usuartikkel . Olles sel aastal osalenud noorte kokkusaamistel ja sakramendikoosolekutel, olen kuulnud noori mehi ja naisi jagamas oma mõtteid sellest, mida 13. usuartikkel neile tähendab ja kuidas see nende ellu rakendub. Paljud teavad, et see on Usuartiklite kõige viimane, kõige pikem ja kõige raskemini päheõpitav artikkel, ning nii mõnedki loodavad, et piiskop ei lase neil seda usuartiklit peast tsiteerida. Kuid paljud teist ju mõistavad, et 13. usuartiklil on palju muudki iseloomulikku.

13. usuartikkel on juhatus õigemeelsele, kristlikule eluviisile. Kujutlege hetkeks, milline oleks meie maailm, kui kõik elaksid 13. usuartikli õpetuste järgi: „Me usume, et tuleb olla ausad, ustavad, kõlbeliselt puhtad, heatahtlikud, vooruslikud ja teha head kõikidele inimestele; tõesti, me võime öelda, et me järgime Pauluse manitsust – me usume kõigesse, me loodame kõike, me oleme talunud palju ja loodame, et me oleme võimelised taluma kõike. Kui on midagi vooruslikku, armast või märkimis- või kiiduväärset, siis me püüdleme kõige selle poole.”

Pühapäevahommiku esimeses pöördumises üldkonverentsi poole kõneles president Thomas S. Monson nägijana, kui tsiteeris 13. usuartikli paljudele põhimõtetele aluseks saanud Pauluse kirjast filiplasetele 4. peatüki 8. salmi. President Monson tunnistas, et me elame keerulisel ajal ning jagas julgustust. Ta ütles, „Järgigem sellel mõnikord ebakindlal surelikkuseteel … apostel Pauluse nõuannet, mis aitab hoida meid väljaspool ohtu ja õigel kursil.“¹

Tahaksin keskenduda täna õhtul kahele omavahel tihedalt seotud põhimõttele, mis kindlasti aitavad „hoida meid väljaspool ohtu ja õigel kursil.“ Mul on tugev tunnistus olla aus ja ustav ning jäägitu pühendumus nendele tähtsatele põhimõtetele.

Esiteks, „Me usume, et tuleb olla ausad.“ Mida tähendab „ausus“? Brošüür „Usule truu“ õpetab, et „ausus tähendab seda, et me oleme alati siirad, räägime tõtt ja ei peta.“² Käsk olla aus tuleb Jumalalt,³ ja „täielik ausus on vajalik meie päästmiseks.“⁴

President Howard W. Hunter on öelnud, et peame olema üdini ausad. Ta ütles: „Mitu aastat tagasi rippusid meie kirikute fuajeedes ja eesruumides plakatid, mis kandsid pealkirja „Ole enese suhtes aus.“ Enamikul plakatitest oli kujutatud lihtsaid, igapäevaseid olukordi. Just sellised olukorrad arendavad seda põhimõtet.

„On neid, kes tunnistavad, et oluliste asjade puhul on moraalselt vale olla ebaaus, kuid usuvad, et on andeksantav, kui tegu on vähem oluliste asjadega. Aga kas tegelikult on mingit vahet ebaaususel, mis puudutab tuhandet dollarit või ainult 10 senti? … Kas tegelikult on olemas skaala, mis mõõdab ebaausust olenevalt sellest, kas tegemist on suure või väikese asjaga?“⁸

President Hunter jätkab: „Kui meil on Issanda ja Püha Vaimu kaaslus, siis me peame olema ausad iseenda suhtes, ausad Jumala ja kaasinimeste suhtes. Selle tulemuseks on siiras rõõm.“⁵

Kui oleme ausad kõikides olukordades, nii tähtsates kui ka vähemtähtsates, kogeme meelerahu ja puhast südametunnistust. Meie suhted inimestega parenevad, sest need põhinevad usaldusel. Suurimaks õnnistuseks selle eest, kui oleme ausad, on Püha Vaimu kaaslus.

Tahaksin jutustada teile ühe lihtsa loo, mis on innustanud mind olema aus kõikides asjades:

„Keegi mees läks ühel õhtul oma väikese pojaga naabri põllule maisi varastama. Poja võttis ta kaasa selleks, et poeg aia otsas istuks ja vahti peaks ning hoiataks teda, kui keegi nähtavale peaks ilmuma. Suur kott käes, hüppas mees üle aia, aga enne maisi korjama asumist heitis ta pilgu enda ümber, kõigepealt ühele, siis teisele poole, ning märkamata hingelistki, pidi ta hakkama kotti täitma, kui poiss hõikas:

„Isa, ühte kohta sa ei vaadanudki! … Sa unustasid üles vaadata.““⁶

Kui meil on kiusatus olla ebaaus – see kiusatus võib tabada igaüht meist, siis tõenäoliselt me oletame, et keegi ei saa sellest kunagi teada. See lugu tuletab meile meelde, et meie Taevane Isa teab alati kõike ja me kõik kanname Tema ees vastutust. See teadmine aitab mul jätkuvalt meeles pidada: „Me usume, et tuleb olla ausad.“

Teine põhimõte, mida 13. usuartiklis õpetatakse, on: „Me usume, et tuleb olla ustavad.“ Sõnaraamat kirjeldab sõna „ustav“ selliste omadussõnadega nagu „vankumatu,“ „lojaalne,“ „truu,“ „kindel.“⁷

Üks minu lemmikraamatuid on Briti kirjandusklassikasse kuuluv Charlotte Brontë 1847. aastal ilmunud romaan „Jane Eyre.“ Peategelane Jane Eyre on vaene teismeeas orb, kes on võrdkujuks sellele, mida tähendab „olla ustav.“ Selles ilukirjanduslikus teoses armub meespeategelane mister Rochester Jane’i, kuid ei saa temaga abielluda. Selle asemel anub ta, et Jane jääks abielu sõlmimata tema juurde elama. Ka Jane armastab mister Rochesteri ning üheks hetkeks tunneb ta kiusatust ja küsib endalt: „Kes siin maailmas sinu pärast muretseb? Keda sa oma teguviisiga solvad?“

Alateadvuses on Jane’il vastus valmis: „Solvan sellega iseennast. Mida üksikum, sõpradeta ja toeta ma olen, seda enam pean ma iseendast lugu pidama. Tahan austada jumala antud seadust. … Seadused ja põhimõtted ei ole mõeldud selleks ajaks, kui kiusatus puudub. Nad on loodud just säärasteks momentideks … Kui ma nendest oma isikliku mugavuse pärast üle astun, mis väärtust neil siis enam on? Kuid põhimõtetel on oma väärtus - olen seda alati uskunud … Praegusel tunnil pean toetuma varem tunnetatud veendumustele, ammu tehtud otsustele ja nendele ka truuks jääma.“⁸

Kiusatuse hetkel jäi Jane Eyre oma veendumustele truuks. Ta usaldas Jumala seadust ja suutis kiusatusele vastu seistes endale truuks jääda.

Olla ustav oma veendumustele, isegi kui see pole populaarne, kerge ega lõbus, hoiab meid turvaliselt teel, mis viib igavesse ellu Taevase Isa juures. Mulle meeldib üks noore naisterahva poolt joonistatud pilt, mis aitab tal meeles pidada tema suurt soovi kogeda igavest elu Taevase Isa juures.

Lisaks sellele aitab ustavus meil mõjutada positiivselt teiste elusid. Hiljaaegu kuulsin üht inspireerivat lugu noorest naisest, kes tänu oma pühendumusele olla usule truu mõjutas olulisel määral ühe teise noore naise elu.

Hulk aastaid tagasi käisid Kristi ja Jenn samas keskkoolis muusikatunnis Hurstis Texase osariigis. Kuigi nad ei tundnud teineteist hästi, kuulis Jenn sageli, kuidas Kristi rääkis ühel päeval oma sõpradega usust, oma erinevatest tõekspidamistest ja lemmiklugudest Piiblis. Kui nad hiljuti jälle kokku said, rääkis Jenn Kristile oma loo:

„Mul oli kurb tunne, et ma ei teadnud midagi sellest, mida sina ja su sõbrad rääkisite, seega ma palusin oma vanematelt jõulukingiks Piiblit. Ma sain Piibli ja hakkasin seda lugema. See pani aluse mu rännakutele usus ja tõelise Kiriku otsingutele … Möödus kaksteist aastat. Selle aja jooksul käisin ma mitmetes kirikutes, ent siiski tundsin, et kusagil on midagi enamat. Ühel õhtul laskusin ma põlvili ja anusin vastust küsimusele, mida teha. Tol ööl ma nägin unes sind, Kristi. Ma ei olnud sind kordagi pärast keskkooli lõpetamist näinud. Mulle tundus, et mu unenägu oli kummaline, aga ma ei omistanud sellele erilist tähendust. Ma nägin sind unes veel kolmel järjestikusel ööl. Ma mõtlesin tükk aega nende tähendusele. Mulle meenus, et sa olid mormoon. Ma tegin lahti mormoonide kodulehe. Esimene asi, mille ma sealt leidsin, oli Tarkuse Sõna. Mu ema suri kaks aastat tagasi kopsuvähki. Ta oli olnud suitsetaja, seega oli Tarkuse Sõna mulle igati asjakohaseks lugemismaterjaliks. Mõni aeg hiljem külastasin ma oma isa. Ma istusin ta elutoas ja hakkasin palvetama. Ma tahtsin teada, mis suunas minna ja mida teha. Sel hetkel tuli televiisorist Kiriku reklaam. Ma kirjutasin telefoninumbri üles ja helistasin sellel numbril veel samal õhtul. Misjonärid helistasid mulle 3 päeva hiljem, et küsida kas nad võivad mulle tuua Mormoni Raamatu. Vastasin jaatavalt. Mind ristiti kolm ja pool kuud hiljem. Kahe aasta pärast tutvusin ma kirikus oma abikaasaga. Me abiellusime Dallase templis. Nüüdseks oleme kahe imekauni lapse vanemad.

„Ma tahtsin sind tänada, Kristi. Sa olid mulle suurepäraseks eeskujuks kogu keskkooli aja. Sa olid heatahtlik ja vooruslik. Minu kaks misjonäri õpetasid mind ja tegid mulle ettepaneku lasta end ristida, aga sina, Kristi, olid minu kolmas misjonär. Sa istutasid oma tegudega seemne ja ma tunnistan siiralt, et oled muutnud mu elu paremaks. Mul on nüüd igavene perekond. Mu lapsed kasvavad üles teadmisega evangeeliumi täiusest. See on suurim õnnistus, mida igale meist võidakse anda. Sina aitasid seda tuua minu ellu.“

Võtnud Kristiga ühendust, tunnistas ta mulle: „Mõnikord mulle tundub, et kui me kuuleme neid omadusi, mida 13. usuartiklis loetletakse, siis seda kõike tundub olevat liiga palju. Samas, ma tean, et kui elame nende põhimõtete järgi ja püüame järgida Kristuse eeskuju, suudame ellu viia olulisi muudatusi … Ma tunnen end paljuski nagu Ammon Alma raamatu 26 peatüki 3. salmis, kui ta ütleb: „Ja see on õnnistus, mis on antud meile, et meid on tehtud tööriistadeks Jumala käes selle suure töö täide viimiseks.“

Ma palvetan selle nimel, et igaüks teist mitte ainult ei kordaks sõnades fraasi: „Me usume, et tuleb olla ausad ja ustavad,“ vaid ka elaks iga päev selle põhimõtte järgi. Ma palvetan selle nimel, et kui te seda teete, siis Taevase Isa vaimne tugi, armastus ja õnnistused aitavad teil pidada vastu, kui te teete seda tööd, mida te olete saadetud siia tegema. Ma ütlen seda kõike Jeesuse Kristuse nimel, aamen.