Ilmutuse vaim

Ilmutus on Jumala viis suhelda oma lastega maa peal. See on üks suurimaid õnnistusi, mis on seotud Püha Vaimu anni ja selle pideva kaaslusega. Prohvet Joseph Smith õpetas: „Püha Vaim on ilmutaja“ ja et „ükski inimene ei saa Püha Vaimu ilma ilmutusi saamata“ (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 132).

Ilmutuse vaim on kättesaadav igale inimesele, kes pattude andekssaamiseks on õige preesterluse volituse kaudu saanud päästva ristimistalituse vette kastmise teel ja Püha Vaimu anni käte pea peale panemise teel. Ilmutuse vaim antakse neile, kes tegutsevad usus, et täita preesterluse kutset võtta vastu Püha Vaim. See õnnistus pole üksnes ees istuvatele Kiriku juhtidele, pigem peaks see kuuluma iga mehe, naise ja vastutusikka jõudnud lapse ellu, kes on teinud püha lepingu. See peaks nende elu mõjutama. Siiras soov ja väärilisus kutsuvad meie ellu ilmutuse vaimu.

Joseph Smith ja Oliver Cowdery said Mormoni Raamatu tõlkimisel seoses ilmutuse vaimuga hinnalisi kogemusi. Need vennad õppisid, et võivad saada oma töö lõpetamiseks mis tahes vajalikke teadmisi, kui nad vaid küsivad usus, siira südamega, uskudes, et nad need teadmised saavad. Aja jooksul mõistsid nad palju paremini, kuidas ilmutuse vaim tegutseb mõtete ja tunnete kaudu, mida tunneme tänu Püha Vaimu võimule oma mõtteis ja südames (vt ÕL 8:1–2; 100:5–8). Issand juhendas neid: „Nüüd, vaata, see on ilmutuse vaim; vaata, see on vaim, kelle abil Mooses tõi Iisraeli lapsed läbi Punase mere mööda kuiva maad. Seepärast, see on sinu and; rakenda seda” (ÕL 8:3–4).

Ma rõhutan ilmutuse vaimu kohta antud juhist: rakenda seda. Pühakirjades kirjeldatakse sageli Püha Vaimu mõju kui „vaikset tasast häält“ (1Ne 17:45; 1Kn 19:12; vt ka 3Ne 11:3) ja “täieliku pehmuse tasast häält” (Hl 5:30). Kuna Vaim sosistab meile tasa ja õrnalt, on kerge mõista, miks peame hoiduma kohatust meediast, pornograafiast ja ohtlikest, sõltuvusttekitavatest ainetest ja käitumisest. Need vastase relvad võivad kahjustada meie võimet tunda ära Jumala poolt Vaimu kaudu antavaid vaevumärgatavaid sõnumeid ja neile reageerida, ning lõpuks võivad selle võime hävitada. Igaüks meist peaks tõsiselt mõtlema ja palvemeelselt mõtisklema selle üle, kuidas vastu seista kuradi peibutustele ja õigemeelselt rakendada neid põhimõtteid ja ilmutuse vaimu enda ja oma pere elus.

Ilmutusi saadakse eri viisidel, näiteks unes, nägemuses, vesteldes taevase sõnumitoojaga või inspiratsiooni kaudu. Mõned ilmutused saadakse kohe ja selgelt, teised tuntakse ära pikkamisi ja need on vaevumärgatavad. Minu kirjeldatud kaks kogemust valgusega aitavad meil neid kahte ilmutuse põhimudelit paremini mõista.

Pimedas toas süüdatud valgus on nagu kiire, terviklik ja korraga saadav sõnum Jumalalt. Paljud meist on seda ilmutuse mudelit kogenud siirale palvele saadud vastustes, kui on saanud vajalikke juhiseid või kaitset vastavalt Jumala tahtele ja ajastusele. Selliseid koheste ja selgete ilmutuste kirjeldusi leidub pühakirjades ja Kiriku ajaloos, samuti oleme neid kogenud oma elus. Selliseid suuri imesid tõepoolest juhtub. Kuid selline ilmutuse mudel on pigem haruldane kui üldlevinud.

Vähehaaval suurenev tõusva päikese valgus on nagu sõnumi saamine Jumalalt − „rida rea peale, õpetus õpetuse peale“ (2Ne 28:30). Kõige sagedamini saame ilmutusi aja jooksul vähehaaval ja vastavalt meie püüdlustele, väärilisusele ja valmisolekule. Selline suhtlemine Taevase Isaga „langeb [meie hinge peale pikkamisi ja õrnalt] otsekui kaste taevast” (ÕL 121:45). Selline ilmutuse saamise mudel kaldub olema pigem levinud kui haruldane ning on silmnähtav Nefi kogemustes, kui ta proovis mitut erinevat lähenemisviisi, enne kui sai vaskplaadid Laabanilt enda kätte (vt 1Ne 3.–4. pt). Vaimu juhatusel jõudis ta lõpuks Jeruusalemma, „teadmata ette asju, mida [ta peaks] tegema“ (1Ne 4:6). Ja ta ei õppinud ühekorraga, kuidas ehitada peene osavusega laeva, pigem näitas Issand Nefile „aeg-ajalt, kuidas [ta peaks] laeva palke töötlema“ (1Ne 18:1).

Nii Kiriku ajalugu kui meie oma elu on tulvil Issandalt „rida rea peale, õpetus õpetuse peale“ mudeli järgi saadud ilmutusi. Näiteks ei antud prohvet Joseph Smithile pühas metsasalus taastatud evangeeliumi algtõdesid ühekorraga. See hinnaline aare ilmutati, kui olud ja aeg olid selleks õiged.

President Joseph F. Smith selgitas, kuidas toimis ilmutuse mudel tema elus.

„Poisina … palusin Issandal sageli … näidata mulle imelisi asju, et saaksin oma tunnistuse. Kuid Issand hoidis imed minu eest varjul ja näitas mulle tõde rida rea peale … kuni pani mu pealaest jalatallani tõde tundma ning kuni kahtlus ja hirm minust täielikult kadusid. Ta ei saatnud taevainglit seda tegema ega lasknud peainglil pasunat puhuda. Ta andis mulle tunnistuse, mis mul on, elava Jumala Vaimu vaiksel tasasel häälel sosistades. Sellise põhimõtte ja väega annab Ta kõigile inimlastele teadmise tõest, mis jääb nendega. See aitab neil teada tõde, nagu teab Jumal, ja täita Isa tahet, nagu tegi seda Kristus. Ja ükskõik milline hulk imelisi sõnumeid ei saavuta seda eal“ (vt Conference Report, apr 1900, lk 40–41).

Kiriku liikmetena kaldume panema sedavõrd rõhku imelistele ja põnevatele vaimsetele ilmutustele, et me ei ole tänulikud ega pruugi isegi märgata tavapärast mudelit, kuidas Püha Vaim oma tööd teeb. See väga lihtne viis (1Ne 17:41), kuidas saadakse pika aja jooksul väikseid vaimseid märguandeid, millest aja jooksul koorub välja soovitud vastus või suund, mida vajame, võib panna meid märgist mööda vaatama (Jb 4:14).

Ma olen rääkinud paljudega, kes seavad kahtluse alla oma tunnistuse tugevuse ja alahindavad oma isiklikku vaimsust, sest nad ei saa sageli imelisi või tähendusrikkaid ilmutusi. Mõeldes Josephi kogemusele pühas metsasalus, Saulusega Damaskuse teel juhtunule ja Alma nooremale, võib meile tunduda, et midagi on paigast ära või et meis on midagi puudu, kui meie elus pole olnud taolisi üldtuntud ja imepäraseid vaimseid kogemusi. Kui teil on olnud selliseid mõtteid või kahtlusi, palun teadke, et olete täiesti normaalne. Liikuge kuulekalt edasi ja uskuge Päästjasse. Nii tehes ei saa te minna vääriti (ÕL 80:3).

President Joseph F. Smith andis järgmist nõu: „Näidake mulle viimse aja pühasid, kes janunevad imede, tunnustähtede ja nägemuste järele selleks, et olla Kirikus vankumatud, ja mina näitan teile liikmeid … , kes ei ole Jumala juures heas kirjas ja kes kõnnivad libedatel teedel. Me ei saa kinnitust tõe kohta mitte meile antud imeliste nägemuste kaudu, vaid kui oleme alandlikud ja ustavalt kuulekad Jumala käskudele ja seadustele“ (vt Conference Report, apr 1900, lk 40).

Veel üks valgusega seotud levinud kogemus aitab meil õppida rohkem „rida rea peale, õpetus õpetuse peale“ ilmutuse mudelist. Mõnikord tõuseb päike pilvisel või udusel hommikul. Pilvisuse tõttu on veelgi raskem tajuda valgust ja võimatu eristada täpset hetke, mil päike tõuseb horisondi kohale. Kuid ka sellisel hommikul on meil piisavalt valgust, et märgata uue päeva saabumist ja teha oma asjatoimetusi.

Samamoodi võime paljudel juhtudel saada ilmutusi, ilma et märkaksime täpselt, kuidas või millal me ilmutuse saime. Seda põhimõtet illustreerib üks tähtis episood Kiriku ajaloost.

1829. aasta kevadel oli Oliver Cowdery New Yorgi osariigis Palmyras kooliõpetajaks. Kuuldes Joseph Smithist ja Mormoni Raamatu tõlkimisest, tundis ta mitmel korral, et peaks noorele prohvetile oma abi pakkuma. Niisiis sõitis ta Pennsylvania osariiki Harmonysse ja temast sai Josephi sekretär. Tema saabumise aeg ja abi olid Mormoni Raamatu valmimise seisukohalt olulise tähtsusega.

Järgnevalt ilmutas Päästja Oliverile, et iga kord kui ta palus, sai ta Issanda Vaimult juhatust. Issand kuulutas: „Kui ei oleks nii olnud, poleks sa jõudnud sellesse kohta, kus sa praegu oled. Vaata, sa tead, et sa oled minult küsinud ja ma valgustasin su meelt; ja nüüd ma räägin neid asju sulle selleks, et sa teaksid, et sind on valgustatud tõe Vaimu läbi” (ÕL 6:14–15).

Nõnda sai Oliver prohvet Joseph Smithi kaudu ilmutuse, milles talle teatati, et ta oli saanud ilmutust. Ilmselt ei olnud Oliver ise tundnud, kuidas ja millal ta Jumalalt juhiseid sai, ja vajas juhendamist, et ilmutuse vaimu paremini mõista. Sisuliselt oli Oliver kõndinud pilvisel hommikul tõusva päikese valguses.

Paljudel ebakindlatel ja rasketel aegadel meie elus soovib Jumal, et annaksime endast parima, et tegutseksime ise ja ei oleks mõjutatavad muust (vt 2Ne 2:26), ning usaldaksime Teda. Me ei pruugi näha ingleid, kuulda taevaseid hääli või saada võimsaid vaimseid ilmutusi. Tihtilugu võime liikuda edasi lootes ja paludes, kuid ilma igasuguse kindlustundeta, et me tegutseme vastavalt Jumala tahtele. Kuid kui austame oma lepinguid ja täidame käske, püüame veelgi järjekindlamalt teha head ja saada paremaks, võime olla kindlad, et meie samme juhib Jumala tahe. Ja me võime olla kindlad, et kui räägime, inspireerib Jumal meie ütlemisi. Seda väljendab ilmekalt kirjakoht, milles kuulutatakse: „Siis kasvab sinu enesekindlus Jumala läheduses tugevaks” (ÕL121:45).

Ma luban teile, et kui otsite hoolega ilmutuse Vaimu ja kuuletute sellele, käite Issanda valguses (Js 2:5; 2Ne 12:5). Mõnikord tegutseb ilmutuse vaim kohe ja jõuliselt, teinekord märkamatult ja tasapisi, ning sageli nii õrnalt, et te isegi ei teadvusta seda endale. Kuid hoolimata õnnistuse saamise mudelist valgustab ja avardab sellega kaasnev valgus teie hinge, suurendades teie mõistmist (vt Al 5:7; 32:28), ning juhatab ja kaitseb teid ja teie peret.