Lepituse ime

Valmistades ette seda konverentsikõnet, sain isalt šokeeriva telefonikõne. Ta teatas, et mu noorem vend suri sel samal hommikul une pealt. Mu süda oli murest lõhkemas. Ta oli kõigest 51-aastane! Tema peale mõeldes, tundsin, et pean jagama teiega mõningaid seiku tema elust. Olen saanud selleks loa.

Noorukina oli mu vend nägus, sõbralik ja seltskondlik. Ta oli täielikult pühendunud evangeeliumile. Pärast auväärset teenimist misjonil abiellus ta oma armastatuga templis. Neid õnnistati poja ja tütrega. Tema tulevik oli paljutõotav.

Aga siis andis ta järele nõrkustele. Ta valis hedonistliku elustiili, mis läks talle maksma tervise, abielu ja Kiriku liikmeks olemise.

Ta kolis kaugele kodust ja jätkas oma enesehävituslikku eluviisi enam kui kümme aastat. Kuid Päästja ei unustanud ega hüljanud teda.

Piinav lootusetuse äng laskis lõpuks alandlikkusel tema hinge pugeda. Tema viha, mässumeel ja võitlusvaim hakkasid raugema. „Ta keskenes endasse“¹ nagu kadunud poeg. Ta sirutas käed Päästja poole ja asus tagasi koju ning ustavate vanemate juurde, kes tema suhtes kunagi lootust ei kaotanud.

Ta asus parandama meelt. See polnud kerge. Pärast 12-aastast eemalolekut Kirikust sai ta taas ristitud ning talle anti uuesti Püha Vaimu and. Tema preesterlus ja templi õnnistused taastati.

Talle sai osaks õnn kohata naisterahvast, kes ei hoolinud talle varasema elustiili tagajärjel tekkinud kestvatest tervisekahjustustest, ning nad pitseeriti templis. Neile sündis kaks last. Mu vend teenis ustavalt hulk aastaid piiskopkonnas.

Mu vend suri esmaspäeval, 7.märtsi hommikul. Reedel olid nad käinud naisega templis. Pühapäeva hommikul, päev enne oma surma, andis ta oma ülempreestrite rühmas preesterluse tundi. Õhtul heitis ta magama, et mitte kunagi enam ärgata, vaid tulla esile õiglaste ülestõusmisel.

Ma olen tänulik lepituse imele, mis sai osaks mu vennale. Päästja lepitus on kättesaadav igaühele meist. Alati.

Me leiame lepituse meeleparanduse läbi. Kui parandame meelt, võimaldab Issand meil jätta mineviku eksimused möödanikku.

„Vaata, see, kes on parandanud meelt oma pattudest, sellele on andeks antud ja mina, Issand, ei pea neid enam meeles.

Sellest te võite teada, kas inimene parandab meelt oma pattudest—vaata, ta tunnistab need üles ja hülgab need.“²

Igaüks meist tunneb mõnd inimest, kes on kogenud tõsiseid katsumusi, kes on kõrvale kaldunud ja kõhklema löönud. See inimene võib olla sinu sõber või sugulane, sinu vanem või laps, või ka sinu abikaasa. See inimene võid olla isegi sa ise.

Ma kõnelen kõigile, ka sinule. Ma kõnelen lepituse imest.

Messias tuli lunastama inimesi Aadama langemisest.³ Kõik Jeesuse Kristuse evangeeliumis viitab Messia, Jumala Poja lepitusohvrile.⁴

Päästmisplaani ei saadud teostada ilma lepituseta. „Sellepärast Jumal ise lepitab maailma patud, et teostada halastuse plaani, et rahuldada õigluse nõudeid, et Jumal võiks olla täiuslik, õiglane Jumal ja ka halastav Jumal.“⁵

Lepitusohvri pidi tooma patuta Jumala Poeg, sest langenud inimene ei saa lepitada omaenda patte.⁶ Lepitus pidi olema lõpmatu ja igavene, kõikide inimeste eest, kogu igavikuks.⁷

Kannatuste ja surma läbi lepitas Kristus kõikide inimeste patud.⁸ Tema lepitus algas Ketsemani aias ja jätkus ristil ning kulmineerus ülestõusmisega.

„Jah, isegi nii teda viiakse, lüüakse risti ja surmatakse; liha alludes isegi surmale, Poja tahte neeldudes Isa tahtesse.“⁹ Oma lepituse ohvri läbi tegi ta oma „hinge patu ohvriks.“¹⁰

Jumala Ainusündinud Pojana päris Ta võimu füüsilise surma üle. See võimaldas Tal säästa oma elu, samas kui Ta kannatas „isegi rohkem kui inimene suudab kannatada, ilma et ta sureks; sest vaata, verd tuleb igast poorist, nii suur on tema ahastus tema rahva pahelisuse ja jäleduste pärast.“¹¹

Ta mitte ainult ei maksnud hinda kõikide inimeste pattude eest, vaid Ta võttis „enda peale oma rahva valud ja haigused.“ Ja Ta võttis „enda peale nende nõrkused, et ta sisemus võiks olla täidetud halastusega … , et ta võiks teada vastavalt lihale, kuidas aidata oma rahvast vastavalt nende nõrkustele.“¹²

Päästja tundis enese peal kogu inimkonna ahastust, patu ja kahetsuse koormat. „Tõepoolest ta on kannatanud meie südamevalusid ja kandnud meie muresid.“¹³

Oma lepituse läbi teeb Ta terveks mitte ainult üleastuja, vaid ka süütu, kes kannatab nende üleastumiste tõttu. Kui süütud rakendavad usku Päästja lepitusse ja andestavad üleastujale, saab ka neid terveks teha.

On aegu, mil igaüks meist vajab „kergendust eksimuste ja pattude tagajärjel tekkivast süütundest.“¹⁴ Kui me parandame meelt, võtab Päästja süütunde meie hingelt.

Tema lepitusohvri läbi antakse meile meie patud andeks. „Meeleparanduse tingimusel“¹⁵ on lepitus kättesaadav kõigile peale hukatusepoegade, hoolimata patu suurusest või väiksusest.

Oma piiritu armastuse tõttu kutsub Jeesus Kristus meid kõiki üles parandama meelt, et me ei peaks kannatama oma pattude täit koormat:

„Paranda meelt … et sinu kannatused ei oleks kibedad – sa ei tea, kui kibedad, sa ei tea, kui teravad, jah, sa ei tea, kui rasked kanda.

Sest vaata, mina, Jumal, olen neid asju kannatanud kõikide eest, et nemad, kui nad meelt parandavad, ei peaks kannatama;

Aga kui nad meelt ei paranda, peavad nad kannatama just nagu mina,

milline kannatus pani mind, Jumalat ennast, suuremat kõigist, valust värisema, ja veritsema igast poorist, ja kannatama nii kehas kui vaimus.”¹⁶

Päästja pakub tervendust neile, kes kannatavad pattudes. „Kas te nüüd tulete minu juurde tagasi ja parandate meelt oma pattude üle ning pöördute usule, nii et ma võiksin teid terveks teha?”¹⁷

Jeesus Kristus on meie hinge Suur Tervendaja. Välja arvatud surmapatu korral, pole olemas pattu või üleastumist, valu või muret, mis jääks välja Tema lepituse tervendava mõju alt.

Kui me patustame, siis ütleb Saatan, et oleme eksinud. Vastupidiselt sellele pakub meie Lunastaja lunastust kõigile, nii teile kui ka mulle, sõltumata sellest mida me valesti oleme teinud.

Kui te oma enda elu peale mõtlete, siis kas seal on asju, mida peaks muutma? Kas olete teinud vigu, mis vajaksid veel parandamist?

Kui te kannatate süütunde, süümepiinade, kibestumise, viha all või kui olete kaotanud usu, siis kutsun teid üles otsima abi. Parandage meelt ja hüljake oma patud. Seejärel küsige palves Jumalalt andestust. Otsige andestust ka nendelt, kelle vastu olete olnud ülekohtune. Andke andeks neile, kes on olnud ülekohtused teie vastu. Andke andeks iseendale.

Kui vaja, minge piiskopi juurde. Tema on Issanda halastuse kuulutaja. Ta aitab teid teie raskel paranemise teel.

Süüvige palvetamisse ja pühakirjade uurimisse. Kui te seda teete, siis tunnete Vaimu õnnistavat hingust. Päästja palus, et te „pühitseksite ennast; jah, puhastaksite oma südamed ning puhastaksite oma käed ja jalad minu ees, et [Ta] võiks teid puhtaks teha.“¹⁸

Kui meid puhastatakse Tema lepituse võimu läbi, saab Päästjast meie eestkostja Jumala ees.

„Isa, vaata selle kannatusi ja surma, kes ei teinud pattu, kellest sul oli hea meel; vaata oma Poja valatud vere peale, kelle sa andsid, et sina ise võiksid saada austatud;

Mispärast, Isa, säästa neid minu vendi, kes usuvad minu nimesse, et nad võiksid tulla minu juurde ja saada igavikulise elu.“¹⁹

Igaühele meist on antud moraalne valikuvabadus. „Sellepärast on inimesed vabad … et valida vabadust ja igavest elu kõikide inimeste suure Vahemehe kaudu, või valida vangistus ja surm vastavalt kuradi … võimule.“²⁰

Aastaid tagasi rakendas mu vend oma valikuvabadust, kui valis elustiili, mis läks talle maksma tervise, perekonna ja Kiriku liikmeks olemise. Aastaid hiljem kasutas ta sama valikuvabadust, kui ta otsustas meelt parandada, muuta oma elu Päästja õpetuste kohaseks ja teha läbi sõna otseses mõttes uuestisünd lepituse võimu läbi.

Ma tunnistan, et lepituse ime on olemas. Ma olen näinud selle parandavat mõju oma venna elus ja olen tundnud seda ka omaenda najal. Lepituse parandav ja lunastav mõju on alati kättesaadav meile kõigile. Ma tunnistan, et Jeesus on Kristus, meie hinge Tervendaja. Ma palvetan, et igaüks meist vastaks Päästja kutsele: „Kas te nüüd tulete minu juurde tagasi ja parandate meelt oma pattude üle ning pöördute usule, nii et ma võiksin teid terveks teha?“²¹

Jeesuse Kristuse nimel, aamen.