Abielu igavesed õnnistused

Selle imelise koori lauldud sõnum „ma püüan olla nagu Jeesus“ kirjeldab minu arvates meist paljude jaoks elu kavandit.

16. juulil 1953. aastal põlvitasime mina ja mu armastatud Jeanene noorpaarina Manti Utah’ templi altari ette. President Lewis R. Anderson kasutas pitseerimisvolitust ning kuulutas meid meheks ja naiseks ajaks ja kogu igavikuks. Ma ei suuda kirjeldada seda imelist rahu, mis tuleb teadmisest, et ma võin vääriliselt elades olla igavesti koos oma armastatud Jeanene’i ja meie lastega ning seda tänu Issanda kojas preesterluse volitusega läbi viidud pühale talitusele.

Meie seitse last on templi pühade talituste kaudu meiega seotud. Mu kallis naine Jeanene ja kaks meie lastest on juba teisel pool eesriiet. Nad innustavad tohutult meie pere iga liiget elama nii, et võiksime üheskoos saada kõik need templis lubatud igavesed õnnistused.

Kaks ülimalt olulist alustala, mis toetavad Taevase Isa õnneplaani, on abielu ja perekond. Nende ülevat tähtsust rõhutab juba seegi, et Saatan püüab lakkamatult peresid lahku ajada ning perekondi igaveseks kokku siduvate templitalituste väärtust õõnestada. Templis pitseerimise tähtsus saab elu käigus üha enam selgeks. See aitab perekonnaliikmeid omavahel lähendada ja leida surelikkuses rohkem rõõmu ja rahulolu.

Kord sain oma naiselt tähtsa õppetunni. Töö tõttu reisisin ma palju. Olin pea kaks nädalat kodust eemal olnud, kui ühel laupäevahommikul tagasi koju jõudsin. Mul oli järgmise koosoleku alguseni neli tundi aega. Märkasin, et pesumasin oli katki läinud ja mu naine pesi riideid käsitsi. Seetõttu hakkasin masinat parandama.

Jeanene tuli ja küsis: „Rich, mida sa teed?“

Vastasin: „Ma parandan pesumasina ära, et sa ei peaks käsitsi pesema.“

Ta ütles: „Mine parem mängi lastega!“

Ma vastasin: „Võin lastega ju ükskõik millal mängida. Praegu tahan ma sind aidata.“

Seejärel nõudis ta: „Richard, palun mine ja mängi lastega!“

Kuna ta nii kindlal toonil seda palus, siis ma kuuletusin.

Mul oli lastega väga tore. Me ajasime üksteist taga ja püherdasime lehehunnikutes. Hiljem läksin koosolekule. Oleksin tõenäoliselt selle kogemuse juba unustanud, kui mu naine poleks mulle selle kaudu midagi tähtsat õpetanud.

Järgmisel hommikul kell neli äratasid mind väikesed käed ümber mu kaela, musi põsel ja sõnad, mida mu kõrva sosistati ja mis mul kunagi ei unune: „Isa, ma armastan sind! Sa oled mu parim sõber.“

Kui ka teie peres on selliseid kogemusi, siis võite neid pidada üheks elu suurimaks rõõmuks.

Kui olete noor mees ja parajas vanuses, kuid pole veel abiellunud, siis ärge raisake aega mõttetuste peale. Minge eluga edasi ja võtke eesmärgiks abielluda. Ärge elage sel perioodil jõudeelu! Noormehed, teenige väärikalt misjonil! Seejärel võtke kõige tähtsamaks eesmärgiks leida vääriline igavene kaaslane. Kui keegi noor naine on juba teie huviorbiiti sattunud, siis näidake talle, et olete erakordselt tubli inimene, kellega temal oleks huvitav tuttavaks saada. Viige teda väärt kohtadesse. Olge leidlikud! Kui soovite leida imelist abikaasat, peate näitama talle, et olete suurepärane mees ja paljutõotav abikaasa.

Kui olete kellegi leidnud, võite luua võrratult kauni suhte ja abielu ning elades Issanda seatud väärilisusnormide piires, olla igavesti väga-väga õnnelikud.

Kui olete juba abielus, siis kas olete oma kaasale nii vaimselt kui ka füüsiliselt truud? Kas olete oma abielulepingule ustavad nii, et te ei vestle kellegi teisega viisil, mis, kui teie abikaasa pealt kuuleks, teile piinlikkust valmistaks? Kas olete oma abikaasa ja laste suhtes südamlikud ja toetavad?

Vennad, kas te algatate selliseid pere tegemisi nagu perega pühakirjade uurimine, perepalve ja pereõhtu või täidab teie tähelepanematusest tekkinud tühimikku kodus hoopis abikaasa? Kas te ütlete oma naisele sageli, kui väga te teda armastate? See teeb ta väga õnnelikuks. Olen kuulnud, kuidas mehed väidavad: „Ah, ta teab seda nagunii.“ Kuid te peate talle seda üle kordama. Kui te talle seda pidevalt meelde tuletate, puhkeb naine õide, saab innustust ja on õnnistatud. Tänage oma abikaasat selle eest, mida ta teie heaks teeb. Armastust ja tänu tuleb avaldada tihti. Siis muutub elu rikkalikumaks, meeldivamaks ja eesmärgipärasemaks. Ärge hoidke spontaanseid armastuseväljendusi tagasi. Soovitatav on hoida teda sel hetkel enda lähedal. Kas toetate oma naist, aidates teda lastega või tehes mõningaid koduseid toimetusi?

Õppisin armastuse väljenduste tähtsusest oma abikaasalt. Abielu algusaastatel leidsin sageli koosolekul mingi sõnumi jagamiseks pühakirju avades nende vahelt hooliva ja toetava märkmega sedeli, mille Jeanene oli sinna vahele poetanud. Mõnikord oli see nii liigutav, et ma suutsin vaevu rääkida. Need hinnalised sedelid armastavalt abikaasalt olid ja on jätkuvalt hindamatuteks lohutuse ja inspiratsiooni allikateks.

Hakkasin ka temale samamoodi tegema, mõistmata kui oluline see tema jaoks tegelikult oli. Üks aasta polnud meil raha, et oleksin saanud talle valentinipäeva puhul kingituse osta. Otsustasin külmkapi uksele vesivärvidega pildi joonistada. Andsin endast parima, kuid tegin ka ühe vea. Tegu polnud mitte vesivärvide, vaid lakiga. Ta ei lubanud mul kunagi seda püsivärvi sealt külmkapi pealt eemaldada.

Mäletan, et ühel päeval võtsin peotäie pisikesi paberist täpikesi, mis tekivad, kui augurauaga paberisse auke teha, ja kirjutasin nende peale numbrid ühest sajani. Pöörasin need siis ümber ja kirjutasin neile tema jaoks sõnumi – üks sõna iga ringikese peale. Siis kogusin need kokku ja pistsin ümbrikusse. Arvasin, et ta saab kõhutäie naerda.

Kui ta oli juba siit ilmast lahkunud, leidsin tema isiklikke asju vaadates, kui väga ta hindas lihtsaid sõnumeid, mida me teineteisega vahetasime. Märkasin, et ta oli iga ringikese hoolikalt paberilehele kleepinud. Ta mitte üksnes ei hoidnud temale kirjutatud märkmeid alles, vaid kattis need plastikust kaantega, nagu oleks tegu hinnaliste aaretega. Ainult ühte pole ta teiste juurde paigutanud. See seisab endiselt meie köögikella klaasi taga. Seal seisab: „Jeanene, on aeg öelda sulle, kui väga ma sind armastan.“ See jääbki sinna ja tuletab mulle pidevalt meelde seda erakordset Taevase Isa tütart.

Olen mõelnud tagasi meie kooselule ja mõistnud, kui õnnistatud me oleme olnud. Meie kodus pole olnud tülisid ega ebasõbralikke sõnavahetusi. Nüüd mõistan, et see õnnistus tuli tänu mu naisele. See sai meile osaks tänu tema valmisolekule anda, jagada ja mitte kunagi endale mõelda. Hilisemas elus püüdsin tema eeskuju järgida. Oletan, et te teete seda abikaasadena ka oma kodus.

Puhtal armastusel on võrreldamatu vägi head teha. Õigemeelne armastus on eduka abielu aluseks. Tänu sellele on ka lapsed rahulolevad ja hästi arenenud. Kes võib õiglaselt mõõta emaarmastuse head mõju? Milliseid kestvaid vilju kannavad tõeseemned, mida ema hoolikalt külvab lapse usalduslikku ja viljakasse südamesse ning meelde, neid seejärel armastusega kasvatades. Emadena on teile antud jumalikud instinktid, mis aitavad tunnetada lapse erilisi andeid ja võimeid. Koos abikaasaga neid omadusi arendades ja tugevdades saavad need õide puhkeda.

Abielu on rahuldust pakkuv. See on imeline. Ajapikku hakkate sarnaselt mõtlema ning teil tekivad samad mõtted ja muljed. Tuleb ette aegu, mil olete äärmiselt õnnelikud, tuleb ette ka proovilepanekuid ja katsumusi, kuid Issand juhib teid läbi kõikide nende arenemisvõimaluste.

Ühel ööl ärkas meie südamerikkega pisipoeg Richard nuttes. Me mõlemad kuulsime teda. Tavaliselt tõusis mu naine üles ja hoolitses lapse eest, kuid seekord lubasin seda ise teha.

Tema südameprobleemi tõttu hakkas ta süda nutmise ajal väga kiiresti lööma ning ta oksendas ja määris voodipesu ära. Sel ööl hoidsin teda süles, et ta ei nutaks ning ta süda ei põksuks nii kiiresti. Samal ajal vahetasin voodipesu. Hoidsin teda, kuni ta magama jäi. Siis ma veel ei teadnud, et vaid mõni kuu hiljem ta sureb. Mulle jääb alatiseks meelde see kesköö, mil teda oma käte vahel hoidsin.

Mul on selgelt meeles päev, mil ta suri. Kui me Jeanene’iga haiglasse sõitsime, peatusime korraks tee ääres. Kallistasin teda. Me mõlemad nutsime, kuid mõistsime, et näeme teda taas eesriide taga tänu lepingutele, mis me templis olime sõlminud. See teadmine leevendas suurt kaotusvalu.

Jeanene õpetas oma heasüdamlikkusega mulle palju. Olin väga ebaküps, tema samas distsiplineeritud ning vaimne. Abielu annab võimaluse saada jagu igasugusest kalduvusest olla isekas või enesekeskne. Arvan, et üheks põhjuseks, miks meil soovitatakse abielluda varakult, on see, et sel moel väldime raskesti väljajuuritavate halbade iseloomuomaduste arenemist.

Tunnen kaasa kõigile meestele, kes pole veel otsustanud leida igavest kaaslast, ning mu süda tilgub verd õdede pärast, kel pole abiellumiseks võimalust avanenud. Mõned teist võivad tunda üksildust või arvata, et teist ei hoolita, nägemata võimalust, kuidas saada osa õnnistustest, mis tulevad abielust, lastest ja oma perest. Issandale on kõik võimalik ning Ta peab neist lubadustest kinni, mida Ta prohvetite kaudu meile on andnud. Igavik on väga pikk. Uskuge neid lubadusi ja elage nende vääriliselt nii, et Issand saaks enda määratud ajal need Teie jaoks ellu viia. Võin kindlalt väita, et te saate kõigi nende õnnistuste osaliseks, mille väärilised te olete.

Vabandage mind, et oma kallist naisest Jeanene’ist räägin, kuid me oleme igavene perekond. Ta oli alati rõõmus ja õnnelik ning seda paljuski seetõttu, et ta teenis teisi. Isegi kui ta väga haige oli, palvetas ta hommikuti, et Taevane Isa juhiks teda kellegi juurde, keda ta saaks aidata. See siiras palve sai ikka ja jälle vastuse – paljude koormad kergenesid ning nende elud muutusid rõõmsamaks. Teda õnnistati korduvalt selle eest, et ta oli tööriistaks Jumala käes.

Ma tean, mis on armastada Taevase Isa tütart, kes täidab pühendumusega oma täit naiselikku potentsiaali. Olen kindel, et kui teda kunagi tulevikus sealpool eesriiet näen, tõden, et oleme veelgi sügavamalt armunud. Me hindame teineteist veelgi rohkem, olles veetnud selle aja teine teiselpool eesriiet. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.