Pidage meeles: Headus algab just [teist]

Mõned nädalad tagasi õppisin meie koguduse sakramendikoosolekul kõnelenud loorberitüdrukult midagi tähtsat. Mind liigutas see enesekindlus, millega ta õpetas ja tunnistas Jeesusest Kristusest. Ta lõpetas oma kõne sõnadega: „Kui keskendun oma elus Jeesusele Kristusele, sujub minu päev paremini, olen lahkem oma lähedaste vastu ja rõõmsameelsem.“

Olen seda noort naist viimaste kuude jooksul eemalt jälginud. Ta tervitab kõiki säravi silmi naeratades. Olen näinud teda rõõmustamas teiste noorte õnnestumiste üle. Kaks vestaneidu rääkisid mulle hiljuti, kuidas see noor naine loobus oma kinopiletist, kui selgus, et selle filmi vaatamine ei kujune vooruslikuks ja meeldivaks kogemuseks ¹. See tüdruk on armas, lahke ja kuulekas. Ta elab koos oma emaga ja nende elu ei ole olnud kerge, sestap olen mõtisklenud selle üle, kuidas on ta suutnud jääda nii rõõmsaks ja lahkeks. Leidsin sellele küsimusele vastuse, kui see noor naine tunnistas: „Ma keskendun oma elus Jeesusele Kristusele.“

„Me usume, et tuleb olla ausad, ustavad, kõlbeliselt puhtad, heatahtlikud, vooruslikud ja teha head kõikidele inimestele.” Need kolmeteistkümnendas usuartiklis loetletud suurepärased kristlikud omadused valmistavad meid ette templiõnnistusteks ja igaveseks eluks.

Sooviksin keskenduda vaid ühele neist omadustest – heatahtlikkusele. Heatahtlikkus on kaunis sõna, mida me eriti sageli ei kuule. See sõna pärineb ladina keelest ja tähendab „kellelegi head soovima“.² Heatahtlikkus tähendab lahkust, heasoovlikkust ja ligimesearmastust. Paljud teist õppisid heatahtlikkusest, kui käisite alles Algühingus ja õppisite pähe laulu:

Meie Päästja õpetas meile heatahtlikkusest ja elas ise selle põhimõtte järgi. Jeesus armastas kõiki, teenis kõiki. Keskendumine oma elus Jeesusele Kristusele aitab meil õppida olema heatahtlik. Selleks, et arendada neidsamu Kristusele iseloomulikke omadusi, peame rohkem õppima Päästjast ja „järgima Tema teed“.⁴

Me õpime hea samaarlase tähendamissõnast, et armastada tuleb kõiki. See lugu algab Luuka evangeeliumi 10. peatükis, kui käsutundja küsis Päästjalt: „Mis ma pean tegema, et ma päriksin igavese elu?“

Vastus kõlas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma jõust ja kõigest oma meelest, ja oma ligimest nagu iseennast.“

Seejärel küsis käsutundja: „Kes on siis mu ligimene?“ See oli käsutundja suust väga huvitav küsimus, sest juutide naabriteks põhjas olid samaarlased, kes olid neile sedavõrd ebameeldivad, et Jeruusalemmast Galileasse minnes olid nad nõus kasutama pikemat teed läbi Jordani oru selle asemel, et minna läbi Samaaria.

Jeesus vastas käsutundja küsimusele tähendamissõnaga heast samaarlasest. Tähendamissõna kõlas järgmiselt:

„Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse ja sattus röövlite kätte. Kui need ta riided olid riisunud ja temale hoope annud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha. …

Aga üks samaarlane käis seda teed ja tuli tema juure; ja kui ta teda nägi, läks ta meel haledaks.

Ja ta astus ligi, sidus ta haavad ning valas peale õli ja viina, tõstis ta oma looma selga ning viis ta öömajale ja kandis hoolt tema eest.

Ja teisel hommikul ära minnes võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: Kanna hoolt tema eest, ja mida sa veel peaksid kulutama, seda ma maksan sulle tagasi tulles.“⁵

Erinevalt juudi preestrist ja leviidist, kes nende hulka kuuluvast haavatud mehest mööda kõndisid, oli samaarlane nende erinevustest hoolimata lahke. Ta näitas üles kristlikku heatahtlikkust. Jeesus õpetas meile selle looga, et igaüks on meie ligimene.

Üks nõuandja piiskopkonnas rääkis hiljuti kogemusest, mis õpetab, kui tähtis on iga ligimene. Koguduse ees istudes märkas ta üht last, kellel oli käes paljude eri värvi rasvakriitidega karp. Mees vaatas oma koguduse liikmeid ja mõtles: nad kõik on väga sarnased, kuid igaüks neist on ka väga ainulaadne.

Mees selgitas: „Igaüks neist lisas kogudusele ja maailmale oma varjundi. … Neil oli tugevaid ja nõrku külgi, omad igatsused, omad unistused. Kuid üheskoos moodustasid nad vaimse ühtsuse värvigamma.

Ühtsus on vaimne omadus. See väljendub meeldivas rahutundes ja eesmärgis, mis tuleb perekonda kuulumisest … See väljendub selles, et soovime teistele parimat samamoodi, nagu soovime endale. See väljendub teadmises, et keegi ei tee sulle liiga. [See tähendab, et te pole kunagi üksi.]“⁶

Me loome selle ühtsuse ja jagame oma ainulaadseid värvivarjundeid läbi heatahtlikkuse – läbi isiklike heategude.

Kas olete end kunagi tundnud üksikuna? Kas märkate neid, kes elavad üksildasena oma mustvalges maailmas? Noored naised, ma olen näinud, kuidas te oma naeratuste, lahkete sõnade ja julgustavate märkustega toote teiste inimeste ellu oma ainulaadseid värvivarjundeid.

President Thomas S. Monson õpetas meile, kuidas mõjutada vastastikku oma eakaaslasi ja kõiki, keda me kohtame. Ta rääkis Kiriku noortele naistele: „Mu kallid noored õed! Ma palvetan koos teiega, et teil oleks julgust hoiduda teid ümbritsevate inimeste üle kohut mõistmast ja neid kritiseerimast ning et teil oleks samuti julgust seista alati selle eest, et kõik oleksid kaasatud ning tunneksid end armastatuna ja kõrgelt hinnatuna.“⁷

Heatahtlik olles saame järgida hea samaarlase eeskuju ja muuta kas või ühe inimese maailma.⁸ Selleks võib vaja olla suhelda mitte ainult oma tavaliste sõpradega või saada üle oma tagasihoidlikkusest. Te võite julgelt otsustada teenida kedagi, kes ei kohtle teid hästi. Ma luban, et kui püüate ennast ületada, tehes seda, mis ei ole teie jaoks kerge, tunnete ennast sisimas niivõrd hästi, et lahkus hakkab muutuma osaks teie igapäevaelust. Te kogete, et heatahtlikkus võib tuua rõõmu ja üksmeelt teie koju, klassi, kogudusse ja kooli. Pidage meeles: Headus algab just [teist]!

Meie Päästja mitte üksnes ei armastanud kõiki: Ta ka teenis kõiki. Laske paljudel oma headusest osa saada! Teie lahke teenimine toob suuri õnnistusi nii noortele kui vanadele. President Monsoni südames on juba noorest east peale eriline koht eakamatel inimestel. Ta mõistab, kui tähtis on lühike külastus, põgus naeratus või vanainimese kortsulise käe hoidmine. Sellised lihtsad ligimesearmastusest kantud teod annavad värvi elule, mis mõnikord koosneb vaid pikkadest, üksildastest hallidest päevadest. Ma kutsun teid kõiki olema oma vanavanemate ja teiste eakate inimeste suhtes hoolivam. Vaadake homme kirikus ringi ja otsige üles keegi, kes võiks vajada teilt oma ellu veidi värvi. Selleks pole vaja teha palju: tervitage neid nimepidi, vestelge nendega veidi, olge valmis neid abistama. Kas võiksite avada neile ukse või pakkuda oma abi kodustel töödel või aias? See, mis teile, noored, tundub kerge ülesandena, võib eakalt inimeselt nõuda suurt ettevõtmist. Pidage meeles: Headus algab just [teist]!¹⁰

Mõnikord on kõige raskem olla heatahtlik just oma peres. Perede tugevdamine nõuab pingutamist. „Ole rõõmus, abivalmis ja teiste suhtes tähelepanelik. Paljud kodused probleemid tekivad pereliikmete isekast või ebasõbralikust suhtlemisest ja käitumisest. Tunne muret teiste pereliikmete vajaduste pärast. Norimise, tülitsemise ja riidlemise asemel püüa olla hoopis rahutooja.“⁹ Pea meeles: Headus algab just [sinust].

Jeesus armastas lapsi, võttis neid sülle ja õnnistas neid.¹⁰ Nagu Päästja võid sinagi oma lahkusega õnnistada kõiki lapsi, mitte ainult neid, kes sinu perre kuuluvad.

Sa ei pruugi teada, millist mõju avaldab sinu elu ja eeskuju väikesele lapsele. Hiljuti sain kirja oma sõbralt, kes korraldab lastehoidu kohaliku keskkooli ruumes. Selles koolis käib mitmeid noori mehi ja noori naisi, kes on Kiriku liikmed. Ta kirjutas mulle järgmisest kogemusest:

„Väikeste lastega läbi koridori minnes on tore näha, kui palju Jeesuse või templite pilte on koolis kleebitud õpilaste kappide uste siseküljele. Üks väike laps nägi ühe [noore naise] kapi avatud uksel Jeesuse pilti ja hüüdis: „Vaadake, Jeesus on meie koolis!“ Kapi omanik oli pisarateni liigutatud. Ta kummardus ja kallistas last. Ma tänasin noort naist teda ümbritsevatele väikestele lastele heaks eeskujuks olemise eest. On meeltülendav teada, et paljud noored püüavad seista tõe ja õigemeelsuse eest ning täita oma osa, et kutsuda Vaim oma ellu, kuigi mõnikord on see neid ümbritsevas lärmakas ja kalgis maailmas keeruline. Meil on Kirikus palju toredaid noori.“

Ma olen temaga täiesti nõus! Noored naised! Teie muudate maailma keskendudes oma elus Jeesusele Kristusele ja „saades sellisteks, nagu Tema tahab, et te saaksite“¹¹.

Tänan teid teie heatahtlikkuse eest: et suhtlete nendega, kes teistest ehk erinevad; et suhtute lahkelt oma eakaaslastesse, eakatesse inimestesse, oma peresse ja väikestesse lastesse; et olete ligimesed neile, kes on üksildased, ja neile, kellel on probleeme ja keda vaevab südamevalu. Olles heatahtlikud, suunate teised Päästja valgusesse.¹² Tänan teid, et peate meeles: „headus algab just [teist]“.

Ma tean, et president Thomas S. Monson on Jumala prohvet ja tema elu on heatahtlikkuse mudeliks, millest me saame õppida. Järgige meie prohvetit! Õppige tema eeskujust ja kuulake tema sõnu! Ma usun Jeesuse Kristuse evangeeliumisse ja tean, et Joseph Smithi kaudu taastati maa peale preesterlus.

Ma tean, et meie Päästja elab ja armastab igaühte meist. Ta andis oma elu meie kõigi eest. Ma palvetan, et me keskenduksime oma elus Jeesusele Kristusele ja järgiksime Tema teed üksteist armastades ja teenides.¹³ Ma tean, et seda tehes saame muuta maailma paremaks, sest „me usume, et tuleb olla heatahtlikud“¹⁴. Ma tunnistan sellest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.