Kutsutud pühadeks

Mu kallid vennad ja õed! Ma palvetan selle nimel, et Püha Vaim aitaks mul edastada seda sõnumit.

Oma külaskäikude ning vaiade ja koguduste konverentside ajal on mind alati vallanud piiritu rõõm, kohtudes Kiriku liikmetega, keda tänapäeval kutsutakse pühadeks ja keda kutsuti pühadeks ka aegade keskpaigas See rahu ja armastuse vaimsus, mida ma alati nendega viibides tunnen, aitab mul mõista, et ma olen ühes Siioni vaiadest.

Kuigi paljud on pärit peredest, kes on olnud Kiriku liikmed kaks või enam põlvkonda, on paljud siiski hiljutised usule pöördunud. Nendele me kordame apostel Pauluse tervitussõnu efeslastele:

„Nii ei ole te siis mitte enam võõrad ega majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed,

rajatud apostlite ja prohvetite alusele, kus Kristus Jeesus ise on nurgakivi“ (Ef 2:19–20).

Mõned aastad tagasi, teenides Kiriku avalike suhete osakonnas Mehhikos, kutsuti meid esinema raadio vestlussaatesse. Saate eesmärk oli kirjeldada erinevaid maailma religioone ja nende üle arutleda. Kaks meist määrati esindama Kirikut vastamaks küsimustele, mida võidi meilt sedalaadi saate jooksul küsida. Pärast mitmendat reklaamipausi (nagu raadioinimesed ütlevad) ütles saatejuht järgmise repliigi: „Täna õhtul on meiega kaks vanemat Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikust.“ Ta tegi hetkelise pausi ja küsis seejärel: „Miks on Kirikul selline pikk nimi? Miks te ei kasuta lühemat või natuke kommertslikumat nime?“

Mina ja minu kaaslane naeratasime selle suurepärase küsimuse peale ning asusime seejärel selgitama, et Kiriku nime ei valinud inimesed. Selle andis Päästja prohveti kaudu neil viimsetel aegadel. “Sest nõnda tuleb kutsuda minu kirikut viimsetel päevadel, nimelt Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuks” (ÕL 115:4). Saatejuht vastas koheselt ja lugupidavalt: „Seega me kordame seda suurima heameelega.“ Ma hetkel ei suuda meenutada, kui palju ta kordas Kiriku tähendusrikast nime, kuid ma mäletan seda meeldivat õhkkonda, mis valitses stuudios, kui me seletasime lahti nii Kiriku nime kui ka selle, kuidas kutsuda Kiriku liikmeid – viimse aja pühad.

Uues Testamendis on kirjas, et Jeesuse Kristuse kiriku liikmeid hakati esimest korda kristlasteks kutsuma Antiohhias (vt Ap 11:26), aga üksteist kutsusid nad pühadeks. Kuivõrd erutav pidi see neile olema, kui kuulsid apostel Paulust ütlemas nende kohta „pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed“ (Ef 2:19), samuti ütles, et neid on „kutsutud pühadeks“ (Rm 1:6–7; rõhutus lisatud).

Sõltuvalt sellest, kuidas Kiriku liikmed elavad evangeeliumi põhimõtete järgi ja järgivad prohvetite nõuandeid, muutuvad nad vähehaaval ise seda märkamata pühitsetuks. Alandlikud Kiriku liikmed, kes teevad iga päev perepalveid ja uurivad pühakirju, tegelevad pereajalooga ja pühendavad sageli oma aega templis teenimistele, muutuvad pühadeks. Need on need, kes on pühendunud igavese perekonna loomisele. Need on ka need, kes leiavad aega oma kiiretempolises elus nende päästmiseks, kes on Kirikust võõrdunud, et julgustada neid tagasi pöörduma ning istuma Issanda laua äärde. Need on vanemad ja õed ning vanemad abielupaarid, kes võtavad vastu kutse teenida Issanda misjonäridena. Jah, mu vennad ja õed, nad muutuvad pühadeks, isegi nii palju, et nad avastavad sooja ja suurepärase tunde, mida kutsutakse ligimesearmastuseks ehk Kristuse puhtaks armastuseks (vt Mn 7:42–48).

Pühad ehk Kiriku liikmed, õpivad meie Päästjat tundma ka kannatuste ja katsumuste kaudu. Ärgem unustagem, et isegi Tema pidi kõike kannatama. „Ja ta võtab enda peale surma, et ta võiks päästa lahti surma ahelad, mis seovad tema rahvast; ja ta võtab enda peale nende nõrkused, et ta sisemus võiks olla täidetud halastusega vastavalt lihale, et ta võiks teada vastavalt lihale, kuidas aidata oma rahvast vastavalt nende nõrkustele“ (Al 7:12).

Mitme viimase aasta jooksul olen ma olnud tunnistajaks paljude inimeste, sealhulgas ka paljude meie pühade kannatustele. Me palvetame nende eest pidevalt, paludes Issanda sekkumist, et nende usk ei nõrgeneks ning et nad kannatlikkust kaotamata edasi läheksid. Nendele inimestele kordame prohvet Jaakobi sõnu Mormoni Raamatust:

„Oo siis, mu armsad vennad, tulge Issanda, Püha juurde. Pidage meeles, et tema rajad on õiged. Vaata, inimestele on tee kitsas, aga selle suund on tema ees sirge, ja väravavalvuriks on Iisraeli Püha; ja ta ei pea seal ühtegi teenijat; ja ei ole mingit teist teed kui läbi värava, sest teda ei saa petta, sest Issand Jumal on tema nimi.

Ja kes koputab, sellele ta avab“ (2Ne 9:41–42).

Ei ole oluline millised olukorrad, katsumused või väljakutsed meid võivad ümbritseda; Kristuse õpetuse mõistmisest ja Tema lepitusest saab meie tugevuse ning rahu allikas. Jah, vennad ja õed, see on sisemine rahu, mis on vaimust sündinud ja mille Issand annab oma ustavatele pühadele. Ta toidab meie hingi öeldes: „Rahu ma jätan teile … Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!” (Jh 14:27).

Paljude aastate jooksul olen olnud tunnistajaks Kiriku liikmete, viimse aja pühade ustavusele, kes, uskudes meie Taevase Isa plaani ja meie Päästja Jeesuse Kristuse lepitusse, on saanud jagu katsumustest ja kannatustest julguse ning suure entusiasmiga, püsides ja jätkates sirgel ning ahtal pühitsemise rajal. Mul puuduvad vastavad sõnad, et väljendada tänu ja imetlust kõigile neile truudele pühadele, kellega mul on olnud au kokku puutuda!

Isegi kui meie arusaam evangeeliumist ei pruugi olla nii sügav kui meie tunnistus tema õigsusest, kui me paneme oma usalduse Issandale, siis meid säästetakse kõikides meie raskustes, meie katsumustes ja meie kannatustes (vt Al 36:3). Selline Issanda lubadus pühadele ei viita sellele nagu meid vabastataks kannatustest ja katsumustest, vaid pigem sellele, et meid toetatakse neil rasketel aegadel, ja et me teame, et see on Issand, kes on meid toetanud.

Mu kallid vennad ja õed! Kui õnnistatud me oleme, et meid on koondatud sellesse viimse aja pühade osadusse! Kui õnnistatud me oleme, et meie tunnistused Päästjast on samaväärsed varasemate ja kaasaegsete prohvetite omadega.

Ma tunnistan, et meie Issand, Iisraeli Püha, elab ja Ta juhatab oma Kirikut, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikut, läbi oma armastatud prohveti Thomas S. Monsoni. Meie Issanda, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.