Pühapäevakoolivastused

Mul on kalduvus otsida probleemidele raudkindlaid vastuseid – paluda, et Issand aitaks mul leida see üks ja õige, mis teeb kõik korda. Tean oma kogemustest, et selline lähenemine kipub asjad liiga keeruliseks ajama.

Kui ma oma koguduses Õpetuse ja Lepingute tundi andsin, esitasin sihilikult põhjalikke küsimusi, mis panid mõtlema ja millele sai anda sügavaid, uudseid ja mõtteerksaid vastuseid. Teisisõnu öeldes tahtsin vältida mõnesid vanu „pühapäevakoolivastuseid”, mida koguduse liikmete suust võis kuulda nädalast nädalasse.

Tunniks valmistudes süüvisin Uude Testamenti. Seal äratas mu tähelepanu sõna jääma, mida seal ikka ja jälle kasutatakse. Näiteks Jh 15:10: „Kui te peate minu käsusõnu, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käsusõnu ja jään tema armastusse” (rõhutus lisatud).

Suures eestkostepalves palub Päästja, et Ta jüngrid „oleksid üks, nõnda nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki meis oleksid” ja „mina nendes ja sina minus, et nad täielikult saaksid üheks” (Jh 17:21, 23).

Otsisin, kuidas olla üks Issandaga, kuidas saaksin jääda Tema armastusse, kuidas saaksin seeläbi juurde kannatlikkust, mida ma meeletult vajasin, et kurnavad kogemused muutuksid sellisteks, mis annavad jõudu ja teevad pühaks.

Püüdes mõista sõna jääma ja otsides vastuseid keerulistele igapäevaprobleemidele, juhatati mind lõpuks tagasi just nendesamade pühapäevakoolivastuste juurde, mida olin püüdnud vältida. Leidsin probleemidele vastused, kui lugesin pühakirju, palvetasin iga päev, teenisin oma perekonda ja teisi ning käisin templis ja oma pühapäevastel koosolekutel. Sain teada, et nendest lihtsatest asjadest sõltub, kas me peame lihtsalt vastu või peame vastu hästi ja kannatlikult.

Pühapäevakoolivastused on tõepoolest parimad vastused üldse.