2012
Alma raamat: õpetusi tänaseks
Oktoober 2012


Alma raamat: õpetusi tänaseks

Kujutis
Vanem Paul B. Pieper

Nefilased pidasid ustavalt vastu oma toonastele katsumustele. See kinnitab, et Issand kannab hoolt õnnistuste ja kaitse eest, mida vajame, et tulla edukalt toime tänaste väljakutsetega.

Oma valitsusaja lõpus tegi kuningas Moosia ettepaneku asendada kuningavõim rahva valitud kohtumõistjate süsteemiga. Väljapakutud süsteem pidi põhinema Jumalalt saadud seadustel, mis oleksid jäänud rahva poolt valitud kohtumõistjate hallata.

Süsteemi aluseks oli valikuvabaduse põhimõte – inimesed ise, mitte kuningas, võtavad endale kohustuse ja vastutuse järgida seadust. Kuna „ei ole tavaline, et rahva hääl soovib midagi, mis on vastand sellele, mis on õige” (Mo 29:26), tagaks selline süsteem inimõiguste ja ühiskonna üleüldise õigemeelsuse parema kaitse.

Vastuseks Moosia ettepanekule läks rahvas „ülimalt elevile selle üle, et igal inimesel kogu maal võivad olla võrdsed võimalused; jah, ja kõik inimesed väljendasid tahet vastutada omaenda pattude eest” (Mo 29:38).

Alma raamat jutustab 40 aastast selle rahva ajaloos, alustades sellest, kui väljapakutud süsteem omaks võeti. Alma ülestähenduse viimastes peatükkides – 43 kuni 62 – räägitakse pinevast ajaperioodist täis proovilepanekuid ja väljakutseid. Selle lühikese 19aastase perioodi jooksul seisis rahvas silmitsi riigisiseste poliitiliste väljakutsete, välisvaenlaste ja peaaegu lakkamatute relvakonfliktidega.

Riigisiseselt ähvardasid valitsussüsteemi kahel korral mehed, kes püüdsid seada end kuningaks ja võtta rahvalt õiguse ise oma juhte valida ja takistamatult Jumalat kummardada. Samal ajal pidi rahvas kaitsma end arvukate välisrünnakute eest, kui laamanlased oli otsustanud nefilaste valitsuse hävitada ja nefilased orjastada.

Nende arvukate väljakutsete tagajärjel tekkinud majanduslik kaos, millest küll eriti ei räägita, oli rahvale tõenäoliselt samuti märkimisväärseks väljakutseks. Püha ülestähendust kokku pannes tundis Mormon mõjutust anda sellest perioodist üksikasjalikuma ülevaate. Kui ta oleks andnud sama üksikasjaliku ülevaate nefilaste kogu tuhandeaastasest ajaloost, oleks Mormoni Raamatus üle 2500 lehekülje!

President Ezra Taft Benson (1899–1994) on õpetanud:

„Mormoni Raamat … kirjutati meie aja tarbeks. Nefilastel pole seda raamatud kunagi olnud, ega ka vana aja laamanlastel mitte. See oli mõeldud meie jaoks. … Inspireerituna Jumalast, kes näeb kõike algusest peale, tegi [Mormon] kokkuvõtte sajanditepikkustest ülestähendustest, valis välja lood, kõned ja sündmused, millest oleks meile kõige enam abi. …

Peaksime endalt pidevalt küsima: „Miks inspireeris Issand Mormonit (või Moronit või Almat) seda oma ülestähendusele lisama? Mida saan sellest õppida, et see oleks mulle abiks tänasel päeval ja ajastul?””1

Täna seisavad viimse aja pühad kogu maailmas silmitsi paljude samasuguste väljakutsetega nagu nefilasted toonasel ajalooperioodil. Näitena võiks mainida kas või püüdlusi võtta liikmetelt õigus Jumalat kummardada või osaleda ühiskonnale oluliste küsimuste arutamisel. Mõned viimse aja pühad on tundnud hirmu välisrünnakute ees, konfliktide ees, mille eesmärgiks on nende rahvas ja vabadus hävitada.

Õnneks suutsid nefilased ülimate jõupingutuste ja ohverduste hinnaga ning Issanda abiga väljakutsetest jagu saada. Ehk annab meile juhatust ja julgust seista silmitsi meie tänaste väljakutsetega see, kuidas nefilased oma väljakutsed edukalt seljatasid.

1. Jälgige, et teie soovid ja motiivid oleksid õiged.

Õigemeelsetele nefilastele andis kõigis nende väljakutsetes jõudu tõsiasi, et nende teod olid ajendatud õigetest motiividest. Nende ainus eesmärk oli „kaitsta iseend ja oma perekondi ja oma maid, oma kodumaad ja oma õigusi ning oma usku” (Al 43:47). Nende soov oli kaitsta oma valikuvabadust – õigust olla õigemeelne ja vastutada ise oma tegude eest – selle asemel et lasta kuningal endale käitumise osas ettekirjutusi teha. Nende ajendiks oli, et seaduse all säiliks võrdsus, nimelt vabadus Jumalat kummardada ja oma kirikut alles hoida (vt Al 43:9, 45).

Ühiskonnas on ja saavad alati olema jõud, mis püüavad avaliku arvamusega manipuleerida, et omakasu nimel võimu enda kätte saada. Mõnel tekib kiusatus nende motiivid omaks võtta ja pöörata konflikt võimuvõitluseks. Issanda tegutsemistarkus on alati ajendatud puhastest soovidest ja motiividest, nagu nefilastelgi. See võimaldas neil loota taeva vägedele, et saada oma probleemidest jagu „Issanda jõul” (Al 46:20; vt ka Al 60:16; 61:18).

Niisamuti tuleb ka meil tänaste väljakutsetega silmitsi seistes pidevalt oma südant kontrollida, et olla kindel, et meie soovid ja motiivid on puhtad ning on kooskõlas Jeesuse Kristuse evangeeliumiga. Kui tegutseme (või mõjutame kedagi teist tegutsema) isekalt ja omakasupüüdlikult, kui alandame oma tegevusega teisi, ei aita meid meie väljakutsetes taevas.

2. Olge kenad ja suuremeelsed nende vastu, kellel ei lähe kõige paremini.

Kui nefilaste endisi vaenlasi, anti-nefi-lehhi rahvast, ähvardas häving, hääletas nefi rahvas selle poolt, et anda neile koht, kus elada ja uut elu alustada, ning pakkus neile kaitset (vt Al 27:21–22; 43:11–12). Kuna anti-nefi-lehhilased olid vandunud, et ei haara enam iial sõjarelvi, andsid nad selle asemel sel kriitilisel ajal „suure osa oma varandusest [nefilaste] sõjaväe toetamiseks” (Al 43:13). Selle kohta, et nefilased oleksid neid sisserändajaid mingil muul kombel kui austuse ja armastusega kohelnud, pole mingeid ülestähendusi, olgugi et nad võisid olla kergeks poliitiliseks sihtmärgiks neile, kes tahtsid erimeelsusi külvata.

Nefilased kohtlesid Ammoni rahvast, nagu neid kutsuma hakati, hästi, millele viimased vastasid samaga. See aitas kaasa ühe inspireerivama – kahest tuhandest noorest sõjamehest koosneva väekoondise moodustamisele, millest ajalugu kirjutab. Kummalisel kombel võis just nende noorte meeste teenimine olla võtmeks, mis päästis nefilaste ühiskonna enneaegsest hävingust.

Sisemiste lahkhelide, välisrünnakute ja majanduslike raskuste aegadel kipub hoiak nende suhtes, kes „pole nagu meie”, negatiivseks muutuma. Neid kritiseeritakse, neid mõistetakse hukka. Kahtluse alla seatakse nende lojaalsus ja väärtus ühiskonnas, nende mõju meie majanduslikule käekäigule. Selline negatiivne suhtumine on vastuolus Päästja käsuga armastada oma ligimest nagu iseennast ning põhjustab lõhesid, tülisid, eraldumist. Kui Ammoni rahvast poleks nefilaste ühiskonnas omaks võetud, oleks see võinud äratada kasvavas põlvkonnas vimma, mitte tänulikkust. Selle asemel et välja pakkuda kaks tuhat ustavat sõjameest, oleks uus põlvkond eemale tõugatuna võinud uuesti liituda laamanlastega.

Nefilaste valmisolek abivajajate vastu kena ja suuremeelne olla oli tähtis tegur nende säilimisel rahvana ja andis neile rasketel hetkedel õiguse taeva õnnistustele. Jumala rahvas vajab selliseid õnnistusi ka täna.

3. Kuulake ja järgige inspireeritud juhte.

Issand teadis väljakutseid, mis nefilasi ees ootasid, ja kasvatas üles inspireeritud juhid, kes neile väljakutsete juures toeks võiksid olla. Ülemjuhataja Moroni oli sõjamees, keda inspireeriti valmistama oma rahva kaitseks rinnaturviseid, käekaitseid, peakaitseid ja paksusid riideid (vt Al 43:19). Seetõttu läks nefilastel lahingus palju paremini kui laamanlastel (vt Al 43:37–38). Hiljem juhatas Moroni rahvast linnade ümber muldvalle kaevama ning muldvallidele puitehitisi ja teivaspiirdeid püstitama (vt Al 50:1–3). Sellised ettevalmistused aitasid hoida nefilasi hävingu eest.

Samal ajal kui Moroni sõjaks valmistus, jutlustas Heelaman oma vendadega Jumala sõna ja õhutas rahvast õigemeelsusele, et Issanda Vaim saaks neid juhatada ja hoida. Nefilasi hoiti, kui nad võtsid kuulda inspireeritud juhtide ilmalikke ja vaimseid juhatusi. Tagasilöögid ja kannatused tulid siis, kui tekkisid sisemised lahkhelid ja inimesed ei võtnud kuulda inspireeritud hoiatusi.

Me elame õnnelikul ajal, mil Issand on kutsunud elavad prohvetid, nägijad ja ilmutajad meid hoiatama ja juhatama, et oleksime valmis tänasteks katsumusteks. 1998. aastal andis president Gordon B. Hinckley (1910–2008) Kiriku liikmetele inspireeritud juhise ja hoiatuse:

„Aeg on oma majad korda seada.

Paljud meie inimesed elavad peost suhu. Õigupoolest elavad mõned laenudest. …

Majandus on habras asi. … Ilm võib kiskuda tormiseks. Hea oleks, kui seda arvesse võtame.”2

Rääkisin hiljuti inimesega, kes oli kuulda võtnud president Hinckley sõnu ja Vaimu õhutust. Tema ja ta naine otsustasid oma investeeringud rahaks teha, oma kodu välja osta ja võlast vabaneda.

Praegu tuleb see mees oma jõududega toime. Majanduslangus tema peret eriti ei mõjutanud. Enesega toimetulek võimaldas neil naisega koguni misjonile minna.

President Thomas S. Monson on kasvatatud üles meie ajaks. Tema elu ja õpetused on sõnum, mille Jumal on saatnud meid kaitsma ja õnnistama. Ajal, mil paljud muretsevad selle pärast, mida neil pole, õpetab president Monson meid olema tänulikud nende paljude õnnistuste eest, mis Issand meile on andnud. Ajal, mil paljud keskenduvad omaenda probleemidele, õhutab president Monson meid sõbrakätt ulatama ja appi tõttama, teisi ennastunustavalt õnnistama. President Monsoni juhatused tagavad meie peredele vaimse kaitse ja õnnistused, mida vajame.

Olen tänulik, et elan ajal, mil evangeelium on taastatud. Olen tänulik, et Issand on andnud Mormoni Raamatu meie aja tarbeks. Nefilased pidasid ustavalt vastu oma toonastele katsumustele. See on tõenduseks, et Issand kannab hoolt õnnistuste ja kaitse eest, mida vajame meie, et tulla edukalt toime oma tänapäevaste väljakutsetega.

Viited

  1. Ezra Taft Benson. The Book of Mormon–Keystone of Our Religion. – Ensign, nov 1986, lk 6.

  2. Gordon B. Hinckley. To the Boys and to the Men. – Ensign, nov 1998, lk 53.

Walter Rane. Tulge välja. Avaldatud Kiriku Ajaloomuuseumi loal.

Walter Rane. Nad panid oma lootuse Jumalale. Avaldatud Kiriku Ajaloomuuseumi loal.

Clark Kelley Price. Ülemjuhataja Moroni ja vabaduse tähis.