2023
Ngaahi Fehuʻi mo e Ngaahi Tali ʻe 4 fekauʻaki mo e Ngaahi Meʻafoaki Fakalaumālié
Sepitema 2023


Fakakomipiuta Pē

Ngaahi Fehuʻi mo e Ngaahi Tali ʻe 4 fekauʻaki mo e Ngaahi Meʻafoaki Fakalaumālié

Ko e hā ha ngaahi meʻafoaki fakalaumālie te ne tokoniʻi koe ke ke moʻui mo ngāue mateaki ʻi he hala ʻo e fuakavá ki he moʻui taʻengatá?

ʻĪmisi
ko ha nima ʻokú ne pukepuke ha meʻaʻofa

ʻOku ʻi ai ha ngāue ʻa e Tamai Hēvaní maʻatautolu hono kotoa. Pea kuo foaki mai kiate kitautolu kotoa ha ngaahi meʻafoaki makehe ʻokú ne teuteuʻi kitautolu ke langa e puleʻanga ʻo e ʻEikí ʻi ha founga ko kitautolu pē te tau lava ʻo maʻú!1 Te tau lava foki ʻo hokohoko atu ʻi he tupulaki mo fakatupulaki ha ngaahi meʻafoaki fakalaumālie lahi ange ke hoko ʻo hangē ange ko Sīsū Kalaisí pea tauhi kiate Ia.

ʻE fakahoko fēfē ha meʻa makehe ʻi hono fakatupulaki ʻetau ngaahi meʻafoakí?

Naʻe pehē ʻe Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni: “ʻOku ou tapou atu … ʻaki e kotoa hoku lotó, ke mou lotua ke mahino hoʻomou ngaahi meʻafoaki fakalaumālié—ke tanumaki, fakaʻaongaʻi, mo fakalahi kinautolu ʻo laka ange ʻi ha toe taimi kimuʻa. Te mou liliu ʻa e māmaní ʻi hoʻomou fai iá.”2

ʻOku tokoni fēfē hono fakatupulaki ʻetau ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ke tau maʻu ai ʻa e mālohi ʻo Sīsū Kalaisí ke tokoni ki hono liliu ʻo e māmaní? ʻI he taimi ʻoku mahino ai kiate kitautolu hotau ngaahi meʻafoaki fakalaumālié, ʻoku kamata leva ke mahino ʻa e founga te nau lava ai ʻo tāpuekina ʻa e niʻihi kehé mo tokoniʻi kitautolu ke tau hoko ʻo hangē ange ko Sīsū Kalaisí.

Ko e Hā ʻa e Taumuʻa ʻo e Ngaahi Meʻafoaki Fakalaumālié?

Ko e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ko ha founga ia ʻe taha ʻoku tokoniʻi ai kitautolu ʻe he Tamai Hēvaní ke tau fakahoko ʻetau ngāue ʻi he māmaní pea ʻomi ai kitautolu mo e niʻihi kehé ke ofi ange kia Sīsū Kalaisi. ʻOku fenāpasi ʻetau ngāué mo e ngāue fakalangi ʻa e ʻEikí ke “fakahoko ʻa e moʻui taʻe-faʻa-mate mo e moʻui taʻengata ʻa e tangatá” (Mōsese 1:39). ʻOkú Ne ʻomi ʻa e moʻui taʻe-faʻa-maté mo e moʻui taʻengatá, mo fakaʻaongaʻi ʻetau ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ke talangofua ki Heʻene ngaahi fekaú mo tataki kitautolu mo e niʻihi kehé kiate Ia.3

Fakatatau ki he folofolá, ko e taumuʻa taupotu taha ʻo ʻetau ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ke tohoakiʻi kitautolu kia Sīsū Kalaisi pea ʻai ke kiʻi faingofua ange ʻa e fononga he moʻui fakamatelié ni ki hotau kāingá—“ke ʻaonga ki he fānau ʻa e ʻOtuá” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:26; vakai foki, ki he veesi 8–9) pea ki hono “langa hake ʻo e siasí” (1 Kolinitō 14:12).

Ko e Fē ʻa e Ngaahi Meʻafoaki Fakalaumālie ʻOku Totonu Ke U Fekumi Ki Aí?

Naʻe akonaki ʻa ʻEletā Pulusi R. Makongikī (1915–1985) ʻo pehē: “ʻOku taʻefaʻalaua mo taʻefakangatangata ʻa e kehekehe ʻo e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié.”4 ʻE lava ke foaki ʻe he ʻOtuá ha faʻahinga meʻafoaki pē ʻoku tau fiemaʻu ke fakahoko ʻaki ʻEne ngaahi taumuʻá, ke tau fakatou fakalakalaka ai mo tokoniʻi ʻa e niʻihi kehé.

Naʻe akonaki ʻa Palesiteni Siaosi Q. Kēnoni ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí (1827–1901) ʻo pehē: “Kapau ʻoku ʻi ai ha niʻihi ʻiate kitautolu ʻoku ʻikai haohaoa, ko hotau fatongiá ia ke lotua ʻa e meʻafoaki te ne lava ʻo fakahaohaoaʻi kitautolú.”5 ʻOku ʻi ai ha ngaahi meʻafoaki kehekehe ʻoku taʻefakangatangata ke fakamālohia kitautolu ʻi he ngaahi faingataʻa pe vaivai kehekehe te tau ala fehangahangai mo iá. Pea hangē foki ko hono akoʻi mai ʻe Palesiteni Siaosi Q. Kēnoni: “ʻOku ʻikai totonu ke pehē ʻe ha taha, ʻHe ʻikai ke u lava ia ʻe au; ko hoku natulá pē ia ʻoʻoku.’ ʻOku ʻikai fakatonuhiaʻi ia ai.”6 Koeʻuhí ko Sīsū Kalaisi, te tau lava ʻo maʻu ʻa e ngaahi meʻafoaki kotoa pē ʻoku fiemaʻu ke tau fakatupulaki mo liliu ke tau hoko ai ʻo hangē ange ko Iá.

ʻI heʻetau fakatupulaki e ngaahi ʻulungaanga faka-Kalaisí, te tau lava foki ʻo hiki hake mo tokoniʻi e niʻihi kehé ʻi he ngaahi founga ʻoku faka-Kalaisí. ʻE kaunga lelei ki hotau ngaahi fāmilí mo e tukui koló kotoa ʻa ʻetau lava ʻo foaki hotau tuʻunga lelei tahá.

Ko e hā ha ngaahi meʻafoaki fakalaumālie ʻoku fiemaʻu ke ke fakatupulaki ʻo mahulu hake ʻi he “tangata fakakakanó” (Mōsaia 3:19) pea aʻusia ʻa e meʻa ʻoku finangalo ʻa e ʻOtuá maʻaú?

Ko e Hā Ha Ngaahi Sīpinga ʻe Niʻihi ʻo e Ngaahi Meʻafoaki Fakalaumālié?

ʻOku ʻikai fakangatangata pē ʻa e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ki he meʻa ʻoku hā ʻi he 1 Kolinitō 12:4–11, 30–31; Molonai 10:8–18; pe Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:7–26. Ko e ngaahi sīpinga ʻeni ʻo ha ngaahi meʻafoaki fakalaumālie kehe ʻo hangē ko hono fakahā mai ʻe he kau taki ʻo e Siasí:

  • “Kole; …

  • “Fakafanongo; …

  • “Fanongo mo ngāue ʻaki ʻa e kihiʻi leʻo siʻí; …

  • “Ko ʻeku malava ke tangi; …

  • “Fakaʻehiʻehi mei he fakakikihí; …

  • “Ko e loto tatau; …

  • “Fakaʻehiʻehi mei hono toutou lea ʻaki ʻo e ngaahi meʻa tatau taʻeʻaongá …

  • “Kumi ki he meʻa ʻoku māʻoniʻoní; …

  • “ʻIkai ke fai fakamaau; …

  • “Kumi fakahinohino mei he ʻOtuá; …

  • “Hoko ko ha ākonga; …

  • “Tokangaʻi ʻo e niʻihi kehé; …

  • “Malava ʻo fakalaulaulotó; …

  • “Fai ha lotu; …

  • “Fai ha fakamoʻoni mālohi; …

  • “Maʻu ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní.”7

  • “Maʻu ʻa e manavaʻofá,

  • “Fakahaaʻi ʻo e ʻamanaki leleí,

  • “Feohi lelei mo e kakaí,

  • “Fokotuʻutuʻu lelei ha meʻa,

  • “Lea pe tohi ʻi he feifeingaʻi,

  • “Mahino lelei hono akoʻí,

  • “Ngāue mālohi,”8 mo ha

  • Ngaahi meʻa lahi ange.

Te u Maʻu Fēfē ʻa e Ngaahi Meʻafoaki Fakalaumālié?

Makehe mei he ngaahi meʻafoaki ʻoku fāʻeleʻi mai mo ha taha, ʻoku malava ke fakatupulaki ha ngaahi meʻafoaki fakalaumālie lahi ange. ʻOku faʻa fiemaʻu ke fai ha ngāue kae toki maʻu ʻa e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié. Naʻe fakahinohino ʻe Palesiteni Tāleni H. ʻOakesi, ko e Tokoni ʻUluaki ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí, ko e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié “ʻoku ʻikai ke hā mai, haʻu ʻiate ia pē, pea maʻu ʻi he taimi pē ko iá ʻe kinautolu kotoa kuo nau maʻu ʻa e meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní.” Naʻá ne hoko atu ʻo pehē, ka “ko hono maʻu ʻo e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ʻoku makatuʻunga ia ʻi he tuí, talangofuá, mo e angatonu fakatāutahá.”9

Neongo ʻoku ui kinautolu ko e “ngaahi meʻafoaki,” ka ʻoku ngalingali he ʻikai ke tau maʻu noaʻia pē kinautolu. Naʻe akoʻi ʻe ʻEletā Huani Papalō Vilā ʻo e Kau Fitungofulú ʻo pehē, “ʻOku mahino mai ʻe ʻomi ʻe he [Tamai Hēvani] kiate kitautolu ha ngaahi faingamālie ke fakatupulaki e ngaahi meʻafoaki ko iá kae ʻikai ʻomai pē kiate kitautolu ʻo ʻikai fakahoko ha ngāue fakalaumālie mo fakatuʻasino.” Naʻá ne pehē, “Kapau te tau fekumi ki ha kātaki lahi ange, mahalo ʻe fiemaʻu ke tau toutou fakahoko ia lolotonga ʻetau tatali ke maʻu ha talí. Kapau ʻoku tau fiemaʻu ke lahi ange ʻetau ʻofa ki hotau kaungāʻapí, te tau lava ke fakatupulaki ia ʻi haʻatau tangutu mo ha taha foʻou he lotú.”10

ʻOku Tataki Kitautolu ʻe he Ngaahi Meʻafoaki Fakalaumālié ki he Meʻaʻofa Mahuʻinga Tahá

ʻOku tokoniʻi kitautolu ʻe he ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ke tau laka atu ki muʻa ʻi he hala ʻo e fuakavá—pea tokoni ke tau fakaafeʻi ʻa e niʻihi kehé ke tau ʻaʻeva fakataha. ʻOku tataki kitautolu ʻe he hala ko ʻení ki he “meʻaʻofa mahuʻinga taha ʻi he ngaahi meʻaʻofa kotoa pē ʻa e ʻOtuá”: ko e moʻui taʻengatá (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakavá 14:7).

Hangē ko e lea ʻa ʻEletā Pulusi C. Heifeni ʻi heʻene hoko ko ha mēmipa ʻo e Kau Fitungofulú, “Te tau lava ʻo maʻu ʻa e moʻui taʻengatá kapau te tau fiemaʻu ia, kapau pē ʻoku ʻikai ha toe meʻa kehe ʻoku tau fiemaʻu lahi ange.”11

Ko e hā ʻokú ke fiemaʻu lahi tahá? Ko e hā ha ngaahi meʻafoaki fakalaumālie ʻe tokoni ke ke maʻu iá? Mahalo he ʻikai ke liliu ʻe heʻetau ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ʻa e māmaní maʻá e tokotaha kotoa pē, ka ʻi hono fakatupulaki kinautolu ke tokoni ki he niʻihi kehé te ne liliu ʻetau moʻuí pea mo e moʻui ʻa kinautolu ʻoku tau tokoniʻí.