Jumala väega suures auhiilguses

Umbes kolm aastat pärast esimest nägemust, 1823. aasta 21. septembri õhtul, oli nooruke Joseph Smith parasjagu palvetamas, et oma pattude eest andeks saada ning teada oma kohta ja seisust Jumala ees.¹ Tema voodi kõrvale ilmus üks isik, kes nimetas Josephit nimepidi ja kuulutas, „et ta on Jumala juurest ‥ saadetud sõnumitooja ja et tema nimi on Moroni”. Ta selgitas, „et Jumalal on [Josephi] jaoks töö” ² ning andis talle seejärel juhiseid Mormoni Raamatu esiletuleku kohta. Tähendusrikkal kombel oli Mormoni Raamat üks esimesi teemasid, mida Moroni oma sõnumis puudutas.

Mormoni Raamat on teine testament Jeesusest Kristusest ja tähtis usulepööramise vahend viimsel ajal. Meie eesmärk evangeeliumi jagamisel on kutsuda kõiki tulema Jeesuse Kristuse juurde³, et saada osa taastatud evangeeliumi õnnistustest ja usuga Päästjasse lõpuni vastu pidada.⁴ Evangeeliumi jutlustamise peamised eesmärgid on aidata inimestel kogeda südames vägevat muutust⁵ ning siduda end Issandaga pühade lepingute ja talituste kaudu.

Esitledes Joseph Smithile Mormoni Raamatut, tegi Moroni aegade täiuse evangeeliumiajajärgul algust inimeste päästmise ja ülenduse tööga siinpool eesriiet.

Jätkates Joseph Smithi juhendamist, tsiteeris Moroni järgmisena Vanast Testamendist Malakia raamatut, tehes seda veidi teistsuguste sõnadega, kui on Piiblis:

„Vaata, ma ilmutan teile preesterluse prohvet Eelija käe läbi, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav!

‥ Ja ta istutab laste südametesse vanematele antud lubadused ja laste südamed pöörduvad nende vanemate poole. Kui see ei oleks nõnda, saaks terve maa tema tulekul sootuks hävitatud.”⁶

Me ehitame templeid selleks, et meil oleksid pühapaigad, kus saaks teha inimperekonna päästmiseks ja ülenduseks vajalikke pühi lepinguid ja talitusi nii elavatele kui ka surnutele. Kui Moroni oli õpetanud Joseph Smithile Eelija olulisest rollist ja preesterluse volitusest, suurenes seeläbi päästmise ja ülenduse töö siinpool eesriiet ning algas meie evangeeliumiajajärgul töö surnute eest teisel pool eesriiet.

Kokkuvõttes pani Moroni oma õpetustega Mormoni Raamatu ja Eelija missiooni kohta 1823. aasta septembris õpetuspõhise aluse päästmise ja ülenduse tööle mõlemal pool eesriiet.

Moroni õpetused avaldasid Joseph Smithi teenimistööle igakülgset mõju. Näiteks 6. aprillil 1837. aastal Kirtlandi templis peetud pühalikul koosolekul ütles prohvet: „Lõppude lõpuks on siiski suurim ja tähtsaim kohustus evangeeliumi jutlustamine.”⁷

Peaaegu täpselt seitse aastat hiljem, 7. aprillil 1844, pidas Joseph Smith jutluse, mida teatakse nüüdisajal King Folletti arutlusena. Ta kuulutas selles kõnes: „Jumal on andnud meile siin maailmas suurimaks kohustuseks oma surnute eest hoolitseda.”⁸

Kuid kuidas saab evangeeliumi jutlustamine ja surnute eest hoolitsemine olla üks ja ainuke suurim ülesanne ja kohustus, mille Jumal on meile andnud? Ma arvan, et prohvet Joseph Smith rõhutas kummaski mõtteavalduses põhitõde, et mõjuvõimsate preesterluse talituste kaudu sõlmitud lepingud võivad siduda meid Issanda Jeesuse Kristusega ning on päästmise ja ülenduse töö põhituum mõlemal pool eesriiet.

Misjoni- ning templi- ja pereajalootöö on selle töö täiendavad ja omavahel seotud tahud, mille fookuses on need pühad talitused ja lepingud, mis võimaldavad meil saada oma elus jumalikkuse väe osaliseks ja naasta lõpuks Taevase Isa juurde. Seega heidavad need kaks prohvet Joseph Smithi esialgu vastandlikuna näivat mõtteavaldust valgust selle suure viimse aja töö fookuspunktile.

Päästja ütles:

„Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele.

Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!”⁹

Me võtame Päästja ikke enda peale, kui me pühadest lepingutest ja talitustest teada saame, need vääriliselt vastu võtame ja neid austame. Meid seotakse turvaliselt Päästjaga ja Tema külge, kui me endale võetud kohustusi ustavalt meeles peame ja parimal võimalikul moel nende järgi elame. Ning see side Temaga on vaimse jõu allikas igal eluhetkel.

Ma kutsun teid üles mõtisklema lepinguid pidavatele Jeesuse Kristuse jüngritele lubatud õnnistuste üle. Nefi näiteks „näg[i] Jumala Talle kirikut [viimsel ajal], ja selle liikmeid oli vähe, ‥ Jumala pühad, oli[d] samuti kogu maa pinnal ja nende võim ‥ oli väike”¹⁰.

Lisaks „[nägi Ta] Jumala Talle väge, et see laskus Talle kiriku pühade peale ja Issanda lepingurahva peale, ‥ ja nad olid relvastatud õigemeelsuse ja Jumala väega suures auhiilguses”¹¹.

Fraas „relvastatud õigemeelsuse ja Jumala väega suures auhiilguses” pole pelgalt tore mõte või näide pühakirjade kaunisõnalisusest. Pigem on need Issanda arvukate viimse aja jüngrite elus täiesti ilmsed õnnistused.

Minu kohustused Kaheteistkümne liikmena viivad mind kõikjale ümber maailma. Ja ma olen saanud oma õnnistuseks paljudega teist kohtuda ja teilt õppida. Tunnistan, et Issanda lepingurahvas on täna tõepoolest relvastatud õigemeelsuse ja Jumala väega suures auhiilguses. Ma olen olnud tunnistaja usule, vaprusele, tuleviku väljavaadetele, järjekindlusele ja rõõmule, mis on midagi palju enamat kui surelik võimekus, ning mis on vaid Jumala anda.

Ma olin tunnistajaks Jumala õigemeelsusele ja väele suures auhiilguses – mida saadakse, kui püsitakse ustavana lepingutele ja talitustele – ühe noore Kiriku liikme elus, kes kohutavas autoõnnetuses osaliselt halvatuks jäi. Ma kohtusin ja rääkisin selle vapra hingega pärast seda, kui ta oli mitu kurnavat kuud taastunud ja uue piiratud liikuvusega eluviisiga kohanenud. Küsisin vestluse käigus: „Mida on see kogemus sulle õpetanud?” Ta vastas vahetult: „Ma pole kurb. Ma pole vihane. Ja kõik saab korda.”

Ma olin tunnistajaks Jumala õigemeelsusele ja väele suures auhiilguses – mida saadakse püsides ustavana lepingutele ja talitustele – äsja ristitud ja liikmeks kinnitatud Kiriku liikmete elus. Need pöördunud olid innukad õppima ja teenima, nad olid nõus oma vanadest harjumustest ja kinnistunud tavadest loobuma, isegi kui nad polnud sageli kindlad, kuidas nad seda tegema peaksid, ning olid ikkagi rõõmsad, et neist olid saanud „pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed”¹².

Ma olin tunnistajaks Jumala õigemeelsusele ja väele suures auhiilguses – mida saadakse, püsides ustavana lepingutele ja talitustele – ühe perekonna elus, kes hoolitses hellalt surmavat haigust põdeva abikaasa ja vanema eest. Need vaprad jüngrid kirjeldasid aega, mil nende pere oli tundnud end täiesti üksinda, ning aega, mil nad teadsid, et Issand oma käega nende meelt ülendas ja neid tugevdas. See pere väljendas siirast tänu raskete surelike kogemuste eest, mis võimaldavad meil kasvada ning üha enam oma Taevase Isa ja oma Lunastaja Jeesuse Kristuse sarnaseks saada. Jumal aitas ja õnnistas seda perekonda Püha Vaimu kaaslusega ning tegi nende kodust templitaolise püha varjupaiga.

Ma olin tunnistajaks Jumala õigemeelsusele ja väele suures auhiilguses – mida saadakse, püsides ustavana lepingutele ja talitustele – ühe Kiriku liikme elus, kellele abielulahutus südamevalu põhjustas. Selle õe vaimset ja emotsionaalset ahastust suurendas ebaõiglustunne, mida ta abikaasa lepingute rikkumise ja abielu lahutamisega tekitas. Naine tahtis õiglust ja vastutusele võtmist.

Kui see ustav naine kõige toimunu pärast kannatas, keskendus ta rohkem kui kunagi varem oma elus Päästja lepituse uurimisele ja selle üle mõtisklemisele. Vähehaaval hakkas ta mõistma oma hinges üha sügavamalt Kristuse lunastusmissiooni – seda, et Ta kannatas nii meie pattude kui ka meie valu, nõrkuste, pettumuste ja ahastuse eest. Ja ta tundis inspiratsiooni, et peab esitama endale läbilõikava küsimuse: kuna nende pattude eest on juba makstud, kas sul on siis vaja, et nende eest makstaks kaks korda? Ta mõistis, et selline nõue poleks ei õiglane ega halastav.

See naine sai teada, et kui ta seob end lepingute ja talituste abil Päästjaga, parandab see haavad, mida keegi teine kõlbelise valikuvabadusega ebaõiglaselt ümber käies tekitas, ning see andis talle jõudu andeks anda ning rahu, halastust ja armastust tunda.

Lepinguga kaasnevad tõotused ja õnnistused on võimalikud vaid tänu meie Päästjale Jeesusele Kristusele. Ta palub meil vaadata Tema poole¹³, tulla Tema juurde¹⁴, õppida Temast¹⁵ ja siduda end Temaga¹⁶ Tema taastatud evangeeliumi lepingute ja talituste kaudu. Ma tunnistan ja luban, et lepingute austamine relvastab meid õigemeelsuse ja Jumala väega suures auhiilguses. Ja ma tunnistan, et elav Issand Jeesus Kristus on meie Päästja. Tunnistan nendest tõdedest rõõmuga Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.