Seistes usuga Kristusesse silmitsi vaimsete tormidega

Viimased kuus aastat oleme koos mu kalli Anniga elanud Texases Gulf Coasti ranniku lähedal, kus on USA-d tabanud mõned suurimad orkaanid, mis on jätnud endast maha tohutu hävingu ja isegi inimkaotused. Kahjuks pole sellised kohutavad sündmused viimaste kuude jooksul kuhugi kadunud. Meie armastus ja palved on kõigiga, keda on need katastroofid mingil viisil mõjutatud. 2017. aastal kogesime isiklikult orkaan Harveyt, mis tõi kaasa rekordilise 150-sentimeetrise sademehulga.

Orkaanide teket juhivad loodusseadused. Ookeani temperatuur peab olema vähemalt 27 kraadi Celsiuse järgi, ulatudes ookeani pinnast alla 50 meetri sügavusele. Kui tuul saab kokku sooja ookeaniveega, siis vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus see kondenseerub. Seejärel tekivad pilved ja tuuled moodustavad ookeani pinna kohal spiraali meenutava pilvestruktuuri.

Kujutis

Orkaan

Orkaanid on tohutu suurusega, ulatudes 15 240 m kõrgusele või rohkem atmosfääri ja nende laius on vähemalt 200 km. Huvitaval kombel hakkavad orkaanid nõrgenema, kui kohtuvad maaga, sest nad ei ole enam neile jõudu andva sooja vee kohal.¹

Teie ei pruugi kunagi silmitsi seista laastava füüsilise orkaaniga. Kuid igaüks meist on kannatanud ja kannatab vaimseid torme, mis ohustavad meie rahu ja panevad proovile meie usu. Tänapäeva maailmas näib nende sagedus ja tugevus üha kasvavat. Õnneks on Issand andnud meile kindla viisi, kuidas neid rõõmsalt üle elada. Kui Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi elame, on meile kinnitatud, et „kui murepilv must meie üle ähvardab rahu hävitada, [siis] meie ees särab lootus hele”.²

President Russell M. Nelson on selgitanud:

„Pühad võivad olla igas olukorras õnnelikud. Me võime tunda rõõmu ka siis, kui meil on halb päev, halb nädal või koguni halb aasta!

‥ Meie rõõmul on vähe pistmist meie elus valitseva olukorraga, küll aga on see seotud sellega, millele elus tähelepanu pöörame.

Kui meie tähelepanu keskmes on ‥ Jeesus Kristus ja Tema evangeelium, võime tunda rõõmu vaatamata sellele, mis meie elus aset leiab – või aset ei leia.”³

Nii nagu füüsilisi orkaane valitsevad loodusseadused, reguleerivad jumalikud seadused seda, kuidas tunda rõõmu vaimsete tormide ajal. See rõõm või viletsus, mida tunneme vapralt elutormidega võideldes, on seotud Jumala seadustega. President Nelson on õpetanud: „Neid nimetatakse käskudeks, kuid need on sama tõesed kui tõstejõuseadus, gravitatsiooniseadus ja seadus, mis reguleerib südamelööke.”

President Nelson jätkas: „Selle valem on üsna lihtne: kui soovite olla õnnelik, pidage käske.”⁴

Usu ja rõõmu vaenlane on kahtlus. Nii nagu soe ookeanivesi on orkaanide kasvulava, on kahtlus ka vaimsete tuulispeade kasvulava. Just nagu usk on valik, on seda ka kahtlus. Kui otsustame kahelda, otsustame lasta vastasel end mõjutada ja anname talle võimu, jättes end seeläbi nõrgaks ja haavatavaks.⁵

Saatan püüab juhatada meid kahtluste kasvulavale. Ta püüab teha kõvaks meie südant, et me ei usuks.⁶ Kahtluste kasvulava võib tunduda kutsuv, sest selle pealtnäha rahulik ja soe vesi ei nõua meilt, et me otsustaks „elada iga sõna järgi, mis lähtub Jumala suust”.⁷ Sellistes vetes ahvatleb Saatan meid oma vaimsest valvsusest loobuma. Selline tähelepanematus võib põhjustada vaimse veendumuse vaibumist, nii et me pole ei „külm ega kuum”.⁸ Kui me ei ole seotud Kristuse külge, viivad kahtlus ja selle ahvatlused meid apaatsusesse, kus me ei leia ei imesid, kestvat õnne ega „hingamis[t] oma hingedele”.⁹

Nii nagu orkaanid nõrgenevad maismaa kohal, asendub kahtlus usuga, kui rajame oma aluse Kristusele. Siis suudame näha vaimseid torme õigest vaatenurgast ja meie võime neist üle saada suureneb. Seejärel, „kui kurat saadab välja oma vägevad tuuled, jah, oma nooled keeristuules, ‥ ei ole sel mingit võimu ‥, et tõmmata [meid] alla lõputu häda ja viletsuse kuristikku, tänu kaljule, millele [me oleme] ehitanud, mis on kindel alus”.¹⁰

President Nelson on õpetanud:

„Usk Jeesusesse Kristusesse on kogu usu alus ja jumaliku väe kanal. ‥

Issand ei nõua täiuslikku usku, et võiksime saada osa Tema täiuslikust väest. Kuid Ta palub, et usuksime.”¹¹

Alates kevadisest üldkonverentsist oleme perega püüdnud tugevdada usku Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse, et see aitaks meil „muuta katsumused võrreldamatuks kasvuks ja võimalusteks”.¹²

Meie lapselast Rubyt on õnnistatud tugeva, kindlameelse tahtega. Kui ta sündis, ei olnud tema söögitoru maoga ühendatud. Isegi imikuna läks Ruby oma vanemate abiga sellele katsumusele vastu ebatavalise otsustuskindlusega. Ruby on nüüd viieaastane. Kuigi ta on veel väike, on ta võimas näide inimesest, kes ei lase oma elus valitseval olukorral oma õnne määratleda. Ta on alati õnnelik.

Mullu mais seisis Ruby järjekordse elutormiga usuga silmitsi. Ta sündis ka täielikult väljaarenemata käega, mis vajas rekonstrueerivat kirurgiat. Enne seda üsna keerulist operatsiooni käisime tal külas ja andsime talle joonistuse, millel on kaunilt kujutatud lapse kätt, mis hoiab kinni Päästja käest. Kui me küsisime temalt, kas ta kardab, vastas ta: „Ei, ma olen õnnelik!”

Kujutis

Ruby koos Päästja kätt kujutava maaliga

Küsisime: „Kuidas siis nii, Ruby?”

Ruby kinnitas enesekindlalt: „Sest ma tean, et Jeesus hoiab mu kätt.”

Ruby paranemine on olnud imeline ja ta on endiselt õnnelik. Kuidas erineb lapse usu puhtus sellest rumalast kahtlusest, mis võib meid sageli vanemaks saades kiusata!¹³ Kuid me kõik võime saada väikesteks lasteks ja heita kõrvale oma uskmatuse. See on lihtne valik.

Hooliv isa anus Päästjat, öeldes: „„Kui sa kuidagi võid, siis ‥ aita meid!””¹⁴

Siis ütles Jeesus talle:

„„Sa ütled: kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub!”

Ja poisi isa hüüdis sedamaid ning ütles: „Ma usun, aita mu uskmatust!””¹⁵

See alandlik isa otsustas targalt usaldada pigem oma usku Kristusesse kui kahtlusi. President Nelson jagas: „Ainult teie uskmatus takistab Jumalat õnnistamast teid imedega liigutada mägesid teie elus.”¹⁶

Kui halastav on meie Jumal, et Ta ootab meilt ainult uskumist ja mitte teadmist.

Alma õpetab:

„Õnnistatud on need, kes usuvad Jumala sõna.”¹⁷

„[Sest] Jumal on halastav kõikide vastu, kes usuvad tema nimesse; seepärast ta soovib kõigepealt, et te usuksite.”¹⁸

Jah, esiteks soovib Jumal, et me usuksime Temasse.

Oma vaimsetes tormides peame kõige paremini vastu, uskudes Kristusesse ja pidades Tema käske. Meie usk ja kuulekus seovad meid väega, mis on suurem meie oma võimetest tulla toime sellega, „mis meie elus aset leiab – või aset ei leia”.¹⁹ Jah, Jumal õnnistab meid uskumise ja kuuletumise eest otsekohe.²⁰ Tegelikult muutub meie seisund aja jooksul õnneks ja „me oleme elavaks tehtud Kristuses”, kui rakendame usku Temasse ja peame Tema käske.²¹

Vennad ja õed, otsustagem täna mitte kahelda, aga uskuda.²² „Õige tee on uskuda Kristusesse.”²³ Ta on „märkinud [meid] oma peopesadesse”.²⁴ Ta on meie Päästja ja Lunastaja, kes seisab meie ukse ees ja koputab.²⁵ Jeesuse Kristuse nimel, aamen.