Õppetunnid kaevul

Susan H. Porter

Esimene nõuandja Algühingu üldjuhatuses

Me võime pöörduda Päästja poole, et saada jõudu ja tervenemist, mis võimaldab meil teha kõike, milleks meid siia saadeti.

Milline rõõm on sel üldkonverentsi naisteistungil teie kõigiga kokku koguneda!

Ma kasvasin üles New Yorgi osariigi lääneosas ja käisin Kiriku ühes väikses koguduses, mis jäi meie kodust umbes 32 km kaugusele. Kui ma ainult koos oma sõbra Patti Joga meie vana üüritud kogudusehoone keldris pühapäevakoolitunnis istusin, ei osanud ma iial ettegi kujutada miljonite naiste üleilmsesse sõsarkonda kuulumist.

Viis aastat tagasi, kui teenisime õnnistatud pühadega Ida-Euroopa piirkonnas, jäi mu abikaasa Bruce raskelt haigeks. Me naasime koju ja ta suri vaid mõni nädal hiljem. Mu elu muutus üleöö. Ma leinasin ning tundsin, et olen nõrk ja haavatav. Anusin Issandalt oma teerajal juhatust: „Mida Sa tahad, et ma teen?”

Mõni nädal pärast seda sorteerisin oma posti ja mulle jäi silma üks väike pilt ühes kataloogis. Mõistsin lähemalt vaadates, et see on kunstniku nägemus koos Jeesusega kaevul olnud samaarlannast. Tol hetkel ütles Vaim mulle selgelt: „Seda sul teha tulebki.” Armastav Taevane Isa kutsus Päästja juurde õppima.

Tahaksin jagada teiega kolme õppetundi, mida ma õpin, kui Ta „elava vee”¹ kaevust joon.

Esiteks: meie mineviku ja praegused olud ei määra meie tulevikku

Õed! Tean, et nii nagu mina tookord, pole paljud teist kindlad, kuidas tulla toime raskete proovilepanekute ja kaotusega – kaotustundega, et teie elu ei veere nii, nagu olete lootnud, palvetanud ja plaaninud.

Olukorrast sõltumata on meie elu püha ning sel on tähendus ja eesmärk. Igaüks meist on Jumala armastatud tütar, kelle hing on sünnilt jumalik.

Meie Päästja Jeesus Kristus on andnud meile oma lepitusohvri kaudu võimaluse puhtaks ja terveks saada ning võimaldab meil täita oma eesmärki maa peal pereliikmete otsustest, perekonnaseisust, füüsilise või vaimse tervise raskustest või igast muust olukorrast hoolimata.

Mõelge naisele kaevul. Milline oli tema elu? Jeesus tajus, et naisel oli olnud viis meest ja et ta polnud tol hetkel oma elukaaslasega abielus. Kuid naise eluraskustest hoolimata oli just tema esimeste seas, kellele Päästja avalikult kuulutas, et Ta on Messias. Ta ütles: „Mina, kes sinuga räägin, olen see!”²

Naisest sai vägev tunnistaja, kes kuulutas neile, kes temaga samas linnas elasid, et Jeesus on Kristus. „Aga palju samaarlasi sellest linnast uskus temasse naise kõne tõttu.”³

Tema mineviku- ja olevikuolud ei määranud ta tulevikku. Ka meie võime otsustada täna Päästja poole pöörduda, et saada jõudu ja tervenemist, mis võimaldab meil teha kõik, milleks meid siia saadeti.

Teiseks: meis on vägi

Ühes tuttavas Õpetuse ja Lepingute salmis innustab Issand naisi ja mehi olema „õhinaga kinni heades aadetes ja tegema palju asju omaenda vabast tahtest ning saatma korda rohkesti õigsust; sest neis on vägi”⁴.

Õed! Meis on vägi saata korda rohkesti õigsust!

President Russell M. Nelson on tunnistanud: „Iga naine ja iga mees, kes sõlmib Jumalaga lepinguid ja peab neist kinni ning kes osaleb väärilisena preesterluse talitustes, pääseb vahetult ligi Jumala väele.”⁵

Olen jõudnud teadmiseni, et kui püüame austada ristimisel ja pühades templites sõlmitud vaimseid lepinguid, annab Issand meile õnnistuseks „oma tervendavat tugevdavat väge” ning „vaimseid teadmisi ja ärkamisi, mida [me] pole kunagi varem kogenud”⁶.

Kolmandaks: „Väikestest asjadest kasvab välja see, mis on suur”⁷

Jeesus õpetas oma jüngritele mäejutluses: „Teie olete maa sool”⁸ ja „teie olete maailma valgus”⁹. Hiljem kõrvutas Ta taevariigi kasvamist haputainaga, „mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema”¹⁰.

Sool
Haputainas
Valgus

Need asjad avaldavad kõigele ümbritsevale mõju isegi väikeses koguses. Päästja palub, et me kasutaksime Ta väge ning oleksime soola, haputaina ja valguse sarnased.

Sool

On lausa üllatav, kui palju soola pealeraputamine toidu maitset muudab. Ja ometi on sool üks odavamaid ja lihtsamaid toiduaineid.

Me loeme 2. Kuningate raamatust „pisikese[st] tüdruku[st]”¹¹, kelle süürlased vangi võtsid ja kellest sai süürlaste väepealiku Naamani naise teenija. Tema oli soolasarnane. Ta oli noor, maailma silmis tähtsusetu, ja orjaelu võõrriigis polnud kindlasti see, mida ta oli lootnud.

Kuid ta lausus Jumala väega kaks lauset, tunnistades Naamani naisele: „Ah, kui mu isand ometi oleks selle prohveti juures, kes on Samaarias! Küll see teeks tema pidalitõvest terveks!”¹²

Tema usust pakatavad sõnad öeldi edasi Naamanile, kes ta sõnu kuulda võttis, mistõttu ta nii füüsiliselt kui ka vaimselt tervenes.

Me keskendume sageli sulastele, kes veensid Naamanit end prohvet Eliisa juhiste järgi Jordani jões pesema, kuid ilma selle pisikese tüdrukuta poleks Naaman Eliisa ukse taha üldse jõudnudki.

Te võite olla noored või pidada end tähtsusetuks, kuid saate olla oma peres, koolis ja kogukonnas soolasarnased.

Haputainas

Kas te olete ilma haputainata leiba söönud? Mida te selle kohta ütleksite? Nätske? Sitke? Kõva? Üksnes väike kogus haputainast paneb leiva kerkima ning paisudes saab see õhulisemaks ja pehmemaks.

Kui kutsume oma ellu Jumala väge, võime asendada „kustuva vaimu”¹³ inspireeritud väljavaadetega, mis teistel meelt ülendavad ja südamete tervenemiseks ruumi teevad.

Üks mu sõber lebas jõuluhommikul kurvalt ahastades voodis. Lapsed palusid, et ta üles tõuseks, kuid talle tegi tohutut valu eesseisev lahutus. Nutta tihkudes voodis lamades valas ta oma hinge palves Taevase Isa ette ja rääkis Talle oma meeleheitest.

Kui ta oma palve lõpetas, sosistas Vaim, et Jumal teab ta valu. Ta tundis enda sees Jumala kaastunnet. See püha kogemus andis ta tunnetele kinnitust ja talle lootust, et ta ei ahasta üksinda. Ta tõusis voodist, läks välja, tegi koos lastega lumememme ning hommikune süngus asendus naeru ja rõõmuga.

Valgus

Kui palju valgust läheb vaja, et ruumis poleks pime? Piisab ühest kiirekesest. Ja sellise valgusvihuna pimeduses võib kiirata teis olev Jumala vägi.

Isegi kui tunnete end möllavas elutormis üksinda, võite lasta väärarusaama, segaduse ja ebausu loodud pimeduses valgusel särada. Teie usust Kristusesse võib kiirguda kindel ja püsiv valgus, mis juhatab teie ümber olijad ohutusse ja rahu kätte.

Õed! Meie näpuotsatäis soola, lusikatäis haputainast ja valgusekiireke võib muuta kellegi südant ja õnnistada kellegi elu.

Tunnistan, et Päästja on meie elus sool, kutsudes meid maitsma Tema rõõmu ja armastust.¹⁴ Ta on haputainas, kui meie elu on raske, tuues meile lootust¹⁵ ning kergendades meie koormaid¹⁶ oma võrratu väe ja lunastava armastusega¹⁷. Ta on meie valgus¹⁸, valgustades meie koduteed.

Ma palvetan, et tuleksime Päästja juurde nagu naine kaevul ja jooksime Tema elavat vett. Seejärel võime kuulutada koos Samaaria rahvaga: „Me ‥ usu[me] ‥, sest me ise oleme kuulnud ja teame, et tema on tõesti maailma Õnnistegija!”¹⁹ Jeesuse Kristuse nimel, aamen.