Enesega toimetuleku õpetamine lastele ja noortele

Ma kõnelen enesega toimetulekust ja sellest, kuidas seda saab õpetada lastele ja noortele. Enesega toimetulekut võidakse tajuda kui täiskasvanute teemat. Olen jõudnud arusaamiseni, et täiskasvanud liiguvad kõige paremini oma teel enesega toimetuleku poole, kui neile on õpetatud Jeesuse Kristuse evangeeliumi ning nad on selle evangeeliumi õpetusi ja põhimõtteid lapsepõlvest peale ja noorukina kodus praktiseerinud.

Parim näide on üks suurepärane tõsielueeskuju. Wilfried Vanie, tema seitse õde-venda ja ta ema liitusid Kirikuga Abidjani linnas Côte d’Ivoire’is, kui ta oli kuueaastane. Ta sai ristitud kaheksa-aastaselt. Tema isa, kes oli pere peamine ülalpidaja, suri, kui Wilfried oli üheteistkümneaastane.

Olgugi et perekondlik olukord Wilfriedi kurvastas, otsustas ta ema innustusel ja Kiriku toel koolis edasi käia. Ta lõpetas põhikooli ja teenis põhimisjonil Ghanas Cape Coasti misjonil, kus õppis rääkima inglise keelt. Pärast misjonit läks ta ülikooli ning lõpetas raamatupidamise ja rahanduse eriala. Kuigi selles valdkonnas oli raske tööd leida, leidis ta endale töökoha turismi ja majutuse sektoris.

Ta alustas viietärnihotellis teenindajana, kuid kirg areneda tõukas teda juurde õppima, kuni temast sai seal kakskeelne registraator. Kui uus hotell avati, palgati ta õhtuse vahetuse audiitoriks. Hiljem astus ta Brigham Youngi Ülikooli Pathway Worldwide’i nimelisse programmi ja läbib parasjagu kursust, et saada diplomit turismiettevõtluse valdkonnas. Ta soovib saada ühel päeval tipptasemel hotelli juhatajaks. Wilfried peab ülal oma igavest kaaslast ja kahte last ning aitab ka oma ema ja õdesid-vendi. Ta teenib praegu Kirikus vaia kõrgema nõukogu liikmena.

Enesega toimetulek on definitsiooni järgi „võime, pühendumus ja pingutus pakkuda vaimseid ja ajalikke eluks vajalikke vahendeid nii endale kui perele”.¹ Enesega toimetuleku poole püüdlemine on osa meie tööst lepingurajal, mis viib meid tagasi Taevase Isa ja Tema Poja Jeesuse Kristuse juurde. See tugevdab meie usku Jeesusesse Kristusesse ja seob meid rõõmsalt Temaga päästmise ja ülestõusmise lepingute ja talituste kaudu. Enesega toimetulek on Jeesuse Kristuse evangeeliumi õpetus, mitte programm. See on elukestev protsess, mitte sündmus.

Meist saavad elu jooksul enesega toimetulevad, kui tugevdame vaimseid jõuvarusid, parandame oma füüsilist ja emotsionaalset tervist, õpime ja töötame ning oleme ajalikult ette valmistunud.² Kas see ülesanne meie eluajal lõpeb? Ei, see õppe-, kasvu- ja tööprotsess on eluaegne. See ei lõpe kunagi, see protsess on pidev ja igapäevane.

Kuidas me saame õpetada enesega toimetuleku õpetust ja põhimõtteid oma lastele ja noortele? Üks tähtis moodus on rakendada regulaarselt laste- ja noorteprogrammi põhimõtteid. Lapsevanemad ja lapsed õpivad Jeesuse Kristuse evangeeliumi, võtavad osa teenimisest ja tegevustest ning teevad üheskoos tööd neljas isikliku arengu valdkonnas, mis on igale lapsele ainuomased. Enam pole tegemist kõigi jaoks sama etteantud programmiga.

Laste juhendis on kirjas: „Kui Jeesus oli sinuvanune, siis ta õppis ja kasvas. Ka sina õpid ja kasvad. Pühakirjades öeldakse: „Jeesus edenes tarkuses, pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures” (Lk 2:52).”³ Selles pühakirjakohas viidatakse kasvamise ja õppimise vaimsele küljele ehk armule Jumala juures, sotsiaalsele küljele ehk armule inimeste juures, füüsilisele küljele ehk pikkusele, ning intellektuaalsele küljele ehk tarkusele. Need arenguvaldkonnad käivad meie kõigi kohta vanusest sõltumata. Millal me neid õpetame? Me loeme pühakirjakohast 5. Moosese 6:6–7:

„Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!

Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!”

Me õpetame neid asju oma lastele hea eeskujuga, kui me koos nendega töötame ja teenime, pühakirju uurime ning prohvetite õpetuse põhjal Jeesuse Kristuse õpetusi järgime.

Ma mainisin, et laste- ja noorteprogrammis valivad lapsed endale igas neljas arenguvaldkonnas erinevaid eesmärke. Neil on tähtis seada endale igas valdkonnas omaenda eesmärk. Lapsevanemad ja juhid võivad õpetada, nõu anda ja toetada.

Näiteks tunneb meie lapselaps Miranda suurt motivatsiooni vaimselt kasvada, osaledes igapäevases varahommikuses seminaritunnis. Ta hakkas selle vastu huvi tundma, kui kuulis oma koguduses teiste seminariõpilaste positiivseid kommentaare. Tema ema ei pea teda tunniks üles ajama. Ta tõuseb üles iseseisvalt ja on kindlaksmääratud kellaajal, 6.20 hommikul, klassiga videokonverentsi vahendusel ühenduses, kuna tal on välja kujunenud head harjumused, mis tal seda teha aitavad. Mu enda vanemad ütlesid mulle hiljuti, et Miranda on nüüd neid külastades jutukam, kuna ta on muutunud enesekindlamaks. Need on eluks ja kasvamiseks vajalikud õppetunnid, mille tulemused on märgatavad.

Vanemad, vanavanemad, juhid ja sõbrad on lastele kasvamise ja arengu juures abiks. Koos koguduse preesterluse ja ühingute juhtidega pakuvad tuge ka teenivad vennad ja õed, kes täiel määral oma kohustusi täidavad. Trükises „Perekond: läkitus maailmale” on kirjas: „Jumaliku plaani kohaselt tuleb isadel juhtida oma perekonda armastusega ja õigsuses ning nad vastutavad oma perekonna kaitsmise ja selle vajaduste rahuldamise eest. Emad vastutavad eelkõige oma laste kasvatamise eest. Nende pühade kohustuste täitmisel tuleb isal ja emal aidata teineteist võrdsete kaaslastena. ‥ Vajaduse korral peaksid toetama sugulased.”⁴ See viimane rida viitab teiste seas ka vanavanematele.

Lääne-Aafrikas teenimise ajal on mu naine Nuria teinud tähelepanuväärset tööd, et meie peret ja lapselapsi teisel pool ookeani teenida ja nendega ühendust hoida. Ta teeb seda tehnika abil. Ta loeb väiksematele lapselastele raamatuid. Vanematele lapselastele õpetab ta selliseid teemasid nagu meie pere lugu, loodusteadus, Puerto Rico ajalugu, usuartiklid ja Jeesuse Kristuse evangeelium. Nüüdisajal ei piira vahemaa oma pere sirguva põlvkonnaga ühenduses olemist ja kokkukuulumist ning nende teenimist ja õpetamist. Ka mina liitun Nuriaga, kui ma saan, et meie kalleid lapselapsi õpetada, armastada, ära hellitada ja naerma ajada.

Te peaksite tähele panema, mille poolest laste- ja noorteprogramm ning enesega toimetuleku tugevdamine inspireeritud kombel sarnanevad. Kummagi neli arenguvaldkonda on väga sarnased. Enesega toimetuleku vaimne tugevus on seotud laste- ja noorteprogrammi vaimse küljega. Enesega toimetuleku füüsiline ja emotsionaalne tervis lähevad kokku laste- ja noorteprogrammi füüsilise ja sotsiaalse küljega. Enesega toimetuleku hariduse, töö ja ajaliku ettevalmistuse tahk sarnaneb laste- ja noorteprogrammi intellektuaalse küljega.

Lõpetuseks järgigem oma Päästjat Jeesust Kristust ja Tema evangeeliumi elus enesega toimetulekul ning õpetagem seda ka oma lastele ja noortele. Me teeme seda kõige paremini, kui:

1. Oleme teiste teenimisel heaks eeskujuks.

2. Elame enesega toimetuleku õpetuse ja põhimõtete järgi ning õpetame neid.

3. Kuuletume käskudele, et tugevdada enesega toimetulekut, kuna see on osa Jeesuse Kristuse evangeeliumist.

Pühakirjakohas Õpetus ja Lepingud 104:15–16 öeldakse:

„Minu eesmärgiks on kanda hoolt oma pühade eest, sest kõik asjad kuuluvad mulle.

Aga see peab olema tehtud minu enda viisil; ja vaata, viis, mille mina, Issand, olen korraldanud, et kanda hoolt oma pühade eest, on see – vaesed ülendatakse seeläbi, et rikkad alandatakse.”

See on Jeesuse Kristuse Kirik. Tema evangeelium õnnistab peresid siin maa peal ja läbi igavike. Me saame sellest elus juhatust, kui püüame saada igaveseks perekonnaks. Ma tean, et see on tõsi. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.