Uskupöördumine on meie eesmärk

Mõelge järgmisele sügavmõttelisele avaldusele käsiraamatu „Tule, järgne mulle” sissejuhatuses:

„Kogu evangeeliumi õppimise ja õpetamise eesmärk on süvendada pöördumist Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse. ‥

Selline evangeeliumi õppimine, mis tugevdab meie usku ja viib imelise pöördumiseni, ei juhtu ühekorraga. See kandub kaugemale klassiruumist, meie südamesse ja koju. See nõuab pidevaid, igapäevaseid püüdlusi, et evangeeliumi mõista ja selle järgi elada. Evangeeliumi õppimine, mis viib tõelise uskupöördumiseni, nõuab Püha Vaimu mõju.”¹

Seda imet me otsimegi – kui keegi saab pühakirjades mõne kogemuse osaliseks² ja seda kogemust õnnistatakse Püha Vaimu mõjuga. Sellised kogemused on Päästjasse pöördumisel hinnalised aluskivid. Ja nagu president Russell M. Nelson meile hiljuti meenutas, tuleb vaimset alust pidevalt tugevdada.³ Kestev pöördumine on eluaegne protsess.⁴ Uskupöördumine on meie eesmärk.

Selleks et teie kogemused pühakirjadega oleksid tõhusaimad, peavad need kogemused olema isiklikud.⁵ Kellegi teise kogemustest ja kaemustest lugemine või kuulmine võib küll abiks olla, kuid samasugune usku pöörav vägi sellega ei kaasne. Miski ei asenda ise pühakirjades veedetud aega, mil kuulete Püha Vaimu otse teiega rääkimas.

Kui ma iga nädal oma „Tule, järgne mulle” käsiraamatu avan, kirjutan ma lehekülje ülaserva selle küsimuse: „Mida Püha Vaim mulle sel nädalal õpetab, kui ma neid peatükke loen?”

Ma mõtisklen selle küsimuse üle ikka ja jälle, kui ma pühakirju uurin. Ja kohe kui saan vaimseid muljeid, märgin need käsiraamatusse üles.

Kuid kuidas ma tean, millal Püha Vaim mind õpetab? See leiab tavaliselt aset väikesel ja lihtsal viisil. Mõnikord näib mõni pühakirjalõik mulle silma hüppavat. Teinekord tundub mulle, nagu mind valgustatakse, et ma mõnda evangeeliumi põhimõtet laiemalt mõistaksin. Ma tunnen Püha Vaimu mõju ka siis, kui ma oma naise Anne Mariega loetust räägin. Tema vaatenurk kutsub alati Vaimu kohale.

Sel aastal uurime Vana Testamenti – püha raamatut, mis täidab hinge valgusega. Vana Testamenti lugedes tundub mulle, nagu veedaksin aega usaldusväärt juhtidega: Aadama, Eeva, Eenoki, Noa, Aabrahami ja nii paljude teistega.

Sel nädalal õpime 2. Moosese 7.–13. peatükki uurides, kuidas Issand vabastas Iisraeli lapsed sajanditepikkusest Egiptuse vangipõlvest. Me loeme üheksast nuhtlusest – üheksast muljet avaldavast Jumala väe ilmingust –, mida vaarao südant pehmendamata pealt nägi.

Seejärel rääkis Issand oma prohvetile Moosesele kümnendast nuhtlusest ja sellest, kuidas iga pere Iisraelis saaks selleks valmistuda. Iisraellased pidid ohverdama paasapühaks kutsutud kombetalituse käigus veatu isastalle. Seejärel pidid nad märgistama oma kodu uksepiidad talle verega. Issand lubas, et kõik verega märgistatud kodud on kohe saabuva kohutava nuhtluse eest kaitstud.

Pühakirjades öeldakse: „Ja Iisraeli lapsed ‥ tegid; nagu Jehoova oli Moosesele ‥ käsu andnud.” (2Ms 12:28) Selles lihtsas kuulekuse avalduses on midagi väga vägevat.

Kuna Iisraeli lapsed järgisid Moosese nõuannet ja tegutsesid usu ajel, pääsesid nad nuhtlusest ja nad vabastati aja jooksul ka vangipõlvest.

Mida siis Püha Vaim mulle neis peatükkides sel nädalal õpetas?

Mul on meeles mõlkunud mõned järgmised mõtted:

• Issand toimetab oma prohveti kaudu, et oma rahvast kaitsta ja päästa.

• Selleks et saada kaitstuse ja päästmise ime osaliseks, tuli kõigepealt usu ja alandlikkusega prohvetit järgida.

• Veri uksepiidal andis välispidiselt märku sisimast usust Jeesusesse Kristusesse, Jumala Tallesse.

Minu jaoks on muljet avaldav paralleel, kuidas Issand selles loos oma rahvast Vanas Testamendis õnnistas, ja kuidas Ta õnnistab oma rahvast ka nüüdisajal.

Kui Issanda elav prohvet, president Nelson, meile pühakirjade uurimise vahendina „Tule, järgne mulle” programmi tutvustas, kutsus ta meid muutma oma kodu usu pühamuks ja evangeeliumi õppimise keskmeks.

Seejärel lubas ta nelja konkreetset õnnistust:

1. Teie hingamispäevast saab rõõm.

2. Teie lapsed soovivad innukalt õppida Päästja õpetusi ja elada nende järgi.

3. Vastase mõju teie elus ja teie kodus väheneb.

4. Need muutused teie peres saavad suureks ja toetavaks.⁶

Meil puuduvad igasugused päevikusissekanded neilt, kes selle paasapüha Egiptuses koos Moosesega üle elasid. Kuid meil on palju tunnistusi pühadelt, kes võrdväärse usuga nüüdisajal president Nelsoni nõuandeid järgivad ja lubatud õnnistusi saavad.

Mõned neist tunnistustest on siin.

Ühe noore pere ema on öelnud: „Me räägime oma kodus Kristusest ja rõõmustame Kristuses. Minu jaoks on suurim õnnistus see, et mu lapsed võivad sirguda kodus nende evangeeliumijutuajamiste saatel, mis neid Päästjale lähemale toovad.”⁷

Üks vanem vend on nimetanud „Tule, järgne mulle” programmi abil pühakirjade uurimist „jumaliku valgusega täidetud kanaliks, mis aitab meil mõista meie vaimseks heaoluks vajalikku evangeeliumiõpetust”.⁸

Üks noor abielunaine on öelnud talle abielus osaks saanud õnnistuste selgituseks: „Ühine uurimine on võimaldanud mul oma abikaasa südant sügavamalt tundma õppida ja oma südant rohkem talle avada.”⁹

Suure pere ema märkas, kuidas tema pingutused oma pere õpetamisel muutusid. Ta rääkis: „Tagantjärele vaadates oli see nagu talvekinnastega klaveri mängimine. Ma tegin kõik liigutused, kuid muusika polnud päris see. Nüüd on käpikud käest võetud ja isegi kui mu muusika pole ikka veel täiuslik, kuulen ma erinevust. „Tule, järgne mulle” on andnud mulle nägemuse, oskuse, fookuse ja eesmärgi.”¹⁰

Üks noor abielumees on öelnud: „Sellest ajast peale, kui ma hakkasin hommikuti regulaarselt „Tule, järgne mulle” käsiraamatut uurima, on mu tähtsaimad prioriteedid kodus selgemaks muutunud. Uurimine paneb mind mõtlema rohkem minu jaoks kõige olulisemale, nagu tempel, suhe naisega ja mu kutse. Olen tänulik, et mu kodu on pühamu, kus Jumal on esikohal.”¹¹

Üks õde on jaganud: „Mu igapäevakogemused seoses programmiga „Tule, järgne mulle” on harva märkimisväärsed, kuid ma võin aja jooksul näha, kuidas selline pidev keskendunud pühakirjauurimine mind muudab. Selline uurimine teeb mind alandlikuks, õpetab ja muudab mind veidihaaval.”¹²

Üks koju naasnud misjonär on teavitanud: „Ma olen jõudnud „Tule, järgne mulle” programmi kaudu lähemale misjoni pühakirjade uurimise tasandile ja mul on õnnestunud liikuda kontrollnimekirja täitmisele sarnaneva pühakirjade uurimise juurest tõeliselt rikastavate Jumala tundmaõppimise seanssideni.”¹³

Üks vend on öelnud: „Ma tunnen, et Püha Vaim on minu elus rohkem teretulnud ja tunnen otsuste langetamisel Jumala ilmutuslikku juhatust. Mu jutuajamised Kristuse ja Ta lepituse lihtsa õpetuse kauniduse teemal on sügavmõttelisemad.”¹⁴

Üks seitsmeaastane laps on jaganud: „Ma saan varsti ristitud ja õppekava „Tule, Jägne mulle” aitab mul selleks valmistuda. Ma räägin oma perega ristimisest ega pabista enam selle pärast. „Tule, järgne mulle” aitab Pühal Vaimul mu südamesse tulla ja ma tunnen pühakirju lugedes soojust.”¹⁵

Ja lõpuks üks mitme lapse ema: „Kui me uurime jumalasõna, on Ta aidanud meie perel minna muretsemiselt üle väele, katsumustelt ja proovilepanekutelt vabastamisele, tülilt ja kriitikalt armastusele ja rahule ning vastase mõju alt Jumala mõju alla.”¹⁶

Need ja paljud teised Kristuse ustavad järgijad on võõbanud oma kodu sissepääsu sümboolselt Jumala Talle verega. Nad näitavad, et on pühendunud sisimas Päästja järgimisele. Nende usk eelneb imele, milleks on see, et keegi saab pühakirjades mõne kogemuse osaliseks ja seda kogemust õnnistatakse Püha Vaimu mõjuga.

Kui me uurime pühakirju, pole maal vaimset näljahäda. Nefi ütles: „Kes iganes Jumala sõna kuulda võtavad ja sellest tugevalt kinni peavad, need ei hävi kunagi; ka ei suuda kiusatused ega vastase tulised nooled nende üle võimust võtta, et neid pimedaks teha selleks, et neid hävingusse juhtida.” (1Ne 15:24)

Kui Iisraeli lapsed muistsel ajal prohvet Moosese kaudu antud Issanda juhiseid järgisid, õnnistati neid turvalisuse ja vabadusega. Kui me täna meie elava prohveti, president Nelsoni kaudu antud Issanda juhiseid järgime, õnnistatakse meid samamoodi uskupöördunud südame ja turvalise koduga.

Tunnistan, et Jeesus Kristus elab. See on Tema Kirik, mis taastati maa peale prohvet Joseph Smithi kaudu. Täna on Issanda prohvet president Russell M. Nelson. Ma armastan ja toetan teda. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.