Tulge Jumala lambatarasse
Jumala lambataras oleme Hea Karjase valvsa ja kosutava hoole all ning tunneme oma õnnistuseks Tema lunastavat armastust.
Vend ja õde Samad õppisid noorte lapsevanematena Jeesuse Kristuse evangeeliumi oma lihtsas kahetoalises kodus Indoneesias Semarangi linnas.1 Kaks noort misjonäri õpetasid neile igavesi tõdesid pisikese laua ümber hämaras valguses, mis näis rohkem moskiitosid kohale meelitavat kui valgust andvat. Siira palve abil ja Püha Vaimu juhatusel hakkasid nad neile õpetatut uskuma ning otsustasid end ristida lasta ja Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks saada. See otsus ja uus eluviis on vend ja õde Samadit ning nende pere elu sellest ajast peale igakülgselt õnnistanud.2
Nad kuuluvad Indoneesia pühade seas algusaja teerajajate hulka. Hiljem said nad templitalitused ja vend Samad teenis kogudusejuhataja ning seejärel ringkonnajuhatajana, Jaava saare keskosa risti ja põiki läbi sõites. Viimase aastakümne jooksul on ta teeninud Indoneesias Sukarta vaia esimese patriarhina.
Ühe 49 aastat tagasi selles alandlikus usust pakatavas kodus viibinud misjonärina olen ma olnud nende puhul tunnistaja sellele, mida kuningas Benjamin Mormoni Raamatus õpetas: „Ma soovin, et te mõtleksite nende õnnistatud ja rõõmsa olukorra peale, kes peavad kinni Jumala käskudest. Sest vaata, nad on õnnistatud kõiges, nii ajalikes kui ka vaimsetes asjades.”3 Nende ellu, kes järgivad Jeesuse Kristuse eeskuju ja õpetusi ning kes on otsustanud olla arvatud Tema jüngrite sekka, voolavad arvukad, rõõmsad ja igavesed õnnistused.4
Jumala lambatara
Alma ristimislepingu kutse Mormoni vete äärde kogunenutele algab fraasiga: „Nüüd, kuna te soovite tulla Jumala lambatarasse.”5
Lambatara on suur tarandik, millel on sageli kivist müürid, kus lambad on öösiti kaitstud. Sellel on vaid üks sissepääs. Päeva lõpus hüüab karjane lambaid. Nad tunnevad ta hääle järgi ära ja sisenevad värava kaudu turvalisse lambatarasse.
Alma rahvas teadis, et karjased lambatara kitsa sissepääsu juures seisavad, seega loetakse lambad sisenedes üle6, vaadatakse üle nende haavad ja tervisehädad ning hoolitsetakse nende eest ükshaaval. Lammaste turvalisus ja heaolu sõltub sellest, kas nad on nõus tarasse tulema ja sinna jääma.
Meie seas võib olla neid, kes tunnevad end olevat karja servas ja mõtlevad võib-olla, et neid nii väga ei vajata ega hinnata või et nad lambatarasse ei kuulu. Ja nagu lambakarjas ikka, astume ka meie Jumala lambataras mõnikord üksteisele varba peale ja peame andestama või meelt parandama.
Kuid Hea Karjane7 – meie tõeline karjane – on alati hea. Jumala lambataras oleme Ta valvsa ja kosutava hoole all ning tunneme oma õnnistuseks Tema lunastavat armastust. Ta ütles: „Ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees!”8 Meie Päästja on märkinud oma peopesadesse meie patud, valu, vaeva9 ja kõik muu, mis on elus ülekohtune.10 Neid õnnistusi on teretulnud saama kõik, kui nad „soovi[vad] tulla”11 ja valivad taras olla. Valikuvabadus pole lihtsalt valikuõigus – see on võimalus õigesti valida. Ja lambatara müürid pole piirangud, vaid pakuvad vaimset turvalisust.
Jeesus õpetas, et on „üks kari ja üks karjane”.12 Ta ütles:
„Kes uksest sisse läheb, see on lammaste karjane ‥
ja lambad kuulevad ta häält ‥
ja lambad järgivad teda, sest nad tunnevad tema häält.”13
Seejärel teatas Jeesus: „Mina olen uks. Kui keegi minu kaudu sisse läheb, siis ta saab õndsaks”14, õpetades selgelt, et on vaid üks võimalus Jumala lambatarasse pääseda ja üks võimalus päästetud saada. See on võimalik vaid Jeesuse Kristuse abil ja Tema kaudu.15
Jumala lambataras olijatele saavad osaks õnnistused
Lambatarasse õpetab meid tulema jumalasõna ehk õpetus, mida õpetavad Jeesus Kristus ja Tema prohvetid.16 Kui me järgime Kristuse õpetust ning tuleme lambatarasse seeläbi, et meil on usk Jeesusesse Kristusesse, me parandame meelt, saame ristitud ja liikmeks kinnitatud ning jääme ustavaks17, siis lubas Alma nelja konkreetset isiklikku õnnistust. 1) „Jumal saa[b] teid lunastada”, 2) „teid arvataks[e] nende hulka, kes on esimeses ülestõusmises”, 3) „teil või[b] olla igavene elu” ja 4) Issand „vala[b] oma Vaimu veel rikkalikumalt teie peale”.18
Kui Alma oli neist õnnistustest õpetanud, plaksutasid inimesed rõõmu pärast käsi. Esiteks seetõttu, et
lunastamine tähendab võla või kohustuse maksmist või millestki muret või kahju tekitavast vabastamist.19 Ükskõik kui palju me ka ise paremaks ei muutu, ei saa me ilma Jeesuse Kristuse lepituseta pattudest puhastatud ega haiget teinud haavadest terveks. Tema on meie Lunastaja.20
Teiseks, kuna Kristuse ülestõusmise tõttu tõusevad kõik üles.21 Kui meie vaim lahkub surelikust kehast, ootame kahtlemata aega, mil saame ülestõusnud kehaga taas neid, keda armastame, emmata. Igaüks meist ootab innukalt, et ta saaks olla nende seas, kes esimesel ülestõusmisel üles tõusevad.
Kolmandaks: igavene elu tähendab elada koos Jumalaga ja nii, nagu Tema elab. See on „suurim kõikidest Jumala andidest”22 ja sellega kaasneb täielik rõõm.23 See on elu ülim eesmärk ja siht.
Neljandaks: Jumaluse neljanda liikme, Püha Vaimu kaaslus pakub selles surelikus elus väga vajalikku juhatust ja tröösti.24
Mõelge mõnele põhjusele, miks ollakse õnnetud: patuga kaasneb viletsus25, armsa inimese surmaga kaasneb kurbus ja üksildus ning kindlusetusega, mis pärast surma juhtub, kaasneb hirm. Kuid kui me astume Jumala lambatarasse ja peame Temaga sõlmitud lepinguid, tunneme rahu, kuna teame ja usaldame, et Kristus lunastab meid pattudest, et keha ja vaimu lahusolek saab kiiremini läbi, ja et me elame igavesti Jumala juures kõige hiilgavamal kombel.
Usaldage Kristust ja tegutsege usuga
Vennad ja õed! Pühakirjad kubisevad näidetest Päästja võimsa väe ning Tema kaastundliku halastuse ja armu kohta. Tema maise teenimistöö ajal said Tema tervenemiseõnnistustest osa need, kes Teda usaldasid ja usuga tegutsesid. Näiteks hakkas põdur mees Betsata tiigi ääres kõndima, kui ta võttis usuga kuulda Päästja käsku: „Tõuse üles, võta oma voodi ja kõnni!”26 Need, kes olid Küllusliku maal haiged või mingil moel vaevatud, said terveks, kui nad „läks[id] ‥ üksmeelselt tema juurde”.27
Sarnaselt tuleb ka meil Jumala lambatarasse tulijatele lubatud õnnistuste saamiseks just seda teha – me peame otsustama sinna tulla. Alma noorem õpetas: „Ja nüüd, ma ütlen teile, et hea karjane kutsub teid ja kui te võtate tema häält kuulda, viib ta teid oma lambatarasse.”28
Mõned aastad tagasi suri mu hea sõber vähki. Kui ta naine Sharon alguses ta diagnoosist kirjutas, ütles ta: „Me oleme otsustanud uskuda. Uskuda meie Päästjasse, Jeesusesse Kristusesse. Uskuda meie Taevase Isa plaani ning uskuda, et Ta teab, mida me vajame, ja täidab oma lubadused.”29
Ma olen kohanud paljusid Sharoni-sarnaseid viimse aja pühi, kes turvaliselt Jumala lambataras olemisest sisimas rahu tunnevad, eriti kui neid tabavad kiusatused, vastuseis või ebaõnn.30 Nad on otsustanud uskuda Jeesusesse Kristusesse ja järgida Tema prohvetit. Meie kallis prohvet, president Russell M. Nelson, on õpetanud: „Kõik hea elus – iga potentsiaalne igavikulise tähtsusega õnnistus – saab alguse usust.”31
Tulge täielikult Jumala lambatarasse
Minu vaar-vaarisa James Sawyer Holman tuli Utah’sse 1847. aastal, kuid ta polnud üks neist, kes saabusid juulis Brigham Youngiga. Ta saabus hiljem samal aastal ja pidi perekonna ülestähenduste järgi lambad kaasa tooma. Ta saabus Soolajärve orgu alles oktoobris, kuid jõudis koos lammastega kohale.32
Piltlikult öeldes on osa meist alles tasandikel. Igaüks ei jõua kohale esimeses rühmas. Mu kallid sõbrad! Palun jätkake rännakut ja aidake ka teistel täielikult Jumala lambatarasse tulla. Jeesuse Kristuse evangeeliumi õnnistused on mõõtmatud, kuna need on igavesed.
Ma olen sügavalt tänulik, et ma olen Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liige. Ma tunnistan meie Taevase Isa ja meie Lunastaja Jeesuse Kristuse armastusest ja üksnes neilt saadavast rahust – sisemisest rahust ja õnnistustest, mida leiab Jumala lambatarast. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.