Jeesuse järgimine: olge rahunõudjad

Interneti vägev mõju on meie ajale ainulaadne õnnistus ja proovikivi.

Sotsiaalmeedia ja teabe kiirteede maailmas võib ühe inimese häält eksponentsiaalselt mitmekordistada. See hääl, olgu see tõde või vale, õiglane või eelarvamuslik, lahke või julm, liigub kohe üle kogu maailma.

Hoolivust ja headust väljendavad sotsiaalmeedia postitused jäävad sageli tähelepanuta, samal ajal kui meie kõrvu kostavad sagedased põlgusest ja vihast kantud sõnad, olgu need siis poliitilised arusaamad, uudistes kajastatud inimesed või pandeemiaga seotud arvamused. Ükski inimene ega teema, sealhulgas Päästja ja Tema taastatud evangeelium, pole kaitstud selle sotsiaalse nähtuse eest, mida iseloomustavad polariseerunud hääled.

Mäejutlus on sõnum kõigile, kuid see anti spetsiaalselt Päästja jüngritele, neile, kes olid otsustanud Teda järgida.

Issand õpetas, kuidas elada tolleaegses ja praeguses põlglikus maailmas. „Õndsad on rahunõudjad,” kuulutas Ta, „sest neid hüütakse Jumala lapsiks.”¹

Kasutades oma usukilpi, usku Jeesusesse Kristusesse, saame rahunõudjaiks, kes kustutavad ehk rahustavad või jahutavad kõik vastase tulised nooled.²

Kui täidame oma osa, lubab Ta, et meid hüütakse „Jumala lasteks”. Iga inimene maa peal on Jumala „sugu”³, kuid hüüda kedagi „Jumala lasteks” tähendab palju-palju enamat. Kui me tuleme Jeesuse Kristuse juurde ja sõlmime Temaga lepinguid, saame me tema seemneks ja kuningriigi pärijateks⁴, „Kristuse lasteks, tema poegadeks ja tema tütardeks”.⁵

Kuidas rahustab ja kustutab rahunõudja tuliseid nooli? Kindlasti mitte taganedes nende ees, kes meid halvustavad. Jääme hoopis kindlaks oma usus, jagame oma tõekspidamisi veendunult, kuid alati ilma viha või pahatahtlikkuseta.⁶

Hiljuti, olles näinud karmisõnalist arvamuslugu, mis oli Kiriku suhtes kriitiline, ütles pastor Amos C. Brown, kodanikuõiguste juht ja San Francisco kolmanda baptistikoguduse karjane:

„Ma austan selle inimese kogemust ja vaatenurka, kes need sõnad kirjutas. Kuid ma ei näe seda, mida tema näeb. ‥

Pean nende [Kiriku] juhtide, sealhulgas president Russell M. Nelsoni tundmist üheks oma elu suurimaks rõõmuks. Minu hinnangul kehastavad nad parimaid juhte, keda meie riigis võib leida.”

Kujutis

President Nelson koos pastor Browniga

Seejärel lisas ta: „Me võime kurta selle üle, kuidas asjad olid varem. Me võime keelduda tunnistamast kõike head, mida praegu tehakse. ‥ Kuid need lähenemisviisid ei paranda lõhet meie rahva seas. ‥ Nagu Jeesus õpetas, ei saa kurjust välja juurida kurjaga. Me armastame heldelt ja elame armulikkust näidates isegi nende vastu, keda peame oma vaenlasteks.”⁷

Pastor Brown on rahunõudja. Ta jahutas rahulikult ja lugupidavalt tulised nooled. Rahunõudjad ei ole passiivsed; nad veenavad Päästja viisil.⁸

Mis annab meile sisemise jõu jahutada, rahustada ja kustutada tuliseid nooli, mis on suunatud meile armastatud tõdede poole? See jõud tuleb meie usust Jeesusesse Kristusesse ja usust Tema sõnadesse.

„Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast laimavad ‥ ja valetades räägivad teist kõiksugust kurja.

‥ Sest teie palk on suur taevas; samuti on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.”⁹

Kaks olulist põhimõtet juhivad meie soovi olla rahunõudjad.

Esiteks on meie Taevane Isa andnud igale inimesele moraalse valikuvabaduse koos võimalusega valida ise oma rada.¹⁰ See valikuvabadus on üks suurimaid Jumala ande.

Teiseks lubas meie Taevane Isa selle valikuvabadusega seoses, et „kõigis asjades on vastandlikkus”.¹¹ „[Me maitseme] kibedat, et [me oskaksime] hinnata head.”¹² Vastandlikkus ei peaks meid üllatama. Me õpime tegema vahet heal ja halval.

Rõõmustame valikuvabaduse õnnistuste üle, mõistes, et on palju neid, kes ei usu seda, mida meie usume. Tegelikult otsustavad viimseil päevil vähesed seada kõigi oma mõtete ja tegude keskmesse usu Jeesusesse Kristusesse.¹³

Sotsiaalmeedia platvormide tõttu võib üks umbusklik hääl tunduda paljude negatiivsete häältena¹⁴, kuid isegi kui on tegu paljude häältega, valime rahunõudja teeraja.

Mõne arvates on Esimesel Presidentkonnal ja Kaheteistkümne Kvoorumil ilmalikud motiivid nagu poliitilistel, äri- ja kultuurijuhtidel.

Kuid meie läheneme oma ülesannetele väga erinevalt. Meid ei valita häälteenamusega ega valita kandidaatide seast. Ilma spetsiifilise erialase ettevalmistuseta kutsutakse ja pühitsetakse meid tunnistama Jeesuse Kristuse nimest kogu maailmas kuni meie viimase hingetõmbeni. Me püüame õnnistada haigeid, üksikuid, masendunuid ja vaeseid ning tugevdada Jumala kuningriiki. Püüame teada Issanda tahet ja seda kuulutada, eriti neile, kes otsivad igavest elu.¹⁵

Kuigi meie alandlik soov on, et kõik austaksid Päästja õpetusi, on prohvetite kaudu avaldatud Issanda sõnad sageli vastuolus maailma mõtteviisi ja suundumustega. See on alati nii olnud.¹⁶

Päästja ütles oma apostlitele:

„Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta mind on enne teid vihanud.

‥ Seda kõike nad teevad ‥, nad ei tunne teda, kes mind on läkitanud.”¹⁷

Me armastame kõiki oma naabreid ja hoolime neist siiralt, sõltumata sellest, kas nad jagavad meie tõekspidamisi. Jeesus õpetas meile tähendamissõnas halastajast samaarlasest, et eri uskumustega inimesed peaksid siiralt abistama kõiki abivajajaid, olema rahunõudjad, püüeldes heade ja üllaste eesmärkide poole.

Veebruaris oli ajalehes Arizona Republic pealkiri : „Kahe partei seaduseelnõu, mida toetavad viimse aja pühad, kaitseks gei ja transsoolisi arizonalasi”.¹⁸

Viimse aja pühadena on meil „hea meel olla osa usu-, äri-, LGBTQ-inimeste ja kogukonnajuhtide koalitsioonist, kes on usalduse ja vastastikuse austuse vaimus koostööd teinud”.¹⁹

President Russell M. Nelson küsis kord mõtlikult: „Kas eristusjooned ei või eksisteerida, ilma et need muutuksid lahingujoonteks?”²⁰

Me püüame olla „Kristuse rahuarmastavad järgijad”.²¹

Mõni rünnak Päästja vastu oli nii pahatahtlik, et Ta ei öelnud midagi. „Aga ülempreestrid ja kirjatundjad ‥ kaebasid väga valjusti tema peale” ning pilkasid Teda, aga Jeesus „ei vastanud [neile] midagi”.²² Mõnikord tähendab rahunõudjaks olemine, et seisame vastu impulsile vastata ja selle asemel vaikime väärikalt.²³

See on meie kõigi jaoks südantlõhestav, kui karme või tõrjuvaid sõnu Päästja, Tema järgijate ja Kiriku kohta räägivad või avaldavad inimesed, kes kunagi seisid koos meiega, võtsid koos meiega sakramenti ja tunnistasid koos meiega Jeesuse Kristuse jumalikust missioonist.²⁴

Seda juhtus ka Päästja teenimise ajal.

Mõned Jeesuse jüngrid, kes olid Temaga koos Tema kõige suursugusemate imede ajal, ei „kõndinud enam temaga”.²⁵ Kahjuks ei jää kõik kindlaks oma armastuses Päästja vastu ja oma otsuses Tema käskudest kinni pidada.²⁶

Jeesus õpetas meid väljuma viha ja tüli ringist. Ühel puhul, kui variserid Jeesusele vastu astusid ja pidasid nõu, kuidas nad võiksid Ta hävitada, ütlevad pühakirjad, et Jeesus läks nende juurest eemale²⁷ ja sündisid imed, kui „paljud järgisid teda, ja ta tegi nad kõik terveks”.²⁸

Ka meie saame tülidest eemale astuda ja õnnistada teiste elu²⁹, mitte oma nurka tõmbuda ja isoleeruda.

Kongo Demokraatlikus Vabariigis Mbuji-Mayis suhtus mõni algul Kirikusse kriitiliselt, kuna ei mõistnud meie tõekspidamisi ega tundnud meie liikmeid.

Mõni aeg tagasi osalesime Kathyga Mbuji-Mayis väga erilisel kirikuteenistusel. Lapsed olid laitmatult riides, säravate silmade ja laia naeratusega. Lootsin nendega rääkida nende haridusest, kuid sain teada, et paljud ei käi koolis. Meie juhid leidsid väga väheste humanitaarabivahenditega võimaluse aidata.³⁰ Nüüd tervitavad ja õpetavad 16 Jeesuse Kristuse Kiriku liikmest õpetajat enam kui 400 õpilast: tüdrukut ja poissi, nii liikmeid kui ka mitte meie usku lapsi.

Kujutis

Kalanga Muya

14-aastane Kalanga Muya ütles: „[Rahapuuduse tõttu] jäi mul neli aastat koolis vahele. ‥ Olen väga tänulik selle eest, mida Kirik on teinud. ‥ Nüüd oskan ma lugeda, kirjutada ja prantsuse keelt rääkida.”³¹ Sellest algatusest rääkides ütles Mbuji-Mayi linnapea: „Mind inspireerib Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik, sest samal ajal kui [teised] kirikud on igaüks omaette nurgas ‥ [teete teie] abivajava kogukonna abistamiseks [teistega] koostööd.”³²

Iga kord, kui loen Johannese 13. peatükki, meenub mulle Päästja täiuslik eeskuju rahunõudjana. Armastavalt pesi Jeesus apostlite jalgu. Siis loeme, kuidas Ta „võpatas ‥ oma vaimus”³³, mõeldes, kuidas üks, keda Ta armastas valmistus Teda ära andma. Olen püüdnud ette kujutada, mida Päästja võis mõelda ja tunda, kui Juudas lahkus. Huvitaval kombel ei rääkinud Jeesus sel tõsimeelsel hetkel rohkem Talle muret tekitavatest tunnetest ega äraandmisest. Selle asemel rääkis Ta oma apostlitele armastusest, Tema sõnad kajavad läbi sajandite:

„Uue käsusõna ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud. ‥

Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!”³⁴

Armastagem Teda ja armastagem üksteist. Olgem rahunõudjad, et meid kutsutaks „Jumala lasteks”. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.