Vennad ja õed Kristuses

Mu kallid sõbrad, meil on olnud täna imelised konverentsiistungid. Oleme kõik tundnud Issanda Vaimu ja Tema armastust meie juhtide suurepäraste sõnumite kaudu. Mul on au kõneleda teile täna õhtul selle istungi viimase kõnelejana. Ma palvetan, et Issanda Vaim oleks jätkuvalt meiega, kui rõõmustame koos tõeliste vendade ja õdedena Kristuses.

Meie kallis prohvet Russell M. Nelson kuulutas: „Kutsun meie liikmeid kõikjal üles hülgama eelarvamustest mõjutatud hoiakuid ja tegusid. ‥ Ma anun teid, et te näitaksite üles austust kõikide Jumala laste vastu.”¹ Globaalse ja pidevalt kasvava Kirikuna on meie prohveti üleskutse järgimine oluliseks nõudeks Päästja kuningriigi ülesehitamisel kõigis maailma riikides.

Jeesuse Kristuse evangeelium õpetab, et me kõik oleme taevaste vanemate vaimupojad ja -tütred, kes meid tõeliselt armastavad,² ja et me elasime perekonnana Jumala juures enne siia maa peale sündimist. Evangeelium õpetab ka, et me kõik oleme loodud Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks.³ Seega oleme Tema ees ühesugused,⁴ sest Ta „on ühest ainsast teinud kogu inimkonna”.⁵ Seetõttu on meil kõigil jumalik loomus, pärand ja potentsiaal, sest on „üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja [meie] kõikide sees”.⁶

Kristuse jüngritena kutsutakse meid suurendama oma usku ja armastust oma vaimsesse vendlusse ja sõsarlusse, põimides oma südamed kokku ühtsuses ja armastuses, sõltumata meie erinevustest, suurendades seeläbi meie võimet austada kõikide Jumala poegade ja tütarde väärikust.⁷

Kas polnud just see seisund, mida Nefi rahvas koges peaaegu kahe sajandi jooksul pärast seda, kui Kristus neid teenis?

„Ja tõepoolest ei saanud olla õnnelikumat rahvast kõikide nende inimeste seas, keda Jumala käsi oli loonud. ‥

Ka ei olnud laamanlasi ega mingisuguseid -lasi, vaid kõik nad olid ühes Kristuse lapsed ja Jumala kuningriigi pärijad.

Ja kui õnnistatud nad olid!”⁸

President Nelson rõhutas veelgi, kui oluline on levitada väärikust ja austust kaasinimeste vastu, öeldes: „Meie kõigi Looja kutsub meid üles loobuma eelarvamuslikest hoiakutest mis tahes Jumala laste rühma suhtes. Igaüks meist, kellel on eelarvamusi teise rassi suhtes, peab meelt parandama! ‥ Igaüks meist peab oma mõjusfääris tegema kõik, mis võimalik, et säilitada väärikus ja austus, mida väärib iga Jumala poeg ja tütar.”⁹ Tegelikkuses eeldab inimväärikus austust meie erinevuste vastu.¹⁰

Arvestades püha sidet, mis ühendab meid kui Jumala lapsi Temaga, on see president Nelsoni antud prohvetlik juhatus kahtlemata oluline samm mõistmise sildade ehitamise suunas, selle asemel et luua meie sekka eelarvamuste ja eraldatuse müüri.¹¹ Kuid nagu Paulus efeslasi hoiatas, peame mõistma, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja teha individuaalseid ja kollektiivseid jõupingutusi, et tegutseda üksteise suhtes kõige alandlikkuse, tasaduse ja pika meelega.¹²

On üks lugu ühest juudi rabist, kes vaatas koos kahe sõbraga päikesetõusu. Ta küsis neilt: „Kuidas sa tead, kui öö on läbi ja uus päev on alanud?”

Üks neist vastas: „Kui vaatad itta ja eristad lammast kitsest.”

Teine vastas siis: „Kui vaatad silmapiirile ja eristad oliivipuud viigipuust.”

Seejärel pöördusid nad targa rabi poole ja esitasid talle sama küsimuse. Pärast pikka järelemõtlemist vastas ta: „Kui sa vaatad itta ja näed naise või mehe nägu ja võid öelda: „Ta on mu õde; ta on mu vend.””¹³

Mu kallid sõbrad, võin teile kinnitada, et uue päeva valgus paistab meie elus eredamalt, kui näeme ja kohtleme oma kaasinimesi lugupidavalt ja väärikalt ning tõeliste vendade ja õdedena Kristuses.

Oma maise teenimistöö ajal näitas Jeesus seda põhimõtet täiuslikult, sest Ta käis ringi, tehes head kõigile inimestele,¹⁴ kutsudes neid enda juurde tulema ja Tema headusest osa saama, olenemata nende päritolust, sotsiaalsest klassist või kultuurilistest omapäradest. Ta teenis, tervendas ja oli alati tähelepanelik kõigi vajaduste suhtes, eriti nende suhtes, keda sel ajal peeti teistsuguseks, alavääristati või tõrjuti. Ta ei tõrjunud kedagi, vaid kohtles neid võrdväärselt ja armastusega, sest Ta nägi neid kui oma vendi ja õdesid, sama Isa poegi ja tütreid.¹⁵

Üks silmapaistvamaid juhtumeid, kui see juhtus, oli see, kui Päästja Galileasse rännates valis tahtlikult Samaariat läbiva tee.¹⁶ Seejärel otsustas Jeesus istuda Jaakobi kaevu äärde puhkama. Seal viibides astus ligi Samaaria naine, et oma kannu veega täita. Kõiketeadvana pöördus Jeesus tema poole, öeldes: „Anna mulle juua.”¹⁷

Naine oli hämmastunud, et juut palus Samaaria naiselt abi ja väljendas oma üllatust, öeldes: „„Kuidas sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?” Sest juudid ei lepi kokku samaarlastega.”¹⁸

Kuid Jeesus, eirates samaarlaste ja juutide pikaajalisi vaenutraditsioone, teenis seda naist armastavalt, aidates tal mõista, kes Ta tegelikult on, et Ta on Messias, kes kuulutab kõike ja kelle tulekut naine ootas.¹⁹ Selle õrna teenimise mõjul jooksis naine linna, et inimestele juhtunust teatada, öeldes: „Kas see ei ole Kristus?”²⁰

Tunnen sügavat kaastunnet nende suhtes, keda tundetud ja mõtlematud inimesed on halvasti kohelnud, alandanud või taga kiusanud, sest olen oma elu jooksul vahetult näinud valu, mida head inimesed kogevad, kui nende üle kohut mõistetakse või neid eiratakse, sest nad juhtumisi räägivad, näevad välja või elavad teistest erinevalt. Tunnen oma südames samuti siirast kurbust nende pärast, kelle meel jääb pimedaks, kelle nägemus on piiratud ja kelle süda jääb kõvaks, kuna nad usuvad nendest erinevate inimeste alaväärsust. Nende piiratud nägemus teistest takistab nende võimet näha, kes nad on Jumala lastena.

Nagu prohvetid ennustasid, elame Päästja teisele tulemisele eelnevatel rasketele aegadel.²¹ Kogu maailma polariseerivad tugevad lõhed, mida rõhutavad rassilised, poliitilised ja sotsiaalmajanduslikud jooned. Sellised lahkhelid mõjutavad mõnikord inimeste mõtte- ja tegutsemisviisi kaasinimeste suhtes. Seetõttu ei ole sugugi haruldane näha inimesi, kes iseloomustavad teiste kultuuride, rasside ja rahvuste mõtte-, tegu- ja kõneviisi alaväärsetena, kasutavad eelarvamusi, ekslikke ja sageli sarkastilisi ideid, et tekitada põlgust, ükskõiksust, lugupidamatust ja isegi eelarvamusi nende suhtes. Sellise suhtumise juured on uhkuses, ülbuses, kadeduses ja armukadeduses, mis on lihaliku loomuse tunnused²² ja on täiesti vastuolus kristlike omadustega. Selline käitumine on sobimatu neile, kes püüavad saada Tema tõelisteks jüngriteks.²³ Tegelikult, mu kallid vennad ja õed, pole pühade kogukonnas kohta eelarvamuslikele mõtetele ega tegudele.

Lepingupoegade ja -tütardena saame aidata sellist käitumist välja juurida, vaadeldes Päästja pilgu läbi meie vahel esinevaid ilmseid erinevusi²⁴ ja keskendudes sellele, mis meil on ühist – meie jumalik identiteet ja sugulus. Veelgi enam, võime näha enda peegelpilti meie ligimese unistustes, lootustes, kurbustes ja valudes. Me kõik oleme Jumala lastena kui kaasreisijad, võrdsed oma ebatäiusliku seisundi ja kasvuvõime poolest. Meid kutsutakse kõndima koos, rahus, süda täis armastust Jumala ja kõigi inimeste vastu – või nagu Abraham Lincoln märkis: „Mitte kellegi halba soovides ja kõiki armastades.”²⁵

Kas olete kunagi mõtisklenud selle üle, kuidas näidatakse austust inimväärikuse ja võrdsuse põhimõtte vastu meie lihtsa riietusviisi kaudu Issanda kojas? Me kõik tuleme templisse ühisel eesmärgil ja täidetud sooviga olla puhas ja püha Tema pühas läheduses. Valgesse riietatuna võtab Issand meid kõiki vastu kui Tema armastatud lapsi, Jumala mehi ja naisi, Kristuse järglasi.26 Meil on eesõigus sooritada samu talitusi, sõlmida samu lepinguid, pühenduda elama kõrgemat ja pühamat elu ning saada samu igavikulisi lubadusi. Eesmärgilt ühtsena, näeme üksteist uute silmadega ja oma ühtsuses tähistame oma erinevusi Jumala taevalike lastena.

Aitasin hiljuti juhatada kõrgeid külalisi ja valitsusametnikke templi avatud uste päeval läbi Brasília templi Brasiilias. Peatusin riietusruumis koos Brasiilia asepresidendiga ja arutasime valgete riiete üle, mida kõik templis kannavad. Selgitasin talle, et valge riietuse universaalne kasutamine sümboliseerib seda, et me oleme kõik Jumala ees ühesugused ja et templis ei ole meie identiteediks riigi asepresident ega kirikujuht, vaid meie igavene identiteet kui armastava Taevase Isa poeg.

Kujutis

Iguaçú joad.

Iguaçu jõgi voolab läbi Lõuna-Brasiilia ja suubub platoole, mis moodustab jugade süsteemi, mida tuntakse kogu maailmas nimega Iguaçu joad – üks ilusamaid ja muljetavaldavamaid Jumala loominguid maa peal, mida peetakse üheks seitsmest maailmaimest. Kolossaalne kogus vett voolab ühte jõkke ja eraldub seejärel, moodustades sadu võrratuid jugasid. Metafooriliselt öeldes on see fenomenaalne jugade süsteem peegeldus Jumala perekonnast maa peal, sest meil on sama vaimne päritolu ja olemus, mis tuleneb meie jumalikust pärandist ja sugulusest. Kuid igaüks meist voolab erinevas kultuuris, etnilises kuuluvuses ja rahvuses, meil on erinevad arvamused, kogemused ja tunded. Sellele vaatamata liigume edasi Jumala lastena ning vendade ja õdedena Kristuses, kaotamata oma jumalikku sidet, mis teeb meist ainulaadse rahva ja armastatud kogukonna.²⁷

Mu kallid vennad ja õed! Joondagem oma süda ja meel selle teadmise ja tunnistusega, et oleme kõik Jumala ees ühesugused, et meile kõigile on antud samad igavesed potentsiaal ja pärand. Nautigem rohkem meie vahel valitsevat vaimset sugulust ja väärtustagem erinevaid omadusi ja erinevaid ande, mis meil kõigil on. Kui me seda teeme, luban teile, et voolame omal moel nagu ka Iguaçu jugade vesi, kaotamata oma jumalikku sidet, mis määratleb meid omandrahvana, Kristuse lastena ja Jumala kuningriigi pärijatena.²⁸

Ma tunnistan teile, et kui me jätkame oma sureliku elu jooksul seda teed, tõuseb uus päev uue valgusega, mis muudab meie elu eredamaks ja valgustab suurepäraseid võimalusi rohkem väärtustada mitmekesisust, mille Jumal on loonud oma laste seas, ja saada täielikumalt sellest tulenevaid õnnistusi.²⁹ Meist saavad kindlasti vahendid Tema kätes, et edendada austust ja väärikust kõigi Tema poegade ja tütarde seas. Jumal elab. Jeesus on maailma Päästja. President Nelson on Jumala prohvet meie päevil. Ma tunnistan nendest tõdedest Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.