Sest räägivad nad armastusega

Meie Algühingu lapsed laulavad laulu „Sest räägivad nad armastusega”.¹

Kord andsin ma õde Gongile tillukese medaljoni. Ma lasin sellele graveerida kriips-kriips, punkt-kriips, punkt-punkt-punkt. Need, kes teavad morsekoodi, märkavad tähti M, A, S. Kuid ma lisasin sellele veel teisegi koodi. Mandariini hiina keeles tähendab „ai” armastama. Topeltkooditud sõnum oli seega „ma armastan sind”. Susan, kullake: „Ma, ai (爱) sind.”

Me räägime armastuse keelt paljudes keeltes. Mulle on antud teada, et inimkond räägib 7168 elus keelt.² Kirikus räägime me 575 dokumenteeritud põhikeeles, muuhulgas ka paljudes murdekeeltes. Lisaks edastame me oma kavatsusi, rõhuasetusi ja emotsioone kunsti, muusika, tantsu, loogiliste sümbolite ning inimestevaheliste ja isiksusesiseste väljenduste kaudu.³

Kuid täna hakkame me rääkima kolmest evangeeliumi armastuse keelest, milleks on soojuse ja austuse keel, teenimise ja ohverdamise keel ning lepingulise kuuluvuse keel.

Esiteks, evangeeliumi soojuse ja austuse keel.

Õde Gong küsib lastelt ja noortelt soojuse ja austusega: „Kuidas te teate, et teie vanemad ja pere teid armastavad?”

Guatemalas ütlevad lapsed: „Mu vanemad teevad kõvasti tööd, et meie perekonda toita.” Põhja-Ameerikas ütlevad lapsed: „Mu vanemad loevad mulle õhtuti unejuttu ja kohendavad mu tekki.” Pühal Maal ütlevad lapsed: „Mu vanemad kaitsevad mind.” Lääne-Aafrikas Ghanas ütlevad lapsed: „Mu vanemad aitavad mul saavutada mu laste ja noorte eesmärke.”

Üks laps ütles: „Kuigi mu ema on pärast päevatööd väga väsinud, tuleb ta ikkagi minuga õue mängima.” Ta ema hakkas seepeale nutma, kui kuulis, et tema igapäevaseid ohverdusi on märgatud. Üks noor naine ütles: „Meil on küll emaga vahel lahkarvamusi, aga ma usaldan oma ema.” Ka tema ema nuttis.

Mõnikord on meil vaja teada, et meie armastuse keelt kuuldakse ja hinnatakse.

Meie sakramendikoosolekul ja teistel koosolekutel keskendutakse soojuse ja austusega Jeesusele Kristusele. Me ei räägi mitte ainult mingist mõttelisest lepitusest, vaid räägime aupaklikult Jeesuse Kristuse isiklikust ja tõelisest lepitusest. Me nimetame Jeesuse Kristuse taastatud Kirikut Tema nime järgi Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuks. Me pöördume Taevase Isa poole aupaklikus palvekeeles ja räägime üksteisega soojalt ja austavalt. Kui me märkame, et templilepingud keskenduvad Jeesusele Kristusele, hakkame me rääkima vähem „templisse minekust” ja rohkem „Issanda kojas Jeesuse Kristuse juurde tulekust”. Iga leping sosistab: „Sest räägivad nad armastusega.”

Uute liikmete arvates vajab Kiriku sõnavara sageli dekodeerimist. Me kihistame naera, kui mõtleme, et „vaiahoone” võiks tähendada rauakauplust, või et „algustegevuseks” peaksime me kirikuesisele parkimisplatsile võimlema minema. Kuid olgem palun mõistvad ja sõbralikud, kui me koos uusi armastuse keeli õpime. Ühele usku pöördunule öeldi uue liikmena, et ta seelikud on liiga lühikesed. Selle asemel et solvuda, vastas ta hoopis: „Ma olen oma südames usule pöördunud. Palun ole minuga kannatlik, kuni ma ka oma seelikutega niikaugele jõuan.”⁴

Meie sõnad võivad meid teiste kristlastega lähendada või neist kaugemale viia. Vahel räägime me misjoni-, templi-, humanitaar- ja hoolekandetööst nii, et teistele võib jääda mulje, otsekui usuksime tegevat kogu seda tööd iseseisvalt. Rääkigem Jumala tööst ja hiilgusest ning Jeesuse Kristuse teenetest, halastusest, armulikkusest ja Ta lepitusohvrist alati sooja ja aupakliku tänutundega.⁵

Teiseks, evangeeliumi teenimise ja ohverdamise keel.

Kui me igal nädalal taas kirikus koguneme, et hingamispäeva austada ja sellest rõõmu tunda, saame näidata Jeesusele Kristusele ja üksteisele oma kirikukutsete, osaduse, suhtlusvalmiduse ja teenimisega, et me oleme sakramendilepingu järgi pühendunud.

Kui ma küsin kohalikelt kirikujuhtidelt, mis neile muret teeb, vastavad nii vennad kui ka õed: „Osa meie liikmeid ei taha kutset vastu võtta.” Issanda ja üksteise teenimise kutsed võimaldavad meil muutuda Ta kirikus kaastundlikumaks, võimekamaks ja alandlikumaks. Kui meid ametisse asetatakse, võime me saada Issandalt inspiratsiooni, et teisi ja iseennast toetada ja tugevdada. Muutuvad eluolud ja eluperioodid võivad loomulikult meie teenimisvõimet mõjutada, kuid loodetavasti ei mõjuta need kunagi meie soovi. Me ütleme koos kuningas Benjaminiga „Kui mul oleks, ma annaksin”⁶ ning pakume kõike, mida saame.

Vaia ja koguduse juhid, täitkem oma osa! Kui me kutsume vendi ja õdesid Issanda Kirikus teenima või neid kutsest vabastame, siis tehkem seda palun väärikalt ja inspireeritult. Aidake kõigil tunda, et neid hinnatakse ja et nad võivad oma kutses õnnestuda. Palun pidage nõu õdedest juhtidega ja kuulake neid. Pidagem meeles president J. Reuben Clarki õpetussõnu, et Issanda Kirikus me teenime seal, kuhu meid kutsutakse, „ilma et me mingit kohta taotleksime või sellest keelduksime”.⁷

Kui me õde Gongiga abiellusime, andis vanem David B. Haight nõu: „Olgu teil Kirikus alati kutse.” Ta ütles, et „te peate tundma eriti siis, kui elus on kiire, kuidas Issand armastab neid, keda te teenite, ja teid, kui teie teenite”. Ma luban, et siin, seal ja kõikjal räägitakse armastuse keelt, kui me vastame kirikujuhtidele jaatavalt, et teenida Issandat Ta kirikus Tema Vaimu ja meie lepingute kaudu.

Issanda taastatud Kirik võib olla Siioni kogukonna inkubaator. Kui me koos kummardame, teenime, rõõmu tunneme ja Ta armastust õpime, ankurdame me üksteist Tema evangeeliumi külge. Meil võib olla poliitilisi või sotsiaalseid lahkarvamusi, kuid leiame kooskõla, kui laulame koos koguduse kooris. Me kosutame seotust ja võitleme eraldatusega, kui teenime regulaarselt kogu südamest üksteise kodus ja kogukonnas.

Kui ma vaiajuhatajatega liikmeid külastan, tunnen ma, kui sügavalt nad liikmeid igas olukorras armastavad. Kui me ühes vaias liikmete kodudest mööda sõitsime, märkis selle vaia juhataja, et Kirikus teenimine on eriline võimalus, millega kaasneb sageli ohverdamine vaatamata sellele, kas meie kodus on bassein või muldpõrand. Samas märkas ta targalt, et kui me teenime ja ohverdame evangeeliumis üheskoos, leiame me vähem vigu ja suuremat rahu. Kui me anname Jeesusele Kristusele selleks võimaluse, aitab Ta meil rääkida Tema armastusega.

Sel suvel kohtus meie pere imeliste kirikuliikmete ja sõpradega Inglismaal Loughboroughs ja Oxfordis. Need tähendusrikkad kokkusaamised meenutasid mulle, kuidas koguduse seltskonna- ja teenimisüritused võivad luua uusi ja kestvaid evangeeliumisidemeid. Olen mõnda aega tundnud, et paljudes paikades Kirikus võiksid mõned täiendavad ning loomulikult evangeeliumi eesmärki silmas pidades plaanitud ja ellu viidud tegevused meid koguduses tugevama ühtekuuluvus- ja ühtsustundega kokku põimida.

Koguduse ürituste inspireeritud juht ja nõukogu kosutavad üksikisikuid ja pühade kogukonda. Nende hästi planeeritud üritused aitavad kõigil tunda end väärtusliku ja ühtekuuluvana ning et nad on kutsutud mõnda tähtsat rolli täitma. Sellised tegevused on sillaks vanuste ja päritolude vahel, tekitavad meeldejäävaid mälestusi ning neid saab viia ellu väheste kulude või üldse ilma kuludeta. Meeldivad evangeeliumi üritused kutsuvad kohale ka naabreid ja sõpru.

Seltskondlikkus ja teenimine käivad sageli käsikäes. Noored täiskasvanud teavad, et kui nad tahavad kedagi tõeliselt tundma õppida, siis värvige nendega redelil külg külje kõrval seistes mingis tähendusrikkas teenimisprojektis.

Kujutis

Noored täiskasvanud värvivad teenimisprojekti raames.

Loomulikult pole ükski isik ega pere täiuslik. Meil kõigil on vaja abi, et paremini armastuse keeles rääkida. „Täiuslik armastus ajab kartuse välja.”⁸ Usk, teenimine ja ohverdamine lähendavad meid enesekesksuse asemel Päästjaga. Mida kaastundlikumalt, ustavamalt ja isetumalt me Talle mõeldes teenime ja ohverdame, seda enam hakkame me mõistma Jeesuse Kristuse lepitavat kaastunnet meie vastu.

Ning sellega jõuame me evangeeliumi lepingulise kuuluvuse keeleni.

Me elame enesekeskses maailmas. Nii paljudes asjades seatakse ennast teistest ettepoole. Me otsekui arvame, et teame kõige paremini, mis on meie enda huvides ja kuidas selleni jõuda.

Kuid tegelikult pole see tõsi. Jeesus Kristus on järgmise vägeva ja ajatu tõe kehastus:

„Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes oma hinge kaotab minu pärast, see leiab selle.

Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, kuid oma hingele kahju teeks?”⁹

Jeesus Kristus pakub paremat lahendust – Ta pakub suhteid, mis põhinevad jumalikul lepingul ja on tugevamad kui surma köidikud. Lepinguline ühtekuuluvus Jumala ja üksteisega võib meie kõige kallimaid suhteid tervendada ja pühitseda. Ta tunneb meid tõepoolest paremini ja armastab meid rohkem, kui me iseennast tunneme või armastame. Kui paneme tõesti lepinguga panti kõik, mis me oleme, võib meist saada midagi enamat, kui me oleme. Jumal võib õnnistada meid omast väest ja tarkusest kõigi heade andidega Talle parajal ajal ja kombel.

Generatiivne tehisintellekt (AI) on teinud keelte tõlkimisel suuri edusamme. Need päevad on ammu möödas, mil arvuti pakkus väljendi „vaim on küll valmis, aga liha on nõder” tähenduseks, et „isu on, aga toit on riknenud”. Huvitaval kombel õpib arvuti keelt tõhusamalt määratud keelenäiteid korrates kui grammatikareegleid õppides.

Sarnaselt võivad meie enda vahetud ja korduvad kogemused olla meie jaoks parim vaimne viis, kuidas evangeeliumi soojuse ja austuse, teenimise ja ohverdamise ning lepingulise kuuluvuse keelt selgeks saada.

Kus ja kuidas siis Jeesus Kristus teiega armastuse keeles räägib?

Kus ja kuidas te kuulete teisi kõnelemas Tema armastuse keeles?

Õppigem kõik rääkima ja kuulama Tema armastuse keeles oma südames ja kodus, oma evangeeliumikutses, üritustel ning õpetades ja teenides.

Jumala plaani järgi läheme me kõik ühel päeval siit elust järgmisesse. Ma kujutan ette, et kui me Issandaga kohtume, ütleb Ta oma õpetussõnade ja lubaduste seas ka seda, et „siin räägitakse Minu armastusega”. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.