Jeesusest Kristusest tunnistamine sõnade ja tegudega

Kui meid ristitakse, on üks meie lubadusi see, et me oleme nõus võtma enda peale Jeesuse Kristuse nime. Minu tänane eesmärk on tuletada meile meelde, et me saame näidata Jumalale, et võtame Tema Poja nime enda peale, kui me tunnistame nii sõnade kui ka tegudega ja nii sageli, kui saame, et Jeesus on Kristus.

Kui Päästja pärast ülestõusmist Ameerika mandril rahvast teenis ja õpetas, kuulutas Ta järgmist:

„Kas nad ei ole lugenud pühakirju, mis ütlevad, et te peate võtma enda peale Kristuse nime, mis on minu nimi? Sest selle nimega teid kutsutakse viimsel päeval;

ja kes iganes võtab enda peale minu nime ja peab vastu lõpuni, see päästetakse viimsel päeval.”¹

President Russell M. Nelson on õpetanud meile, et „Päästja nime enda peale võtmine kaasab teistele kuulutamist ja tunnistamist – oma tegude ja sõnadega –, et Jeesus on Kristus”.²

Meil on Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetena õnnistus ja eriline võimalus seista kui Issanda ja Tema nime tunnistajad kõikjal, kus me oleme.³ Kui me püüame elada kooskõlas Jeesuse Kristuse evangeeliumiga, on meie eluviis elavaks tunnistuseks meie Lunastajast ja Tema nimest. Lisaks tunnistame Kristusest sõnadega, kui jagame teistega, mida me Jeesuse Kristuse kohta usume, Tema vastu tunneme või Temast teame.

Kui me jagame alandlikult oma tunnistust Issanda kohta oma sõnade ja tegudega, kinnitab Püha Vaim⁴ neile, kelle kavatsus on tõsine, süda avatud ja meel valmis, et Jeesus on tõesti Kristus⁵.

Ma tahan tuua kaks hiljutist ja inspireerivat näidet liikmetest, kes näitavad Jumalale, et nad võtavad Jeesuse Kristuse nime enda peale, kuna nad räägivad Temast ja jagavad Issanda kohta puhast tunnistust Kiriku koosolekutel.

Esimene näide: kui ma koos oma naise Elaine’iga 2022. aastal Hispaanias käisin, osalesime ühes sealses väikses Kiriku üksuses pühapäevastel koosolekutel. Ma märkasin poodiumil istudes, et mu naine oli istunud koguduses ühe vanema naise kõrvale. Kui sakramendikoosolek lõppes, läksin ma Elaine juurde ja palusin, et ta tutvustaks mind oma uuele sõbrale. Ta tegi seda ja ütles, et see naine, kes polnud Kiriku liige, oli peaaegu kaks aastat kirikus käinud. Seda kuuldes küsisin ma sellelt jumalakartlikult naiselt, mis pani teda tagasi tulema ja nii pikka aega meie koosolekutel käima. Naine vastas armastavalt: „Mulle meeldib siin käia, sest te räägite oma koosolekutel Jeesusest Kristusest.”

Selle Kiriku üksuse liikmed Hispaanias rääkisid, õpetasid ja tunnistasid oma koosolekutel ilmselgelt Kristusest.

Teine näide: pärast Brasiilia piirkonnas teenimist sain uue ülesande teenida Kiriku peakorteris. Kui me kolisime käesoleva aasta juuli lõpus Salt Lake Citysse, osalesime oma imelises uues koguduses pühapäevastel koosolekutel. Üks neist koosolekutest oli paastu- ja tunnistusekoosolek. Kui me olime aupaklikult sakramenti võtnud, tõusid liikmed ja jagasid üksteise järel Päästja kohta südamlikku tunnistust. Koosolekul keskenduti Jeesusele Kristusele ja Vaim oli käegakatsutav. Meie meelt ülendati ja usku tugevdati. Kui sel koosolekul oleksid olnud tõsimeelselt tõde otsivad Kiriku sõbrad, oleksid nad ära tundnud, et see ongi Jeesuse Kristuse Kirik.

Milline õnnistus on näha, et meie Kiriku koosolekud on välja valitud võimalused, mil me saame tunnistada Kristusest ja anda Jumalale märku, et me Ta Poja nime rõõmuga enda peale võtame.

Lubage mul tuua üks vägev näide selle kohta, kuidas võtta Jeesuse Kristuse nime enda peale oma tegude kaudu Temast tunnistades.

Eelmise aasta augustis käisin ma koos vanem Jonathan S. Schmittiga Californias Yuba Citys Feather Riveri templi lahtiste uste päevadel. Mul oli seal eriline võimalus rühmadele templis ringkäike teha. Ühes neist rühmadest olid Kiriku liige Virgil Atkinson ja ta seitse teist usku sõpra. Külaskäigu lõpupoole, templi pitseerimissaalis, väljendas vend Atkinson tundeküllaselt, kuidas ta temaga tol päeval templisse tulnud sõpru armastab. Kui ta oli seda teinud, tõusis üks naine rühmas peaaegu viivitamatult püsti ja sõnas: „Me kõik armastame Virgilit. Ta ei ole kunagi oma usku meile peale sundinud. Kuid ta ei hoia ka tagasi. Ta lihtsalt elab oma usu järgi.”

Vend Atkinsoni Kristuse-sarnane elu on olnud aastate jooksul ta sõpradele vägevaks tunnistuseks. Ta eeskuju on tugev tõend, et ta on võtnud Kristuse nime enda peale.

Lõpetuseks tahaksin ma jagada õppetundi, mille olen saanud selle kohta, kuidas võtta enda peale Kristuse nime ja tunnistada Temast Kiriku õige nime abil.

Jumala elav prohvet president Nelson on öelnud 2018. aasta üldkonverentsi kõnes pealkirjaga „Kiriku õige nimi” järgmist: „See on parandus. See on Issanda käsk. Joseph Smith ei pannud sellele Kirikule nime, mis tema kaudu taastati, ega teinud seda ka Mormon. Päästja ise ütles: „Sest nõnda tuleb kutsuda minu kirikut viimsetel päevadel, nimelt Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikuks” (ÕL 115:4).”⁶

Igaüks meist lahkus tol päeval üldkonverentsilt pühendunu ja sihikindlana, et me järgime prohvetit ja kasutame edaspidi Kiriku ilmutatud nime. Ma jälgisin ennast tõsiselt, et olla kindel, et ma ikka Kiriku õiget nime kasutan. Tegin seda paar esimest korda äärmiselt teadlikult, et ma uuesti vanade kommete juurde ei pöörduks. Pärast esimesi katseid tundsin, et Kiriku ilmutatud nime kasutamine läheb üha ladusamalt. Ma möönan, et sageli ütlesin ma Kiriku nime kiiresti. Ma olin mures, et inimesed ei pööra Kiriku täisnimele tähelepanu ja võivad pidada seda liiga lohisevaks.

Kuid mõistsin hiljem, et kui ma sihilikult Kiriku täisnime lausun, annab see mulle väärt võimaluse Jeesuse Kristuse nime mainida ning Päästja nime Tema Kiriku nimes välja öeldes tegelikult Temast tunnistada. Ma märkasin ka, et kui ma mainin teiste ees Kiriku õiget nime, pean ma sagedamini meeles Jeesust Kristust ning tunnen oma elus Ta mõju.

Kui me järgime prohvetit, õpime Kiriku õiget nime kasutades rohkem Jeesusest Kristusest tunnistama, võttes Issanda nime seega täielikumalt enda peale.

Ma tunnistan tänasel hingamispäevahommikul rõõmuga, et president Nelson on Jumala elav prohvet ja et Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik on taastatud Kirik. Ma tunnistan alandlikult Jumala Pojast ja Tema jumalikkusest. Ta on Jumala Esma- ja Ainusündinud Poeg, meie Päästja ja Lunastaja, Immaanuel.⁷ Jeesuse Kristuse nimel, aamen.