Kristuse rahuarmastavad järgijad

Me elame ajal, mil Kristuse rahuarmastavad järgijad¹ kogevad ainulaadseid väljakutseid. Need, kes usuvad Jeesusesse Kristusesse, Teda alandlikult kummardavad ja Temast tunnistavad, on alati kogenud katsumusi, ahastust ja raskusi.² Minu abikaasa Mary ja mina ei ole selles erandid. Viimaste aastate jooksul oleme näinud paljusid meie lähedasi keskkoolisõpru, misjonikaaslasi, nende abikaasasid ja endisi kolleege lahkumas sellest ilmast või, nagu president Russell M. Nelson on öelnud, elukooli lõpetamas. Oleme näinud, kuidas mõned, kes on üles kasvanud usus ja tõekspidamistes, astuvad lepingurajalt kõrvale.

Meie kurvastuseks kaotasime 23-aastase lapselapse, kes hukkus traagilises autoõnnetuses. Mõned kallid sõbrad, pereliikmed ja kolleegid on samuti kogenud suuri terviseprobleeme.

Alati, kui tuleb ette katsumusi, me leiname ja püüame kanda üksteise koormaid.³ Me kurvastame asjade üle, mis jäävad tegemata, ja laulude pärast, mis jäävad laulmata.⁴ Heade inimestega juhtub sellel surelikul teekonnal halbu asju. Laastavad tulekahjud Mauil Hawaiil, Lõuna-Tšiilis ja Kanada idaosas on näited kohutavatest sündmustest, millega head inimesed mõnikord silmitsi seisavad.

Me loeme Kallihinnalisest Pärlist, et Issand ilmutas Aabrahamile vaimude igavese olemuse. Aabraham sai teada meie ennemaisest elust, ettemääramisest, loomisest, Lunastaja valimisest ja sellest surelikust elust, mis on inimese teine seisund.⁵ Lunastaja kuulutas:

„Teeme maa, mille peal nemad võivad elada;

ja paneme nad nõnda proovile, et näha, kas nad teevad kõike, mida iganes Issand, nende Jumal, neil teha käsib.”⁶

Nüüd oleme kõik siin meie auhiilguse kuningriigi poole edenemise teekonna teises seisundis, mis on osa Jumala suurest päästmis- ja ülendusplaanist. Meid on õnnistatud valikuvabadusega ja oleme allutatud surelikkuse katsumustele. See aeg on antud meile ettevalmistuseks Jumalaga kohtumiseks.⁷ Meid on õnnistatud teadmisega Jeesusest Kristusest ja Tema rollist selles plaanis. Meil on au saada Tema taastatud Kiriku – Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku – liikmeteks. Kristuse rahuarmastavate järgijatena püüame elada Tema käskude järgi. Tema järgijatele pole see kunagi kerge olnud. Samuti ei olnud Päästjal lihtne täita ustavalt oma surelikku missiooni.

Pühakirjad ütlevad selgelt, et paljud võtavad omaks hoiaku „söö, joo ja ole rõõmus, sest homme me sureme”.⁸ Teised mitteusklikud tõmbuvad süngetesse kaasmõtlejate rühmadesse, kes propageerivad „järgmist uut asja”⁹ ja inimeste filosoofiaid.¹⁰ Nad ei tea, kust tõde leida.¹¹

Kristuse rahuarmastavad järgijad ei käi nendel radadel. Me oleme oma kogukondade viisakad ja tegusad liikmed. Me armastame, jagame ja kutsume kõiki Jumala lapsi järgima Kristuse õpetusi.¹² Me järgime oma armastatud prohveti president Nelsoni nõuandeid, valides rahunõudja rolli nüüd ja alati.¹³ See inspireeritud lähenemine on kooskõlas nii pühakirjade kui ka prohvetlike juhistega.

Aastal 1829 ei olnud taastatud Kirikut veel organiseeritud ega ka Mormoni Raamatut avaldatud. Väike rühm kannatavaid inimesi, keda ajendas Jumala Vaim, järgis prohvet Joseph Smithi. Issand ilmutas Josephile nõu rasketeks aegadeks: „Ära karda, pisuke karjake; tehke head; kui ka maa ja põrgu ühineks teie vastu, sest kui te olete ehitatud minu kaljule, ei või need võitu saada.”¹⁴ Ta andis neile samuti nõu:

„Vaadake minu poole igas oma mõttes; ärge kahelge, ärge kartke. ‥

Olge ustavad, pidage kinni mu käskudest, ja te pärite taevariigi.”¹⁵

On selge, et meie taevane tulevik ei muutu, kui meid tabavad raskused. Kirjas heebrealastele antakse meile nõu: „Läki siis julgusega armujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks.”¹⁶ Jeesus Kristus on „igavese õndsuse alustaja”.¹⁷

Mulle meeldivad Mormoni sõnad, mida tsiteerib tema poeg Moroni ja mis kiidavad „Kristuse [rahuarmastavaid järgijaid] ‥ teie rahuarmastava elu pärast inimlaste seas”.¹⁸

Meid siin Kirikus, kes püüame olla Kristuse rahuarmastavad järgijad, ootab ees helgem päev, kui keskendume oma Issandale ja Päästjale Jeesusele Kristusele. Katsumused on osa surelikkusest ja neid tuleb ette kõikide elus kogu maailmas. See hõlmab suuri konflikte riikide ja üksikisikute vahel.

Kirikujuhtidelt küsitakse sageli „Miks laseb õiglane Jumal halbadel asjadel juhtuda, eriti heade inimestega?” ja „Miks need, kes on õigemeelsed ja Issandat teenivad, ei ole selliste tragöödiate eest kaitstud?”.

Me ei tea kõiki vastuseid; siiski teame olulisi põhimõtteid, mis aitavad meil katsumustele, ahastusele ja raskustele vastu astuda usus ja kindluses helge tuleviku suunas, mis meid kõiki ees ootab. Pühakirjades pole paremat näidet katsumuste ületamise kohta kui Issanda sõna prohvet Joseph Smithile, kui ta oli Liberty vanglas.

Issand kuulutas osaliselt:

„Kui põrgu enda lõuad ajavad end pärani, et sind neelata, siis tea, mu poeg, et kõik need asjad annavad sulle kogemusi ja on sinule kasuks.

Inimese Poeg on laskunud neist kõigist allapoole. Oled siis sina suurem kui tema?

‥ Ära karda seda, mida inimene võib teha, sest Jumal on sinuga igavesest ajast igavesti. ”¹⁹

On selge, et meil on Taevane Isa, kes tunneb ja armastab meid isiklikult ning mõistab suurepäraselt meie kannatusi. Tema Poeg Jeesus Kristus on meie Päästja ja Lunastaja.

President Russell M. Nelson ja juhataja M. Russell Ballard on mõlemad tugevalt rõhutanud raamatu „Jutlusta minu evangeeliumi” uue, teise väljaande tähtsust.²⁰ Ma jagan nende entusiasmi. See uus väljaanne, mis võimendab püha kirjakohta, kuulutab vägevalt:

„Oma lepitusohvris võttis Jeesus Kristus enda peale meie valud, kannatused ja jõuetused. Seetõttu teab Ta „vastavalt lihale, kuidas aidata oma rahvast vastavalt nende jõuetusele” (Al 7:12; vt ka s 11). Ta kutsub: „Tulge minu juurde” ja kui me seda teeme, annab Ta meile hingamist, lootust, jõudu, vaatenurka ja tervenemist (Mt 11:28; vt ka s 29–30).

„Kui me usaldame Jeesuse Kristuse lepitust, saab Ta aidata meil vastu pidada meie katsumustes, haigustes ja valudes. Me võime täituda rõõmu, rahu ja trööstiga. Kõike, mis elus on ebaõiglane, võib parandada Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.”²¹

Me võime rõõmsalt olla Kristuse rahuarmastavad järgijad.

Meie Isa õnneplaan oma lastele ei hõlma mitte ainult surelikkusele eelnevat ja surelikku elu, vaid ka igavese elu potentsiaali, sealhulgas suurepärast ja hiilgavat taaskohtumist nendega, kelle oleme kaotanud. Kõik halb heastatakse ja me näeme täiusliku selguse, veatu vaatenurga ja mõistmisega.

Kiriku juhid on võrrelnud seda vaatenurka inimesega, kes astub lavale keset kolmevaatuselist näidendit.²² Need, kes Isa plaanist ei tea, ei mõista, mis juhtus esimeses vaatuses ehk surelikkusele eelnenud elus ja millised on seal seatud eesmärgid; samuti ei mõista nad seda selgitust ja lahendust, mis tulevad kolmandas vaatuses, milleks on Isa plaani imeline täitumine.

Paljud ei mõista, et Tema armastav ja kõikehõlmav plaan ei mõjuta lõpuks neid, kes näivad endast olenemata põhjustel olevat ebasoodsas olukorras.²³

Pühakirjad ütlevad selgelt: Kristuse rahuarmastavad järgijad, kes on õigemeelsed, järgivad Päästjat ja peavad kinni Tema käskudest, saavad õnnistusi. Üks tähtsamaid pühakirjakohti nende jaoks, kes on õigemeelsed vaatamata oma olukorrale elus, on osa kuningas Benjamini pöördumisest oma rahva poole. Ta lubab, et need, kes peavad ustavalt käske, on õnnistatud kõigis asjades selles elus ja „võetakse ‥ vastu taevasse ‥ [ja elavad] koos Jumalaga lõputus õnnes”.²⁴

Me mõistame, et peaaegu kõik meist on oma elus kogenud füüsilisi ja vaimseid torme, millest mõned on laastavad. Armastav Taevane Isa ja Tema Poeg Jeesus Kristus, kes on Tema taastatud Kiriku pea, on andnud meile pühakirjad ja prohvetid, kes valmistavad meid ette, hoiatavad meid ohtude eest ning annavad meile juhatust, et meid ette valmistada ja kaitsta. Mõned juhised nõuavad viivitamatut tegutsemist ja mõned pakuvad kaitset paljude aastate pärast tulevikus. Issanda eessõna Õpetuse ja Lepingute raamatule selle 1. osas manitseb meid „[pöörama] tähelepanu prohvetite ‥ sõnadele”.²⁵

1. osa samuti hoiatab meid: „Valmistuge, valmistuge selleks, mis on tulemas.”²⁶ Issand annab oma rahvale võimaluse valmistuda eesseisvateks katsumusteks.

14. jaanuaril 1847 Winter Quartersis andis Issand president Brigham Youngile vägeva ilmutuse.²⁷ See ilmutus on klassikaline näide sellest, kuidas Issand valmistab inimesi ette selleks, mis on tulemas. Ustavad pühad olid alustanud rännakut Soolajärve oru mägede pühamusse. Nad olid edukalt ehitanud Nauvoo templi ja saanud pühad päästvad talitused. Neid oli Missourist välja aetud ja nende tagakiusajad olid nad kohutaval talveajal Nauvoost välja ajanud. Ilmutus Brighamile andis praktilisi nõuandeid, kuidas valmistuda väljarändeks. Issand pani erilist rõhku, et hoolitseda vaeste, leskede ja isatute eest ning mormoonide pataljonis teenivate meeste perede eest, kui pühade põhirühm jätkas oma ohtlikku teekonda.

Lisaks teistele nõuannetele elada õigemeelselt rõhutas Issand kahte põhimõtet, mis kehtivad jätkuvalt ka tänapäeval.

Esiteks innustas Ta neid „[ülistama] Issandat laulu, muusika, tantsu ja ülistus- ning tänupalvetega”.²⁸

Teiseks andis Issand nõu, et kui nad on kurvad, siis „[hüüaksid] Issanda, oma Jumala poole palves, et [nende] hing võiks rõõmustada”.²⁹

Need kaks manitsust on suurepärane nõuanne meie päeva jaoks. Elu, mis on täis ülistust, muusikat ja tänu, on ainulaadselt õnnis. Rõõmustamine ja palve kaudu taevasele abile lootmine on vägevad viisid olla Kristuse rahuarmastavad järgijad. Püüdlus olla alati rõõmus aitab vältida meeleheidet.

Läbinägeliku kirikulaulu viimane rida edastab kõige ülima vastuse väga kaunil moel: „Kõik maise vaeva taevas terveks teeb.”³⁰

Issanda Jeesuse Kristuse apostlina tunnistan, et Kristuse rahuarmastavad järgijad leiavad selles elus isikliku rahu ja neile saab taevas osaks hiilgav taaskohtumine. Ma annan kindla tunnistuse Päästja jumalikkusest ja Tema lepituse tegelikkusest. Ta on meie Päästja ja Lunastaja. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.