Üldkonverents
„Olge vagusi ja teadke, et mina olen Jumal”
2024. aasta kevadine üldkonverents


„Olge vagusi ja teadke, et mina olen Jumal”

Võime olla vagusi ja teada, et Jumal on meie Taevane Isa, meie oleme Tema lapsed ning Jeesus Kristus on meie Päästja.

Hiljutisel Issanda koja avatud uste ja meediapäeval juhatasin ajakirjanike rühma ringkäiku läbi selle püha ehitise. Kirjeldasin Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus templite eesmärke ja vastasin nende paljudele suurepärastele küsimustele.

Enne selestilisse ruumi sisenemist selgitasin, et see konkreetne ruum Issanda kojas esindab sümboolselt rahu ja ilu meie taevases kodus, kuhu me võime pärast seda elu naasta. Andsin külalistele teada, et selestilises ruumis olles me ei räägi, kuid vastan hea meelega kõikidele küsimustele pärast seda, kui oleme ringkäigu järgmisse peatuspunkti liikunud.

Pärast selestilisest ruumist väljumist ja järgmisesse kohta kogunedes küsisin meie külalistelt, kas neil on mingeid tähelepanekuid, mida nad tahaksid jagada. Üks ajakirjanikest ütles liigutatult: „Ma pole kunagi oma elu jooksul midagi sellist kogenud. Ma ei teadnud, et maailmas võib leida sellist vaikust; ma lihtsalt ei uskunud, et selline vaikus on võimalik.”

Mind rabas nii selle inimese avalduste siirus kui ka terav kontrast. Ja selle ajakirjaniku reaktsioon tõi esile vaikuse ühe olulise aspekti – meie väliskeskkonna segaduse ületamise ja vaigistamise.

Kui ma mõtisklesin hiljem ajakirjaniku kommentaari üle ja mõtlesin meie tänapäevase elu sageli kiirele tempole – hõivatus, müra, tähelepanu hajutajad ja segajad ning kõrvalepõiked, mis nii sageli näivad nõudvat meie tähelepanu –, meenus mulle pühakirjakoht: „Olge vagusi ja teadke, et mina olen Jumal.” 1

Ma palvetan, et Püha Vaim valgustaks meid kõiki, kui me mõtleme oma elus vaikuse kõrgemale ja pühamale mõõtmele – hinge sisemisele vaimsele vaikusele, mis võimaldab meil teada ja meeles pidada, et Jumal on meie Taevane Isa, meie oleme Tema lapsed ja Jeesus Kristus on meie Päästja. See tähelepanuväärne õnnistus on saadaval kõigile Kiriku liikmetele, kes püüavad ustavalt saada Issanda lepingurahvaks.2

Olge vagusi

1833. aastal olid pühad Missouris jõulise tagakiusamise sihtmärgid. Rahvajõuk oli nad Jacksoni maakonnas kodudest välja ajanud ja mõned Kiriku liikmed olid püüdnud end sisse seada teistes lähedal asuvates maakondades. Kuid tagakiusamine jätkus ja surmaähvardusi tehti palju. Nendes keerulistes oludes ilmutas Issand prohvet Joseph Smithile Ohio osariigis Kirtlandis järgmised juhised:

„Seepärast, olgu teie südamed Siioni suhtes lohutatud; sest kõik liha on minu käes; olge vagusi ja teadke, et mina olen Jumal.”3

Usun, et Issanda manitsus „olge vagusi” hõlmab palju enamat kui lihtsalt mitte rääkida või mitte liikuda. Võib-olla on Tema kavatsus, et me mäletaksime Teda ja Tema väge ning loodaksime Tema peale „igal ajal ja kõiges ja kõikjal, kus [me] ka ei ole”.4 Seega võib fraas „olge vagusi” meelde tuletada, et me keskenduksime alati Päästjale kui hinge vaimse vaikuse ülimale allikale, mis annab meile jõudu teha ja ületada raskeid asju.

Kaljule ehitamine

Tõeline usk on keskendunud Issandasse ja Issandale Jeesusele Kristusele – Temasse kui jumalikku ja Isa Ainusündunud Poega ning Temale ja Tema täideviidud lunastavale missioonile.

„Sest ta on täitnud seaduse nõudmised ja ta nõuab endale kõik need, kellel on temasse usku; ja need, kellel on temasse usku, hoiavad kinni kõigest heast; mispärast ta kostab inimlaste eest; ja ta elab taevais igavesti.”5

Jeesus Kristus on meie Lunastaja,6 meie Vahemees7 ja Eestkostja8 Igavese Isa juures ja kalju, millele peaksime ehitama oma elu vaimse aluse.

Heelaman selgitas: „Pidage meeles, et Lunastaja kaljule, kes on Kristus, Jumala Poeg, peate te ehitama oma aluse; et kui kurat saadab välja oma tugevad tuuled, jah, oma nooled tuulispeas, jah, kui kõik tema rahe ja tema võimas torm peksab teid, ei ole sel mingit võimu teie üle, et tõmmata teid alla viletsuse ja lõputu häda sügavikku, tänu kaljule, millele te olete ehitanud, mis on kindel alus, alus, millele ehitades inimesed ei saa langeda.”9

Sümbolism Kristusest kui „kaljust”, millele peaksime ehitama oma elu aluse, on väga õpetlik. Pange tähele selles salmis, et mitte Päästja ei ole see alus. Pigem manitsetakse meid rajama oma isiklikku vaimset alust Temale.10

Alus või vundament on hoone osa, mis ühendab selle maapinnaga. Tugev vundament kaitseb loodusõnnetuste ja paljude teiste hävitavate jõudude eest. Korralik vundament jaotab ka konstruktsiooni raskuse suurele pinnale, et vältida aluspinnase ülekoormamist, ja annab ehituseks tasase pinna.

Kujutis
Tugeva vundamendiga maja.

Tugev ja usaldusväärne ühendus maapinna ja vundamendi vahel on oluline, et konstruktsioon püsiks aja jooksul vastupidav ja stabiilne. Teatud tüüpi konstruktsioonide puhul saab kasutada ankurkinniteid ja terasvardaid, et kinnitada hoone vundament aluskivimi külge, mis on kõva, tahke kivi, mis asub pinnamaterjalide, nagu pinnase ja kruusa, all.

Kujutis
Aluskivimi külge kinnitatud maja.

Samamoodi peab meie elu alus olema seotud Kristuse kaljuga, kui tahame jääda kindlaks ja vankumatuks. Päästja taastatud evangeeliumi pühasid lepinguid ja talitusi võib võrrelda ankurkinnitite ja terasvarrastega, mida kasutatakse hoone ühendamiseks aluskivimiga. Iga kord, kui me pühad lepingud ustavalt vastu võtame, neid kordame, meeles peame ja uuendame, kinnitatakse meie vaimsed ankrud üha kindlamalt ja vankumatumalt Jeesuse Kristuse kalju külge.

„Mispärast, kes usub Jumalasse, võib kindlalt loota paremale maailmale, jah, tõepoolest kohale Jumala paremal käel, milline lootus tuleb usust ja on ankruks inimeste hingedele, mis teeb nad kindlaks ja vankumatuks, olles alati tulvil häid tegusid, olles juhitud ülistama Jumalat.”11

Järk-järgult ja „aja jooksul”12 üha enam „[kaunistab] vooruslikkus lakkamatult [meie] mõtteid”, meie „enesekindlus [kasvab] Jumala läheduses [üha tugevamaks]” ja „Pühast Vaimust saab [meie] pidev kaaslane”.13 Me oleme üha kindlamad, juurdunud, rajatud ja kinnitatud.14 Kuna meie elu alus on rajatud Päästjale, on meid õnnistatud, et oleme vagusi – meil on vaimne kindlus, et Jumal on meie Taevane Isa, meie oleme Tema lapsed ja Jeesus Kristus on meie Päästja.

Pühad ajad, pühad paigad ja kodu

Issand pakub nii pühasid aegu kui ka pühasid paiku, mis aitavad meil oma hinge sisemist vaikust kogeda ja sellest õppida.

Näiteks on hingamispäev Jumala päev, püha aeg, mis on seatud Isa mäletamiseks ja kummardamiseks Tema Poja nimel, preesterluse talitustes osalemiseks ning pühade lepingute vastuvõtmiseks ja uuendamiseks. Igal nädalal kummardame Issandat kodus pühakirju uurides ning samuti pühade kaaskodanikena15 sakramendi ja muude koosolekute ajal. „Meie mõtted, teod ja käitumine Tema pühal päeval on Jumalale märguandeks ja näitajaks, kuidas me Teda armastame.16 Soovi korral võime igal pühapäeval olla vagusi ja teada, et Jumal on meie Taevane Isa, meie oleme Tema lapsed ja Jeesus Kristus on meie Päästja.

Meie hingamispäeva jumalakummardamise keskseks tunnuseks on minna „palvekotta ja [ohverdada meie] sakramendid [Issanda] pühal päeval”.17 Palvekojad, kuhu me hingamispäeval koguneme, on kogudusehooned ja muud heakskiidetud rajatised – pühad paigad austamise, kummardamise ja õppimise jaoks. Iga kogudusehoone ja rajatis on pühitsetud preesterluse volitusega paigaks, kus võib viibida Issanda Vaim ja kus Jumala lapsed tulevad „teadmisele oma Lunastajast”.18 Kui tahame, võime olla vagusi oma pühades kummardamispaikades ja teada üha kindlamalt, et Jumal on meie Taevane Isa, meie oleme Tema lapsed ja Jeesus Kristus on meie Päästja.

Tempel on veel üks püha paik, mis on pühitsetud Jumala kummardamiseks ja teenimiseks ning igaveste tõdede õppimiseks. Me mõtleme, tegutseme ja riietume Issanda kojas teisiti kui kõigis teistes kohtades, mida me sageli külastame. Kui tahame, võime Tema pühas kojas olla vagusi ja teada, et Jumal on meie Taevane Isa, meie oleme Tema lapsed ja Jeesus Kristus on meie Päästja.

Püha aja ja pühade paikade peamised eesmärgid on täpselt samad: keskenduda korduvalt Taevasele Isale ja Tema plaanile, Issandale Jeesusele Kristusele ja Tema lepitusele, Püha Vaimu arusaama avardavale väele ja Päästja taastatud evangeeliumi pühade talituste ja lepingutega seotud tõotustele.

Täna kordan põhimõtet, mida olen varem rõhutanud. Meie kodus peaks ühinema nii püha aeg kui ka püha paik, kus üksikisikud ja perekonnad saavad olla vagusi ja teada, et Jumal on meie Taevane Isa, meie oleme Tema lapsed ja Jeesus Kristus on meie Päästja. Kindlasti on hädavajalik lahkuda oma kodust, et hingamispäeval ja Issanda kojas Jumalat kummardada. Kuid alles siis, kui me naaseme oma koju selle vaimse vaatenurga ja nendes pühades paikades ja tegevustes omandatud jõuga, saame keskenduda sureliku elu peamistele eesmärkidele ja ületada kiusatused, mis on meie langenud maailmas nii levinud.

Meie järjepidevad kogemused hingamispäeva, templi ja koduga peaksid meid tugevdama Püha Vaimu väega, pideva ja tugevama lepingulise sidemega Isa ja Pojaga ning täiusliku lootuse säraga19 Jumala igaveste tõotuste suhtes.

Kuna kodu ja Kirik on Kristuses kokku võetud,20 võidakse meid rõhuda kõikepidi, kuid meid ei suruta maha meie meeles ja südames. Me võime olla nõutud oma oludes ja väljakutsetes, kuid me ei heida meelt. Meid võidakse taga kiusata, kuid me mõistame samuti, et me pole kunagi üksi.21 Me võime saada vaimset jõudu, et olla kindlad, vankumatud ja truud ning jääda selliseks.

Lubadus ja tunnistus

Ma luban, et kui me ehitame oma elu aluse Jeesuse Kristuse kaljule, võib Püha Vaim meid õnnistada, et saada osa individuaalsest ja vaimsest vaikusest, mis võimaldab meil teada ja meeles pidada, et Jumal on meie Taevane Isa, meie oleme Tema lapsed, Jeesus Kristus on meie Päästja ning võib meid õnnistada jõuga teha ja ületada raskeid asju.

Ma tunnistan rõõmuga, et Jumal on meie Taevane Isa, meie oleme Tema lapsed ja Jeesus Kristus on meie Lunastaja ja meie pääste kalju. Ma tunnistan seda Issanda Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.