Sõnad on olulised

Vennad, õed ja sõbrad üle kogu maailma, mul on au pöörduda selle suure publiku poole, kellest paljud on meie Kiriku liikmed ja kellest paljud on sellel konverentsi ülekandel sõbrad ja uued kuulajad. Tere tulemast!

Sellelt poodiumilt jagatud sõnumid edastatakse sõnadega. Neid jagatakse inglise keeles ja tõlgitakse ligi sajasse erinevasse keelde. Sõnumite alus on alati sama. Sõnad. Ja sõnad on väga olulised. Lubage mul seda veel kord öelda. Sõnad on olulised!

Need on meie ühenduse alus; need esindavad meie uskumusi, moraali ja vaatenurki. Mõnikord räägime sõnu, teinekord kuulame. Sõnad seavad tooni. Need väljendavad meie mõtteid, tundeid ja kogemusi nii heas kui ka halvas.

Kahjuks võivad sõnad olla mõtlematud, kiirustavad ja haavavad. Kord öeldud, ei saa me neid tagasi võtta. Need võivad haavata, karistada, jalust lüüa ja viia isegi hävitavate tegudeni. Need võivad meile raskelt mõjuda.

Teisest küljest võivad sõnad tähistada võitu, olla lootusrikkad ja julgustavad. Need võivad kutsuda meid ümber mõtlema, taaskäivitama ja oma kurssi muutma. Sõnad võivad avada meie meele tõele.

Seetõttu on kõige olulisemad Issanda sõnad.

Mormoni Raamatus kogesid prohvet Alma ja tema rahvas muistsel Ameerika mandril lõputut sõda nendega, kes eirasid Jumala sõna, tegid oma südame kõvaks ja rikkusid oma kultuuri. Ustavad oleksid võinud võidelda, kuid Alma andis nõu: „Ja nüüd, kuna sõna jutlustamisel oli suur kalduvus suunata rahvast tegema seda, mis on õiglane – jah, sel oli olnud võimsam mõju inimeste meeltele kui mõõgal või millelgi muul, mis nendega oli juhtunud – seepärast pidas Alma otstarbekaks, et nad peaksid Jumala sõna jõu järele proovima.”¹

„Jumala sõna” ületab kõik muud väljendused. See on olnud nii alates maa loomisest, kui Issand ütles: „„Saagu valgus!” Ja valgus sai.”²

Päästjalt andis Uues Testamendis järgmise kinnituse: „Taevas ja maa hävivad, aga minu sõnad ei hävi mitte!”³

Ja selle: „Kui keegi mind armastab, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda, ja me tuleme tema juurde ja teeme eluaseme tema juurde.”⁴

Ja Maarjalt, Jeesuse emalt, tuli järgmine alandlik tunnistus: „Vaata, siin on Issanda ümmardaja; mulle sündigu su sõna järgi!”⁵

Jumala sõna uskumine ja selle kuulda võtmine toob meid Temale lähemale. President Russell M. Nelson on lubanud: „Kui te uurite Tema sõnu, suureneb teie võime saada rohkem Tema-sarnaseks.”⁶

Kas me kõik ei taha olla, nagu ütleb kirikulaul, „õndsam ja püha, [Päästja-]sarnasem”?⁷

Kujutan noort Joseph Smithi põlvili kuulamas oma Taevase Isa sõnu: „[Joseph,] see on minu armas Poeg. Kuula Teda!”⁸

Me „kuuleme Teda” pühakirjade sõnades, kuid kas laseme neil lihtsalt lehel seista või tunneme ära, et Ta räägib meiega. Kas me muutume?

Me „kuuleme Teda” isiklikus ilmutuses ja Püha Vaimu õhutustes, vastustes palvele ja hetkedel, mil ainult Jeesus Kristus saab oma lepituse väe kaudu meie koormaid kergendada, andestust ja rahu tuua ning emmata meid oma armastuse käsivartega.⁹

Teiseks on olulised prohvetite sõnad.

Prohvetid tunnistavad Jeesuse Kristuse jumalikkusest. Nad õpetavad Tema evangeeliumi ja näitavad Tema armastust kõigi vastu.¹⁰ Ma tunnistan, et meie elav prohvet, president Russell M. Nelson, kuuleb ja räägib Issanda sõna.

President Nelson on väga sõnaosav. Ta on öelnud: „Püsige lepingurajal”¹¹, „Koguge kokku Iisraeli”¹², „Laske Jumalal valitseda”¹³, „Ehitage mõistmise sildu”¹⁴, „Olge tänulikud”¹⁵, „Suurendage usku Jeesusesse Kristusesse”¹⁶, „Võtke vastutus oma tunnistuse eest enda kätte”¹⁷ ja „Saage rahunõudjaks”¹⁸.

Viimati palus ta meil kõigil mõtelda selestiliselt! „Kui seisate silmitsi küsimusega,” ütles ta, „mõtelge selestiliselt! Kui kiusatus teid proovile paneb, mõtelge selestiliselt! Kui elu või lähedased teid alt veavad, mõtelge selestiliselt! Kui keegi enneaegselt sureb, mõtelge selestiliselt!Kui teid tabavad elu pinged, mõtelge selestiliselt! „Kui mõtlete selestiliselt, muutub teie süda tasapisi, … „kui te mõtlete selestiliselt, näete katsumusi ja vastuseisu uues valguses … [ja] teie usk kasvab.”¹⁹

„Kui me mõtleme selestiliselt, siis me näeme asju nii, nagu need tõepoolest on, ja ‥ tõepoolest saavad olema.^”20 Selles segaduse ja vaidlustega koormatud maailmas vajame kõik seda vaatenurka.

Vanem George Albert Smith rääkis juba ammu enne Kiriku presidendiks saamist prohveti toetamisest ja tema sõnade järgimisest. Ta ütles: „See kohustus, mille me kätt tõstes endale võtame ‥ on kõige püham. ‥ See tähendab ‥ et me oleme talle toeks, palvetame tema eest ‥ ja püüame täita tema juhiseid, mis ta meile Issanda juhatusel andma peab.”²¹ Teisisõnu, me tegutseme usinalt oma prohveti sõnade järgi.

Ühena 15 prohvetist, nägijast ja ilmutajast, keda meie ülemaailmne Kirik eile toetas, tahan teiega jagada üht oma kogemust prohveti toetamisest ja tema sõnade omaksvõtmisest. Minu kogemus sarnanes väga prohvet Jaakobi kogemusega, kes jutustas: „Ma [olin] kuulnud Issanda häält mulle ‥ rääkimas tõeliste sõnadega.”²²

Eelmisel oktoobril olime koos abikaasa Melaniega Tais Bangkokis, kus valmistusin pühitsema Kiriku 185. templit.²³ Minu jaoks oli see ülesanne nii sürreaalne kui ka alandlikuks tegev. See oli esimene tempel Kagu-Aasia poolsaarel.²⁴ See oli meisterlikult kavandatud – kuuekorruseline, üheksa torniga ehitis, mis oli „kokku liidetud”²⁵ Issanda kojaks. Kuude kaupa olin pühitsemise üle mõtisklenud. Minu hinge ja meelde jäi mõte, et nii seda riiki kui ka templit olid prohvetid ja apostlid oma käte vahel hoidnud. President Thomas S. Monson oli templi välja kuulutanud²⁶ ja president Nelson teatanud selle pühitsemisest.²⁷

Olin pühitsemispalve juba kuid varem ette valmistanud. Need pühad sõnad olid tõlgitud 12 keelde. Olime valmis. Või nii ma arvasin.

Pühitsemisele eelneval ööl äratas mind unest rahutu ja tungiv tunne pühitsemispalve osas. Püüdsin õhutuse kõrvale heita, arvates, et palve on juba valmis. Kuid Vaim ei jätnud mind rahule. Tundsin, et teatud sõnad on puudu, ja jumaliku plaani järgi jõudsid need minuni ilmutuse kaudu ning lisasin need sõnad palve lõpuossa: „Mõtelgem selestiliselt, lastes Sinu Vaimul oma elus valitseda ja püüdkem olla alati rahunõudjad.”²⁸ Issand tuletas mulle meelde, et ma võtaksin kuulda meie elava prohveti sõnu: „Mõtelge selestiliselt”, „laske Vaimul valitseda”, „püüdke olla rahunõudjad”. Prohveti sõnad on Issandale ja meile olulised.

Kolmandaks: väga olulised on meie enda sõnad. Uskuge mind, meie tujukujusid täis²⁹ maailmas on meie sõnad olulised.

Meie sõnad võivad olla toetavad või vihased, rõõmsad või kurjad, kaastundlikud või saada kõrvale heidetud. Hetkeemotsiooni ajel öeldud sõnad võivad haiget teha ja valusalt sügavale hinge vajuda – ja sinna jäädagi. Meie sõnad internetis, sõnumites, sotsiaalmeedias või säutsudes hakkavad oma elu elama. Seega olge ettevaatlikud, mida ja kuidas ütlete. Meie peres, eriti abikaasa ja lastega, võivad meie sõnad meid kokku tuua või meie vahele kiilu lüüa.

Lubage mul soovitada kolme lihtsat fraasi, mille abil saame raskustest ja erimeelsustest vabaneda, meeli ülendada ja üksteist rahustada.

„Aitäh!”

„Palun vabandust.”

Ja „Ma armastan sind”.

Ärge hoidke neid alandlikke fraase erilise sündmuse või katastroofi tarbeks. Kasutage neid sageli ja siiralt, sest need näitavad üles hoolivust teiste vastu. Sõnad muutuvad üha ebasiiramaks; ärge laske seda enda sõnadega juhtuda.

Võime öelda „aitäh” liftis, parklas, turul, kontoris, järjekorras või koos naabrite või sõpradega. Võime öelda „palun vabandust”, kui teeme vea, hilineme koosolekule, unustame sünnipäeva või näeme kedagi, kes on haiget saanud. Võime öelda „ma armastan sind”, ja need sõnad kannavad sõnumit „ma mõtlen sinust”, „ma hoolin sinust”, „ma olen sinu jaoks olemas” või „sa oled mulle oluline”.

Lubage mul jagada isiklikku näidet. Mehed, pange tähele. Õed, see aitab ka teid. Enne Kirikus täiskohaga teenimist reisisin oma firma nimel palju. Olin päris palju aega ära maailma kaugetes paikades. Vaatamata sellele, kus viibisin, helistasin päeva lõpus alati koju. Kui mu abikaasa Melanie telefoni võttis ja ma temaga rääkisin, kõlasid meie vestluses alati sõnad: „Ma armastan sind.” Iga päev olid need sõnad mu hinge ja käitumise ankruks; need olid mulle kaitseks kurjade kavandite eest. „Melanie, ma armastan sind” väljendas meievahelist hinnalist usaldust.

President Thomas S. Monson ütles: „Palju on jalgu, mida tugevdada; käsi, millest kinni võtta; meeli, mida julgustada; südameid, mida innustada, ja hingi, keda päästa.”³⁰ Öeldes „aitäh”, „palun vabandust”, „ma armastan sind” teeb just seda.

Vennad ja õed, sõnad on olulised.

Ma luban, et kui me „[toitume] rõõmuga Kristuse sõnadest”³¹, mis viivad päästmiseni, meie prohveti sõnadest, mis juhivad ja julgustavad meid, ja meie enda sõnadest, mis räägivad sellest, kes me oleme ja mida me kalliks peame, siis valatakse taeva väed meie peale. „Kristuse sõnad ütlevad teile kõik, mida te peate tegema.”³² Me oleme Taevase Isa lapsed ja Tema on meie Jumal ning Ta ootab, et me räägiksime „inglite keeles”³³ Püha Vaimu väel.³⁴

Ma armastan Issandat Jeesust Kristust. Ta on Vana Testamendi prohveti Jesaja sõnade kohaselt: „Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst”³⁵. Ja nagu apostel Johannes selgitas, on Jeesus Kristus ise Sõna.³⁶

Sellest tunnistan ma apostlina, kes on kutsutud Issanda jumalikku teenistusse – kuulutama Tema sõna – ja kutsutud seisma Tema erilise tunnistajana. Issanda Jeesuse Kristuse nimel, aamen.