On Issanda tarkus, et meil peab olema Mormoni Raamat

Kallid vennad ja õed! Me oleme nii tänulikud, et te püüate lugeda pühakirju „Tule, järgne mulle” õpiku põhjal. Aitäh teile kõige eest, mida te teete. Teie igapäevasel ühendusel Jumala ja Tema sõnaga on ulatuslikud tagajärjed. „Te rajate alust suurele tööle. Ja väikestest asjadest kasvab välja see, mis on suur.”¹

Päästja õpetuste lugemine pühakirjadest aitab meil muuta oma kodu usupühamuks ja evangeeliumi õppimise keskuseks.² See kutsub meie koju Vaimu. Püha Vaim täidab meie hinge rõõmuga³ ja teeb meist eluaegsed Jeesuse Kristuse jüngrid.

Mõne viimase aasta jooksul oleme täheldanud pühakirjaraamatuid lugedes ringvaadet Jumala õpetustest, mida Ta on oma lastele kõigil tähtsamatel evangeeliumi ajajärkudel õpetanud.⁴

Me märkame igal evangeeliumi ajajärgul tuttavat mustrit. Jumal taastab või ilmutab Jeesuse Kristuse evangeeliumi oma prohvetite kaudu. Inimesed järgivad prohveteid ja neid õnnistatakse külluslikult. Kuid aja jooksul lakkab osa inimesi prohvetite sõnu tähele panemast ning lahutab end Issandast ja Tema evangeeliumist. Me ütleme selle kohta usust taganemine. Evangeelium ilmutati kõigepealt Aadamale, kuid osad Aadama ja Eeva lapsed pöörasid Issandale usust taganedes selja.⁵ Me näeme taastamise ja usust taganemise mustri kordumist Eenoki, Noa, Aabrahami, Moosese ja teistel evangeeliumi ajajärkudel.

Täna elame aegade täiuse ajajärgul.⁶ See on ainus evangeeliumi ajajärk, mis ei lõpe usust taganemisega.⁷ Just see evangeeliumi ajajärk juhatab sisse Päästja Jeesuse Kristuse teise tulemise ja Tema tuhandeaastase valitsuse.

Mis on selles evangeeliumi ajajärgus erilist? Mida on Issand andnud meile nüüdisajal, eriti meie päevil, mis aitab meil Päästjale läheneda ja Teda mitte kunagi hüljata?

Ühe vastusena tulevad mulle mõttesse pühakirjad ja eriti Mormoni Raamat: teine testament Jeesusest Kristusest.

Kuigi Jumal on lubanud, et üleüldist usust taganemist enam ei tule, peame me olema tähelepanelikud ja hoolsad, et mitte isiklikult usust taganeda – pidades meeles president Russell M. Nelsoni õpetust, et „me vastutame ise oma isikliku vaimse kasvu eest”.⁸ Mormoni Raamatu uurimine, mida me sel aastal teeme, toob meid alati Päästjale lähemale – ja aitab Tema lähedal püsida.

Me ütleme selle kohta „uurimine” ja see on hea, sest see tähendab pingutust. Kuid alati ei pea mingit uut fakti teada saama. Vahel tähendab Mormoni Raamatu uurimine vaid seda, et me tunneme end täna Jumalaga ühenduses – meie hinge kosutatakse, meid tugevdatakse vaimselt enne maailmaga silmitsi seismist või meid tervendatakse pärast karmi päeva maailmas.

Me uurime pühakirju, et suur õpetaja Püha Vaim saaks süvendada meie pöördumist Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse ning aidata meil saada rohkem nendesarnaseks.⁹

Nõnda mõeldes võiksime kaaluda: „Mida on Püha Vaim meile sel nädalal Mormoni Raamatut uurides õpetanud?” ja „Kuidas see lähendab meid Päästjaga?”

Need on head küsimused koduseks pühakirjauurimiseks. Need on suurepärased küsimused, millega ka kirikus pühapäevakooli alustada. Me õpetame kirikus pühapäeval paremini, kui me nädala sees kodus paremini õpime. Seega „see, kes [meie pühapäevases tunnis] jutlustab, ja see, kes saab, mõistavad teineteist, ja mõlemate arusaamine saab avardatud ja nad rõõmustavad üheskoos”.¹⁰

Siin on mõned salmid, millega Vaim on käesoleval nädalal Mormoni Raamatut uurides mu meeli köitnud:

• Nefi õpetas Jaakobit „hoidma neid plaate ja andma need edasi ‥ põlvest põlve. Ja kui tuleb ette jutlustamist, mis on püha, või ilmutust, ‥ või prohvetlikku kuulutamist”, tuleb Jaakobil see „uurendada nendele plaatidele ‥ meie rahva pärast”.¹¹

• Jaakob tunnistas hiljem: „Me uurime [pühakirju] ‥; ja kuna meil on kõik need tunnistajad, saame me lootust ja meie usk muutub kõikumatuks.”¹²

Need salmid tuletasid mulle meelde, mida Nefi oli varem vaskplaatidest rääkinud:

„Ja me olime saanud ülestähendused ‥ ja uurinud neid ning leidnud, et need on ‥ meile koguni suure väärtusega, nii et me saame hoida Issanda käsud meie lastele.

Mispärast, oli Issanda tarkus, et me peame neid endaga kaasas kandma, kui me rändame kõnnumaal tõotatud maa poole.”¹³

Nüüd kui Lehhi ja ta pere jaoks oli tark, et neil oleksid pühakirjad, on see sama tark ka meie jaoks. Pühakirjade suur väärtus ja vaimne vägi ei hämardu nüüdisajal ka meie elus.

Ajaloos pole iial olnud rahvast, kellel oleks olnud samasugune ligipääs Mormoni Raamatule ja teistele pühakirjadele, millest me tunneme rõõmu nüüdisajal.¹⁴ Jah, Lehhi ja ta pere said oma õnnistuseks vaskplaadid kaasa võtta, kuid neil polnud igas telgis oma eksemplari! Kõige tähtsam Mormoni Raamat on meie enda oma. See on see raamat, mida me loeme.

Lehhi õpetas meile oma elupuu nägemuses, kui tähtis on isiklikult Jumala armastust kogeda. Kui Lehhi oli vilja söönud, nägi ta veidi maad eemal oma naist Saariat ning oma poegi Nefit ja Sami.

„Nad seisid, nagu nad ei teaks, kuhu neil tuleb minna. ‥

Ma viipasin neile,” ütles Lehhi, „ja ma ütlesin neile ka valju häälega, et nad tuleksid minu juurde ja sööksid vilja, mis on kõikidest teistest viljadest ihaldusväärsem.

Ja ‥ nad tulid minu juurde ja sõid samuti seda vilja.”¹⁵

Mulle meeldib Lehhi näide teadlikust vanemlusest. Saaria, Nefi ja Sami elu oli hea ja õigemeelne. Kuid Issandal oli nende jaoks midagi paremat, midagi meeldivamat. Nad ei teadnud, kust seda leida, kuid Lehhi teadis. Niisiis hüüdis ta „valju häälega”, et nad tuleksid elupuu juurde ja sööksid ka ise seda vilja. Ta andis neile selge korralduse. Sellest ei võinud valesti aru saada.

Ka mina olen sellesarnase teadliku vanemluse tulemus.¹⁶ Kui ma olin alles 11–12aastane poisike, küsis minu ema minult: „Mark, kas sa tead ise, Püha Vaimu kaudu, et evangeelium on tõsi?”

Tema küsimus üllatas mind. Ma olin püüdnud alati „hea poiss” olla ja arvasin, et sellest piisab. Kuid mu ema teadis nagu Lehhigi, et on vaja midagi enamat. Ma pidin ise midagi tegema ja teada saama.

Vastasin, et polnud veel seda kogemust saanud. Ja ema ei näinud mu vastus üldse üllatavat.

Seejärel ütles ta midagi, mida ma pole iial unustanud. Mul on tema sõnad tänaseni meeles: „Taevane Isa tahab, et sa ise teaksid. Aga sa pead pingutama. Sa pead lugema Mormoni Raamatut ja palvetama, et Püha Vaimu kaudu teada saada. Taevane Isa vastab su palvetele.”

Ma polnud iial varem Mormoni Raamatut lugenud. Ma arvasin, et ma pole selleks piisavalt vana. Kuid mu ema teadis paremini.

Tema küsimus süütas minus soovi ise teada saada.

Seega igal õhtul süütasin kahe vennaga jagatud magamistoas oma voodi kohal lambi ja lugesin Mormoni Raamatust ühe peatüki. Kustutades seejärel tule, lipsasin voodist põlvili ja palvetasin. Ma palvetasin siiramalt ja suurema õhinaga kui iial varem. Ma palusin, et Taevane Isa teeks mulle, palun, teatavaks, kas Mormoni Raamat on tõsi.

Sellest ajast peale, mil ma hakkasin Mormoni Raamatut lugema, tundsin ma, et Taevane Isa on mu pingutustest teadlik. Ja ma tundsin, et ma olen Tema jaoks oluline. Kui ma lugesin ja palvetasin, valdas mind tröösti ja rahu tunne. Peatükk peatüki järel muutus usuvalgus mu hinges üha eredamaks. Mõistsin aja jooksul, et Püha Vaim kinnitas mulle nende tunnetega tõde.¹⁷ Ma sain iseenda jaoks teada, et Mormoni Raamat on tõsi ja et Jeesus Kristus on maailma Päästja. Kui tänulik ma olen oma ema inspireeritud üleskutse eest.

See poisikesena Mormoni Raamatu lugemise kogemus pani aluse pühakirjade uurimise mustrile, mis mind jätkuvalt tänaseni õnnistab. Ma loen ikka veel Mormoni Raamatut ja põlvitan, et palvetada. Ja Püha Vaim kinnitab üha uuesti selle õigsust.

Nefi ütles õigesti. See on Issanda tarkus, et me peame pühakirju endaga kogu elu kaasas kandma. Mormoni Raamat on „päiskivi”, mis eristab seda evangeeliumi ajajärku kõikidest varasematest ajajärkudest. Kui me uurime Mormoni Raamatut ja järgime elavat prohvetit, ei tagane me oma elus usust.¹⁸

Jumala sõnast tugevalt kinnihoidmine ja elupuu juurde tulemine pole vaid Lehhi kutse oma perele ega ole ka vaid minu ema kutse, et ma loeksin Mormoni Raamatut ja selle üle palvetaksin. See on ka kutse, mille meie prohvet, president Russell M. Nelson, on esitanud meile kõigile.

„Ma luban,” ütles ta, „et kui te iga päev palvemeelselt Mormoni Raamatut uurite, teete iga päev ka paremaid otsuseid. Ma luban, et kui te loetu üle mõtisklete, avanevad taevaluugid ja te saate oma küsimustele vastused ning juhatust, mida elus vajate.”¹⁹

Ma palvetan, et Mormoni Raamatu lugemine sel aastal on meile kõigile rõõmuks ja õnnistuseks ning toob meid Päästjale üha lähemale.

Taevane Isa elab. Jeesus Kristus on meie Päästja ja Lunastaja. Mormoni Raamat sisaldab Tema sõnu ja annab edasi Tema armastust. President Russell M. Nelson on täna Jumala elav prohvet maa peal. Ma tean, et see kõik on tõsi, tänu Püha Vaimu kinnitavale tunnistusele, ja selle tunnistuse sain ma esimest korda, kui ma lugesin Mormoni Raamatut poisikesena. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.