Jeesus Kristus meie elu keskmes

Läbi surelikkuse rännates tabavad meid mõnikord katsumused: tõsine valu lähedaste kaotuse tõttu, raske võitlus haigusega, karm ebaõiglus, ahistamise või väärkohtlemise äestavad kogemused, töötuse varjupool, perekondlikud katsumused, üksinduse vaikne ahastus või relvastatud konfliktide südantlõhestavad tagajärjed.¹ Sellistel hetkedel ihkab meie hing varjupaika.² Soovime tõsiselt teada: kust leiame rahupalsami?³ Keda saame usaldada, kes annaks meile enesekindlust ja jõudu nendest väljakutsetest üle saada?⁴ Kellel on kannatlikkust, kõikehõlmavat armastust ja kõikvõimas käsi, mis meid ülendab ja toetab?

Hinge sügavad küsimused, need, mis kerkivad esile meie kõige pimedamatel tundidel ja suurimate katsumuste ajal, leiavad vastuse Jeesuse Kristuse vankumatu armastuse kaudu.⁵ Temas ja Tema taastatud evangeeliumi tõotatud õnnistuste kaudu⁶ leiame vastused, mida otsime. Tema lõpmatu lepituse kaudu pakutakse meile mõõtmatut andi – lootust, tervenemist ja Tema pidevat ja püsivat kohalolekut meie elus.⁷ See and on kättesaadav kõigile, kes sirutavad käe usus, haarates kinni rahust ja lunastusest, mida Ta nii vabalt pakub.

Issand ulatab oma käe igaühele meist – see žest on Tema jumaliku armastuse ja lahkuse olemus. Tema kutse meile ületab lihtsa kutse; see on jumalik tõotus, mida tugevdab Tema armu kestev vägi. Pühakirjades kinnitab Ta meile armastavalt:

„Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!

Võtke enda peale minu ike ja õppige minust, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele.

Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!”⁸

Tema üleskutsete „Tulge minu juurde” ja „Võtke enda peale minu ike” selgus kajastab Tema tõotuse sügavat olemust – tõotust, mis on nii ulatuslik ja täielik, et kehastab Tema armastust, pakkudes meile pühaliku tagatise: „Te leiate hingamise.”

Otsides usinalt vaimset juhatust,⁹ alustame sügavalt muutvat rännakut, mis tugevdab meie tunnistust. Kui me mõistame meie Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse täiusliku armastuse ulatust¹⁰, on meie süda täis tänulikkust, alandlikkust¹¹ ja uuenenud soovi käia jüngrirajal.¹²

President Russell M. Nelson õpetas: „Kui meie tähelepanu keskmes on Jumala päästmisplaan, ‥ Jeesus Kristus ja Tema evangeelium, võime tunda rõõmu vaatamata sellele, mis meie elus aset leiab – või aset ei leia. Rõõm tuleb Temalt ja tänu Temale.”¹³

Oma poja Heelamaniga kõneledes kuulutas Alma: „Ja nüüd, oo mu poeg Heelaman, vaata, sa oled noor ja seepärast, ma anun sind, et sa kuulaksid mu sõnu ja õpiksid minult, sest ma tean, et kes iganes paneb oma lootuse Jumalale, saab abi oma katsumustes ja oma hädades ja oma kannatustes ja ta tõstetakse üles viimsel päeval.”¹⁴

Heelaman õpetas oma poegadele kõneldes sellest igavesest põhimõttest panna Päästja meie elu keskmesse: „Pidage meeles, pidage meeles, et oma Lunastaja kaljule, kes on Kristus, Jumala Poeg, peate te ehitama oma aluse.”¹⁵

Matteuse 14. peatükist saame teada, et pärast Ristija Johannese surmast kuulmist otsis Jeesus üksindust. Kuid suur rahvahulk järgnes Talle. Kaastundest ja armastusest ajendatuna ning laskmata oma leinal end oma missioonist kõrvale juhtida, tervitas Jeesus neid, tervendades haigeid nende seas. Õhtu lähenedes seisid jüngrid silmitsi heidutava väljakutsega: suure rahvahulgaga, kellel oli vähe toitu. Nad tegid Jeesusele ettepaneku saata rahvahulk minema toitu muretsema, kuid suure armastuse ja kõrgete ootustega palus Jeesus jüngritel neid hoopis toita.

Samal ajal kui jüngrid olid hõivatud vahetu katsumusega, näitas Jeesus üles usaldust ja armastust oma Isa vastu ning vankumatut armastust inimeste vastu. Ta palus rahvahulgal murule istuda ning võttes vaid viis leiba ja kaks kala, otsustas ta tänada oma Isa, tunnistades, et kogu Tema vägi ja volitus tuleb Jumalalt.

Pärast tänamist murdis Jeesus leiba ja jüngrid jagasid selle rahvale. Imekombel toitu mitte ainult ei piisanud, vaid seda jäi ka ohtralt, 12 korvitäit üle. Kokku said söönuks viis tuhat meest koos naiste ja lastega.¹⁶

See imetegu annab sügava õppetunni: väljakutsetega silmitsi seistes on lihtne oma raskustesse süveneda. Kuid Jeesus Kristus näitas eeskuju väest, mis tuleb Tema Isale keskendumise kaudu, tänades ja tunnistades, et meie katsumuste lahendused ei peitu alati meis endis, vaid Jumalas.¹⁷

Raskustega kokku puutudes kaldume loomulikult keskenduma takistustele, millega silmitsi seisame. Meie väljakutsed on käegakatsutavad ja nõuavad meie tähelepanu, kuid meie tähelepanu keskmes peaks olema põhimõte, mis aitab neid ületada. Seades Kristuse oma mõtete ja tegude keskmesse, joondame end Tema vaatenurga ja jõuga.¹⁸ See kohandamine ei vähenda meie katsumusi; selle asemel aitab see meil jumaliku juhatusega neist läbi minna.¹⁹ Selle tulemusena avastame lahendusi ja tuge, mis tulevad kõrgemast tarkusest. Selle Kristuse-keskse vaatenurga omaks võtmine annab meile kindlustunde ja kaemusi, et muuta meie katsumused võitudeks,²⁰ tuletades meile meelde, et Päästja puhul võib see, mis näib suure probleemina, saada teerajaks suurema vaimse arengu suunas.

Mormoni Raamatu lugu Alma nooremast esitab kaasahaarava jutustuse lunastusest ja sügavast mõjust, mida toob oma elu Kristusele keskendamine. Alguses oli Alma Issanda Kiriku vastane, juhtides paljusid kõrvale õigemeelsuse teelt. Ent jumalik sekkumine, mida iseloomustas ingli külaskäik, pööras ta ära tema eksiteelt.

Kui süütunne piinas teda tema süngeimal tunnil ja ta otsis meeleheitlikult väljapääsu oma vaimsest ängistusest, meenus Almale tema isa õpetus Jeesusest Kristusest ja Tema lepituse väest. Lunastuse lootuses parandas ta tõsiselt meelt ja palus tulihingeliselt Issanda halastust. See oluline täieliku alistumise hetk, mis tõi Kristuse tema mõtetes esiplaanile ja mil Alma otsis tõsimeeli Tema halastust, tõi märkimisväärse muutuse. Süütunde ja meeleheite rasked ahelad kadusid ning asendusid ülevoolava rõõmu ja rahutundega.²¹

Jeesus Kristus on meie lootus ja vastus elu suurimatele valudele. Oma ohvri kaudu tasus Ta meie pattude eest ja võttis enda peale kõik meie kannatused – valu, ebaõigluse, kurbuse ja hirmu – ning Ta andestab ja tervendab meid, kui me usaldame Teda ja püüame oma elu paremaks muuta. Ta on meie Tervendaja.²² Ta lohutab ja parandab meie südant oma armastuse ja väega, just nagu Ta tervendas paljusid ajal, mil viibis maa peal.²³ Ta on elav vesi, kes täidab oma pideva armastuse ja lahkusega meie hinge sügavaimad vajadused. See on nagu tõotus, mille Ta andis Samaaria naisele kaevu ääres, pakkudes veeallikat, mis voolab igavesse ellu.²⁴

Ma tunnistan pühalikult, et Jeesus Kristus elab, et Ta juhib seda, oma püha Kirikut, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikut.²⁵ Ma tunnistan, et Ta on maailma Päästja, Rahuvürst,²⁶ kuningate Kuningas, isandate Isand,²⁷ maailma Lunastaja. Kinnitan kindlalt, et oleme Tema meeles ja südames alati kohal. Selle tunnistuseks on Ta taastanud oma Kiriku neil viimsetel päevadel ja kutsunud president Russell M. Nelsoni oma prohvetiks ja Kiriku presidendiks meie päevil.²⁸ Ma tean, et Jeesus Kristus andis oma elu, et meie võiksime saada igavese elu.

Kui me püüame asetada Teda oma elu keskmesse, avanevad meile ilmutused, Tema sügav rahu ümbritseb meid ja Tema lõpmatu lepitus toob meile andestust ja tervenemise.²⁹ Temas avastame jõu, et üle saada, julguse vastu pidada ja rahu, mis on ülem kõigest mõistusest. Püüdkem iga päev jõuda lähemale Temale,³⁰ kõige hea allikale, lootuse majakale meie teekonnal tagasi meie Taevase Isa juurde. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.