Kõik asjad meie heaks

Täna on 6. aprill – aastapäev, mil Jeesus Kristus taastas oma viimse aja Kiriku, kuid samuti osa ülestõusmispühade ajast, mil me tunnistame rõõmuga Jeesuse Kristuse täiuslikust elust, lepitusohvrist ja hiilgavast ülestõusmisest.

Üks Hiina lugu algab sellega, et ühe mehe poeg leiab kauni ratsu.

„Vedas,” ütlevad naabrid.

„Vaatame,” ütleb mees.

Kuid siis kukub poeg hobuselt ja saab eluaegseid vigastusi.

„Kui kahju,” ütlevad naabrid.

„Vaatame,” ütleb mees.

Saabub ajateenistus, kuid vigastatud poega ei võeta ajateenistusse.

„Vedas,” ütlevad naabrid.

„Vaatame,” ütleb mees.

Selles muutlikus maailmas tunduvad elulained sageli üle pea löövat, tekib kindlusetustunne, mõnikord veab ja liiga sageli tuntakse kahju. Ometi me teame ses ahastust täis maailmas,¹ „et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb”². Tõepoolest, kui me elame laitmatult ja peame meeles oma lepinguid, siis „kõik asjad kokku sünnivad teie heaks”³.

Kõik asjad meie heaks.

See on tähelepanuväärne lubadus! See trööstiv kinnitus tuleb Jumalalt endalt! Imelisel kombel on loomise eesmärk ning Jumala olemus teada algust ja lõppu,⁴ kutsuda esile kõik, mis on meie heaks, ning aidata meil saada Jeesuse Kristuse armu ja lepituse kaudu pühaks ja pühitsetuks.

Jeesuse Kristuse lepitus saab vabastada ja lunastada meid patust. Kuid Jeesus Kristus mõistab lähedaselt ka iga meie valu, vaeva, haigust,⁵ kurbust, lahusolekut. Tema võit surma ja põrgu üle võib teha aja jooksul ja igavikus kõik asjad korda.⁶ Ta aitab tervendada katkiseid ja põlatuid, lepitada vihaseid ja lõhestatuid, trööstida üksildasi ja eraldatuid, julgustada kindlusetuid ja küündimatuid ning kutsuda esile imesid, mis on võimalikud ainult Jumalaga.

Me laulame halleluuja ja hüüame hosianna. Tänu igavikulisele väele ja lõputa headusele saavad Jumala õnneplaanis kõik asjad kokku sündida lõpuks meie heaks. Võime astuda elule vastu kindlustunde, mitte hirmuga.

Kui meid jäetaks omapäi, ei pruugi me teada, mis on meile hea. Kui ma „valin ennast”, valin ma ka oma piirangud, nõrkused ja küündimatuse. Selleks et teha head, tuleb lõppude lõpuks olla hea.⁷ Kuna keegi peale Jumala pole hea,⁸ püüame me saada täiuslikuks Jeesuses Kristuses.⁹ Meist saab kõige tõelisem ja parim mina vaid siis, kui me jätame maha loomupärase inimese ning saame Jumala ees lapseks.

Kui me usaldame ja usume Jumalat, saab katsumused ja vaeva pühitseda meie heaks. Joosep, kes müüdi Egiptusesse orjaks, päästis hiljem oma pere ja rahva. Prohvet Joseph Smith õppis Liberty vanglas, et need asjad „annavad sulle kogemusi ja on sinule kasuks”¹⁰. Usuga elades saavad katsumused ja ohvrid, mida me iial ei valiks, meid ja teisi ennekuulmatult õnnistada.¹¹

Me tugevdame usku ja usaldust Issanda vastu, et kõik kokku võib sündida meie heaks, kui hakkame nägema asju igavikulisest vaatenurgast,¹² mõistame, et meie katsumused võivad olla „kõigest viivuks”,¹³ tõdeme, et vaev võib saada pühitsetud meie kasuks,¹⁴ mööname, et õnnetused, enneaegne surm, kurnav haigus ja tervisehädad kuuluvad surelikkuse juurde, ning usaldame, et armastav Taevane Isa ei anna katsumusi selleks, et karistada või kohut mõista. Ta ei annaks kellelegi kivi, kes palub leiba, ega annaks madu, kui keegi palub kala.¹⁵

Katsumuste tulles soovime sageli enim, et keegi meid kuulaks ja oleks meiega.¹⁶ Sel hetkel ei pruugi olla abi kulunud väljenditest, olgu kavatsus kuitahes lohutav. Mõnikord igatseme kedagi, kes kurvastaks, kannataks ja nutaks koos meiega, kes laseks meil valu, pettumust ja mõnikord isegi viha väljendada ning tunnistaks koos meiega, et on asju, mida me ei tea.

Kui me usaldame Jumalat ja et Ta meid armastab, võib ka suurim südamevalu lõpuks kokku sündida meie heaks.

Mul on meeles päev, mil mulle teatati, et mulle armsad inimesed olid sattunud tõsisesse autoavariisse. Sellisel hetkel võib vaid tõdeda ahastuses ja usus koos Iiobiga, et „Jehoova on andnud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud”¹⁷.

Selles üleilmses Kirikus pakuvad umbes 3500 vaia ja umbes 30 000 kogudust varju ja turvapaika.¹⁸ Kuid meie vaiades ja kogudustes kohtavad paljud ustavad pered ja üksikinimesed raskeid väljakutseid, olgugi et nad teavad, et kõik asjad kokku sünnivad meie heaks (ilma et nad teaksid veel, kuidas).

Inglismaal Huddersfieldis diagnoositi vend Samuel Bridgstockil neljanda staadiumi vähk veidi enne seda, kui teda uueks vaiajuhatajaks kutsuti. Mõeldes oma kohutavale diagnoosile, küsis ta oma naiselt Annalt, miks ta peaks üldse vestlusele minema.

„Sest sind kutsutakse vaia juhatajaks,” ütles õde Bridgstock.

Juhataja Bridgstock (kes on täna meiega), kellele anti esialgne diagnoos elada üks-kaks aastat, teenib hetkel neljandat aastat. Tal on häid ja raskeid päevi. Usk, teenimine ja heasüdamlikkus tema vaias on elavnenud. Kuigi see pole kerge, elavad ta naine ja pere usus, tänulikult ja arusaadava kurbusega, usaldades, et see pöördub tänu Jeesuse Kristuse taastavale lepitusele igavikuliseks rõõmuks.¹⁹

Kui oleme vaiksed, avatud ja aupaklikud, võime tunnetada, milline ilu, siht ja selgus kaasnevad lepingulise kuuluvusega, mida Issand meile pakub. Pühadel hetkedel võib Ta lasta meil näha põgusalt seda suuremat igavikulist reaalsust, mis hõlmab meie igapäevaelu, kus väikesed ja lihtsad asjad andjate ja saajate heaks kokku sünnivad.

Minu esimese misjonijuhataja tütar Rebekah rääkis, kuidas Issand vastas ta trööstipalvele ootamatu võimalusega kellegi teise palvele vastata.

Ühel hilisõhtul, kui Rebekah parasjagu hiljuti lahkunud ema taga leinas, tekkis tal selge tunne, et ta peab minema autole bensiini ostma. Bensiinijaama jõudes kohtas ta eakat naist, kes oli hädas suure hapnikuballooniga, mida ta hingamiseks kasutas. Rebekah andis hiljem naisele ema kaasaskantava hapnikuaparaadi. See õde ütles tänulikult: „Sa oled mulle vabaduse tagasi andnud.” Asjad sünnivad kokku heaks, kui teenime, nagu teeniks Jeesus Kristus.

Üks isa, kelle teenimiskaaslaseks määrati tema õpetajaealine poeg, selgitas, et „teenimistöö tähendab seda, et meist saavad küpsiseid toovate naabrite asemel usaldusväärt sõbrad, vaimsed kiirreageerijad”. Lepinguline kokkukuulumine Jeesuses Kristuses trööstib, ühendab ja pühitseb.

Vaimne valmisolek võib meenutada ka tragöödia puhul, et Taevane Isa oli meie olukorrast teadlik, kui tundsime end eriti haavatava ja üksildasena. Näiteks, üks pere, kelle laps viidi haiglasse, sai hiljem tröösti, kui neile meenus, et Püha Vaim sosistas neile juba varem, mida oodata.

Vahel hõlmab see suurem igavikuline reaalsus, mida Issand meil tunnetada võimaldab, ka eesriidetagust perekonda. Ühele õele tõi rõõmu Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi vastuvõtmine. Kuid ta elu oli sügavalt mõjutanud kaks traumat – ta oli näinud laevaõnnetust ja kaotas traagilisel kombel oma ema, kes oli endalt elu võtnud.

Ometi suutis see õde oma hirmust piisavalt jagu saada, et end vee alla kastmise teel ristida lasta. Ja ühel väga õnnelikul päeval oli ta tunnistajaks, kuidas keegi ta surnud ema asemikuna templis ristiti. „Templis ristimine tervendas mu ema ja vabastas mind,” ütles see õde. „Tundsin pärast ema surma esmakordselt rahu.”

Meie püha muusika kordab Ta kinnitust, et kõik asjad kokku võivad sündida meie heaks.

Mormoni Raamat on tõend, mida me saame ise oma käes hoida, et Jeesus on Kristus ja et Jumal täidab oma prohvetlikud kuulutused. Meie aega näinud inspireeritud prohvetite kirjutatud Mormoni Raamat algab eheda draamaga – perega, kus kerkivad esile sügavad erimeelsused. Ja ometi, kui me hakkame uurima 1. Nefi 1. peatükki ja lõpetame Moroni 10. peatükiga ning mõtiskleme nende üle, tõmmatakse meid Jeesuse Kristuse poole tugeva tunnistusega, et seal tookord asetleidnu võib meid siin ja praegu õnnistada.

Kui Issand toob oma elava prohveti kaudu rohkem Issanda kodasid üha enamates paikades lähemale, näeme, kuidas templiõnnistused kokku sünnivad meie heaks. Me tuleme lepingute ja talituste kaudu Jumala meie Isa ja Jeesuse Kristuse juurde ning hakkame nägema surelikkust igavikulisest vaatenurgast. Ükshaaval, üks nimi korraga, pakume armastatud pereliikmetele – esivanematele – pühasid talitusi ja lepinguõnnistusi Issanda Siioni mäe päästjate mudeli järgi.²²

Kui templid meile paljudes kohtades lähemale jõuavad, saame tuua templis ohvriks selle, et käime üha sagedamini Issanda kojas pühadust otsimas. Me oleme aastaid säästnud, plaaninud ja ohverdanud, et templisse tulla. Nüüd, mil olud seda võimaldavad, tulge palun Issanda juurde Ta pühakotta veelgi sagedamini. Laske regulaarsel templis kummardamisel ja teenimisel õnnistada, kaitsta ja inspireerida teid ennast ja teie perekonda – teie praegust peret või seda tulevast peret, mille ja kelleks te ühel päeval saate.

Ja kui teie olukord seda võimaldab, siis palun kaaluge ka seda, milline õnnistus on omaenda templiriided.²³ Üks tagasihoidlikust perest pärit vanaema ütles, et ta soovib üle kõige maailmas omaenda templiriideid. Ta pojapoeg ütles, et vanaema oli sosistanud: „Ma teenin omaenda templiriietes, ja pärast minu surma maetakse mind neis riietes.” Ja kui aeg selleks kätte jõudis, siis nii ka läks.

Nagu president Russell M. Nelson õpetab: „Templis põimuvad kokku kõik, mida me usume, ja iga lubadus, mille Jumal on andnud oma lepingurahvale.”²⁴

Loomise eesmärk ja Jumala enda olemus on tuua aja jooksul ja igavikus kõik asjad kokku meie heaks.

See on Issanda igavene eesmärk. See on Ta igavene väljavaade. See on Ta igavene lubadus.

Kui elu on segi ja eesmärk selgusetu, kui te tahate elada paremini, kuid ei tea kuidas, siis palun tulge Jumala, meie Isa, ja Jeesuse Kristuse juurde. Usaldage, et nad elavad, et nad armastavad teid ja et nad soovivad, et kõik sünnib teie heaks. Tunnistan, et nad teevad seda lõpmatult ja igavesti, Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.