1832. aasta 16. veebruaril olid Joseph Smith ja Sidney Rigdon ametis Piibli inspireeritud läbivaatamisega (mõnikord kutsutakse seda Joseph Smithi tõlkeks). Tõlkides ja mõtiskledes parasjagu salmi Johannese 5:29 tähenduse üle, näidati neile nägemust, mis on kirja pandud Õpetuse ja Lepingute 76. osas. Selle nägemuse ajal näitas Päästja Joseph Smithile ja Sidney Rigdonile mitut erinevat nägemust, mis kinnitasid Jeesuse Kristuse reaalsust ja jumalikkust, õpetasid Saatana ja hukatuse poegade langemisest ning kirjeldasid kolme auhiilguse kuningriiki ja neid, kes need pärivad. President Wilford Woodruff on öelnud: „Ma viitan ainuüksi nägemusele [76. osas] kui ilmutusele, mis annab rohkem valgust, rohkem tõde ja rohkem põhimõtteid kui ükski teine ilmutus üheski teises raamatus, mida me kunagi loeme. See teeb meile selgeks meie arusaamise meie praegusest seisundist, sellest, kust me tulime, miks me siin oleme ja kuhu me läheme. Iga inimene võib selle ilmutuse kaudu teada, milline saab olema tema osa ja seisund.” (Teachings of Presidents of the Church: Wilford Woodruff, 2004, lk 120–121)
Õpetuse ja Lepingute 76. osa uuritakse neljas õppetunnis. Selles õppetunnis antakse lühiülevaade sellest nägemusest; õnnistustest, mida Issand lubas ustavatele, ning sellest, millised Joseph Smithi ja Sidney Rigdoni teod viisid selle nägemuse saamiseni.
Paluge õpilastel nimetada paar kohta, kuhu nad tahaksid puhkusele sõita. (Kirjutage nende vastused tahvlile.) Tõmmake ühele kohale ring ümber. Paluge õpilastel panna kirja valitud sihtkohta jõudmise marsruut. Paluge mõne hetke möödudes paaril õpilasel kirjapandut jagada. Seejärel valige tahvlil olevast nimekirjast välja sihtkoht, mis on esimesest valikust täiesti erinev, ja küsige:
Kui te järgite esimese sihtkoha puhul valitud marsruuti, kas te jõuaksite teise sihtkohta?
Kuidas määrab valitud sihtkoht teekonna, mille peate kohalejõudmiseks ette võtma?
Selgitage, et 1832. aasta veebruaris said prohvet Joseph Smith ja Sidney Rigdon nägemuse, kus ilmutati inimkonna võimalikud igavikulised sihtkohad. Selles ilmutuses, mis on kirjas Õpetuse ja Lepingute 76. osas, kirjeldatakse kolme hiilguse astet (või kuningriiki) ja nende vaimse arengu taset, kes vastava kuningriigi pärivad. Paluge õpilastel nelja õppetunni jooksul seda nägemust uurides määrata kindlaks valikud, mis juhivad igavesse ellu selestilises kuningriigis. Samuti paluge neil mõtiskleda, kas praegu tehtavad valikud juhivad neid igavikulisse sihtkohta, mis tooks neile suurimat õnne.
Selleks, et teha Õpetuse ja Lepingute 76. osast lühiülevaade, andke õpilastele järgnev joonis. (Võiksite teha joonise nii väikese, et õpilased saaksid selle panna pühakirja vahele ja 76. osa uurides kasutada.) Selgitage, et see joonis toob välja, mida Joseph ja Sidney saadud ilmutuses nägid ja mida nad sellest õppisid.
Issand lubab õnnistusi neile, kes on Talle ustavad
Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 76:1–5. Paluge õpilastel teksti jälgida, et leida sõnad ja fraasid, mis kirjeldavad Jeesuse Kristuse omadusi.
Milline nendes salmides mainitud Jeesuse Kristuse omadustest on teie jaoks oluline? Miks?
Mida me peame 5. salmi kohaselt tegema, et kogeda Issanda halastust ja armu? (Me peame Teda kartma. Selgitage, et Issanda kartmine tähendab selles kontekstis Teda austada, Tema vastu aupaklik olla ja Teda armastada.)
Mida me peame tegema, et saada osa Issanda aust? Mida tähendab teie arvates teenida Issandat „õigemeelsuses ja tões lõpuni”?
Paluge õpilastel lugeda läbi Õpetus ja Lepingud 76:6–9, et leida, milliseid õnnistusi lubas Issand neile, kes Teda austavad ja teenivad.
Millised õnnistused saavad nende salmide järgi osaks neile, kes Issandat austavad ja teenivad? (Võiksite õpilastele meelde tuletada, et sõna saladused7. salmis viitab vaimsetele tõdedele, mida saab teada üksnes ilmutuse kaudu.)
Kirjutage tahvlile järgnev lõpetamata lause: kui me oleme Issanda vastu aupaklikud ja teenime Teda, siis Ta austab meid ‥
Paluge õpilastel tahvlil olev põhimõte lõpetada. Nad peaksid tundma ära põhimõtte: kui me oleme Issanda vastu aupaklikud ja teenime Teda, siis Ta austab meid, ilmutades meile tõde.
Selleks, et aidata õpilastel mõista, kuidas saab Issand ilmutada meile tõde, näidake elektripirni (või taskulampi) ja küsige, kuidas võib see olla seotud Vaimu mõjuga. Kui õpilased on vastanud, paluge ühel neist lugeda ette Õpetus ja Lepingud 76:10. Paluge ülejäänud õpilastel teksti jälgida, et leida veel arusaamu, kuidas elektripirn (või taskulamp) võiks Vaimu mõjuga seotud olla.
Kuidas sarnaneb Vaimu mõju valgusallikale, näiteks elektripirnile? (Õpilaste vastused võivad väljendada järgmist tõde: Issand valgustab meid Vaimu kaudu.)
Mida tähendab valgustama? (Teadmiste või vaimsete arusaamade andmine, mis suurendab meie mõistmist ja aitab meil näha tõde.)
Millal olete tundnud, et saite Vaimu kaudu valgustatud? (Kui õpilased on küsimusele vastanud, rääkige soovi korral ka mõnest oma kogemusest.)
Mil moel kogesid Joseph Smith ja Sidney Rigdon salmides 5–10 mainitud lubaduste täitumist?
Paluge õpilastel rääkida ajast, mil nad lugesid pühakirju ja ei mõistnud seda, mida lugesid.
Mida te olete teinud, et pühakirjadest paremini aru saada?
Selgitage, et see, mida Joseph Smith ja Sidney Rigdon tegid, enne kui nad selle nägemuse said, õpetab meile, kuidas me võime pühakirjadest paremini aru saada ja kutsuda Püha Vaimu meile tõde ilmutama.
Paluge õpilastel moodustada paarid. Paluge igast paarist ühel õpilasel lugeda läbi Õpetuse ja Lepingute 76. osa päis. Paluge teisel paarilisel lugeda salme Õpetus ja Lepingud 76:15–19.. Paluge õpilastel leida, mida Joseph Smith ja Sidney Rigdon tegid, mis valmistas neid ette, et ilmutuse kaudu pühakirjadest aru saada. (Võiksite selgitada, et Joseph Smithi ajal arvas enamik inimesi, kes Piiblit uskus, et pärast viimast kohtumõistmist saadetakse kõik inimesed kas taevasse või põrgusse.) Kui õpilastel on olnud lugemiseks piisavalt aega, paluge neil rääkida oma paarilisele, mida nad leidsid. Seejärel küsige õpilastelt:
Mida tegid Joseph Smith ja Sidney Rigdon, mis valmistas neid ette nägemuse saamiseks? (Nad uurisid salmi Johannese 5:29 ja mõtisklesid selle üle.)
Mida tähendab pühakirjade üle mõtiskleda? (Võimalikud vastused: mõtlemine selle üle, mida te lugesite; küsimuste esitamine loetu kohta ja õpitu seostamine sellega, mida juba teatakse.)
Millist põhimõtet me võime Joseph Smithi ja Sidney Rigdoni näitest õppida? (Õpilased võivad tuua välja erinevaid põhimõtteid, kuid rõhutage kindlasti, et kui me palvemeelselt pühakirju uurime ja nende üle mõtiskleme, valmistame end ette, et saada Issandalt arusaamist Püha Vaimu kaudu.)
Selleks, et aidata õpilastel mõista, kuidas pühakirju palvemeelselt uurida ja nende üle mõtiskleda, paluge ühel õpilasel lugeda ette Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi vanema D. Todd Christoffersoni sõnad. Paluge klassil kuulates tähele panna, mida teha, et pühakirju palvemeelselt uurida ja nende üle mõtiskleda. (Võiksite teha õpilastele tema sõnadest koopia, et nad saaksid teksti jälgida.)
Kujutis
Vanem D. Todd Christofferson
„Öeldes „uurima”, mõtlen ma midagi enamat kui lugemist. ‥ Ma näen, kuidas te loete vahel mõned salmid, peatute, et nende üle mõtiskleda, loete neid salme hoolikalt uuesti ja mõeldes nende tähenduse üle, palvetate, et neid mõista, esitate mõttes küsimusi, ootate vaimseid mõjutusi ning panete kirja teile jäänud muljed ja mõtted, et need jääksid teile meelde ja et te võiksite veelgi enam teada saada. Sel viisil uurides ei pruugi te lugeda poole tunni jooksul mitmeid peatükke või salme, kuid te annate oma südames koha Jumala sõnale ja Tema räägib teile.” (When Thou Art Converted. – Ensign või Liahona, mai 2004, lk 11.)
Mille tegemisest rääkis vanem Christofferson seoses pühakirjade palvemeelse uurimise ja nende üle mõtisklemisega?
Mida te olete lisaks vanem Christoffersoni soovitustele teinud, et palvemeelselt pühakirju uurida ja nende üle mõtiskleda? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile.)
Mida te olete pühakirjade palvemeelse uurimise ja nende üle mõtisklemise tulemusel kogenud?
Innustage õpilasi rakendama seda, mida täna pühakirjade iseseisva uurimise kohta arutati. Võiksite tunnistada palvemeelsest pühakirjade uurimisest ja nende üle mõtisklemisest.
Seitsmekümnest vanem Sterling W. Silli jutustatud lugu näitlikustab, kui tähtis on valida teekond, mis juhib meid meie kõige ihaldatumasse igavikulisse sihtkohta:
Kujutis
Vanem Sterling W. Sill
„Me võime õppida mitmeid tähtsaid õppetunde loost peakirjaga „Vale bussi peal”, mille jutustas mitmeid aastaid tagasi dr Harry Emerson Fosdick. See jutustab loo mehest [Ameerika Ühendriikides], kes läks bussi peale kavatsuse ja sooviga Detroiti sõita. Kuid kui ta pärast pikka sõitu kohale jõudis, leidis ta ennast Kansas Cityst. Alguses ei suutnud ta seda uskuda. Küsides teed Woodwardi avenüüle ja saades vastuseks, et sellist avenüüd pole olemas, oli ta nördinud, kuna ta teadis, et on küll. See juhtus veidi enne seda, kui ta pidi seisma silmitsi tõsiasjaga, et hoolimata oma kavatsustest ja siirast soovist, polnud ta mitte Detroidis, vaid Kansas Citys. Kõik oli hästi, välja arvatud üks väike pisiasi – ta oli läinud vale bussi peale.
Kas pole huvitav, et nii paljud inimesed jõuavad elus mõnda kohta, kuhu nad iial ei kavatsenud minna. Me valime eesmärke, mis toovad au, edu ja õnne ning siis astume mõnikord busside peale, mis viivad meid kohtadesse, kus valitseb häbi, ebaõnn ja piinlikkus. Meie sureliku elu üks peamisi eesmärke on valmistuda meid eesootavaks eluks. Ja meie võimalik sihtkoht on jagatud kolmeks suurepäraseks kohaks, mida Paulus võrdleb päikese, kuu ja tähtede kirkusega. ‥
Ja nii pöördume me tagasi selle suurepärase mõtte juurde, mis on maailmas üks tähtsamaid: esiteks tea, kuhu sa tahad minna, ja teiseks, tuleb minna bussi peale, mis sind sinna kohta viib.” (On the Wrong Bus. – New Era, juuli 1983, lk 4, 6)
Joseph Smith ja Sidney Rigdon ütlesid, et kui nad tõlkisid salmi Johannese 5:29, olid nad „Vaimus” (ÕL 76:11) ja „Vaimu väega” (ÕL 76:12) avati nende silmad. Selles kontekstis viitavad need fraasid ajutisele vaimsele ja füüsilisele seisundile, mida nimetatakse kirgastumiseks. Kirgastumine leiab aset, kui „inime[ne] ‥ on väliselt ja olemuselt ajutiselt muudetud – st viidud kõrgemale vaimsele tasandile – nii, et [ta] suudava[b] taluda taevaste olendite juuresolekut ja hiilgust” (Märksõna „Kirgastumine”. – Pühakirjajuht).
President Henry B. Eyring Esimesest Presidentkonnast on selgitanud, mis vahe on uurimisel ja mõtisklemisel ning mõtisklemise ja ilmutuse saamise vahel:
Kujutis
President Henry B. Eyring
„Lugemine, uurimine ja mõtisklemine on eri asjad. Lugedes võime häid mõtted saada. Uurides võime avastada pühakirjadest, kuidas miski toimib ja mismoodi on asjad omavahel seotud. Mõtiskledes saame Vaimu kaudu ilmutusi. Minu jaoks on mõtiskelu see, kui ma pärast hoolikat pühakirjade lugemist ja uurimist nende üle mõtlen ja palvetan.” (Teenige Vaimuga! – 2010. aasta sügisene üldkonverents)
Vanem Marvin J. Ashton Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist on õpetanud:
Kujutis
Vanem Marvin J. Ashton
„Mõtiskledes anname Vaimule võimaluse mõjutada ja juhtida.” (There Are Many Gifts. – Ensign, nov 1987, lk 20)
Joseph Smithi juhatusel pandi Õpetuse ja Lepingute 76. osa kirja luulevormis. Seda poeemi kutsutakse tavaliselt pealkirjaga „Nägemus”. 1843. aasta 1. veebruaril trükiti see poeem ära Kiriku ajalehes Times and Seasons, mis ilmus Illinoisi osariigis Nauvoos novembrist 1839 kuni veebruarini 1846 (vt Times and Seasons, 1. veebr 1843, lk 82–85). Alljärgnev tabel näitab katkeid Õpetuse ja Lepingute 76. osast, mis on vastavuses luuleridadega, ning arusaamu, mida võime mõlemast õppida.
ja samuti need, kes on vangistuses hoitud inimeste vaimud, keda Poeg külastas ja jutlustas neile evangeeliumi, et nende üle võiks kohut mõista nagu inimeste üle lihas.”
Värsid 54–55
„54. Vaata, nemad on need, kes surid ilma seaduseta,
paganate aegadel, kui elati lootuseta,
surnumaalt ja surmavarjust on need
vaimuvanglas kel’ valgustatakse teed.
55. Päästja jutlustamas käis kord sääl,
evangeeliumi õpetas vägeval väel.
Siis elavat ristiti surnu eest,
et kohtu all oleks kui elav veel mees.”
Erinevalt Alvin Smithist, kes oleks evangeeliumi vastu võtnud, kui tal oleks selleks enne surma võimalus olnud (vt ÕL 137), on palju neid, kes oleksid evangeeliumi hüljanud, kui nad oleksid selle sureliku elu ajal saanud. Kuid Jumala suure armu läbi on neil inimestel võimalus vaimuvanglas evangeeliumist kuulda ja see vastu võtta ning saada kohtumõistmise osaliseks, nagu oleksid nad lihas.
„Kes ei võtnud vastu tunnistust Jeesusest, kui nad olid lihas, kuid pärast võtsid selle vastu.
Nemad on need, kes on auväärsed inimesed maa peal, kes olid pimestatud inimeste salakavaluse tõttu.
Nemad on need, kes saavad osa tema hiilgusest, kuid mitte tema täiusest.
Nemad on need, kes saavad osa Poja juuresolekust, kuid mitte Isa täiusest.”
Värsid 56–57
„56. Nemad on need, kes käisid auväärseid teid,
kuid kui pimedad olid, teiste kavalus segas neid.
Päästja tõde ei võtnud nad omaks maa peal,
selle vastu kuid võtsid vanglas, üleval seal.
57. Tõde ei tunnistan’d vapralt, kroon neist eemale kanti,
kuid nad olid tublid, kuu hiilgus neil anti.
Kristuse juurde neil lubati elama minna,
kuid Jumala täius ja troon ei kuulu sinna.”
On palju auväärseid inimesi, kes ei võta selles elus evangeeliumi vastu, kuid parandavad hiljem meelt, kui neile seda vaimumaailmas õpetatakse. Neile saab osaks terrestiline hiilgus, mida võrreldakse kuu hiilgusega. Nemad saavad suhelda Jeesuse Kristusega, kuid neile ei saa osaks Isa Jumala täius.