Õigusjärgsus presidentkonnas

Kirjutage enne tunni algust tahvlile küsimused:

Paluge õpilastel mõelda, kuidas nad tahvlil olevatele küsimustele vastaksid. Innustage neid leidma neile küsimustele vastuseid, kui nad õpivad täna Kiriku juhtkonna vahetumisest, mis toimus pärast prohvet Joseph Smithi ja tema venna Hyrumi surma.

Selgitage, et kui Joseph ja Hyrum Smith surid märtrisurma, tundsid pühad suurt kurbust. Mõned olid segaduses selle üle, kes hakkab Kirikut juhtima. Mõned Kiriku liikmed mõistsid õigesti, et Kiriku presidendi puudumisel langes Kiriku juhtimine Kaheteistkümne Apostli Kvoorumile. Siiski tuli mõni välja kahtlaste väidetega, et õigus Kirikut juhtida on neil. Nende hulgas olid Sidney Rigdon ja James Strang.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgmised kolm lõiku. Paluge õpilastel kuulata, miks Sidney Rigdon, kes oli aastaid olnud Kiriku silmapaistev juht, arvas, et ta peaks tervet Kirikut juhtima.

„Sidney Rigdon, esimene nõuandja Esimeses Presidentkonnas, saabus Pittsburghist Pennsylvaniast [Nauvoosse] 3. augustil 1844. Aasta enne seda oli ta hakanud oma elus võtma suunda, mis ei olnud prohvet Joseph Smithi nõuandega kooskõlas, ning seega oli hakanud Kirikust võõranduma. Ta polnud nõus kolme Kaheteistkümne liikmega Nauvoos kokku saama ja kõneles selle asemel suurele pühaderühmale, mis oli kogunenud pühapäevaseks jumalateenistuseks.” (Our Heritage: A Brief History of The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 1996, lk 66)

Sidney Rigdon kutsus kokku erakorralise koosoleku teisipäeval, 6. augustil, et Kiriku liikmed võiksid valida Kirikule eestkostja. Jäi mulje, nagu püüdnuks Sidney Rigdon pidada seda koosolekut enne, kui kõik kaksteist apostlit jõudsid tagasi misjonitelt Ameerika Ühendriikide idaosast, et Kiriku liikmed võiksid kinnitada tema positsiooni Kiriku eestkostjana. Osa Kiriku juhtide arvates võis vend Rigdon pidada salanõu „pühade olukorda ära kasutada” (History of the Church, 7. kd, lk 225). Õnneks, tänu vanem Willard Richardsi ja vanem Parley P. Pratti tegutsemisele, muudeti koosoleku aeg neljapäevaks, 8. augustiks 1844, mille ajaks enamik apostleid oli Nauvoosse tagasi jõudnud.

Sidney Rigdon väitis, et kuna teda oli varasemalt kutsutud ja pühitsetud Joseph Smithile eestkõnelejaks (vt ÕL 100:9), oli temal vastutus kindlustada, et „Kirikut juhitaks korrakohaselt” (History of the Church, 7. kd, lk 229). Lisaks väitis ta, et „rahva eestkostja” peaks olema tema ja et seda kohust täites teeb ta seda, mida Jumal oli tal teha käskinud (vt: History of the Church, 7. kd, lk 230).

• Kui te oleksite tol ajal Nauvoos olnud, mida te oleksite Sidney Rigdoni väidetest arvanud? Millised mured oleksid teil seoses vend Rigdoniga olnud?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnev lõik. Paluge õpilastel kuulata, miks väitis James Strang, et tema peaks Kirikut juhtima.

James Strang, kes oli saanud ristitud 1844. a veebruaris, uuris 1844. a kevadel Wisconsini osariigis ühte pühade jaoks võimalikku asukohta. Pärast märtrisurma väitis James Strang, et oli saanud kirja Joseph Smithilt, milles Joseph oli määranud Strangi oma õigusjärglaseks. James Strangi kirjal, mida ta Kiriku liikmetele näitas, tundus olevat Joseph Smith allkiri. James Strang väitis, et tema on järgmine prohvet, ja teavitas oma seisukohast Kiriku konverentsil Michigani osariigis 5. augustil 1844.

• Mida te arvate, kui te oleksite olnud koos pühadega Michiganis, mis oleks teile James Strangi väite juures veenev tundunud? Mille pärast oleksite nende väidetega seoses muret tundnud?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnevad viis lõiku. Paluge õpilastel kuulata, mida rääkis Brigham Young teistele preesterluse hoidjatele, muuhulgas Nauvoos olnud Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmetele sellest, kes peaks Kirikut juhtima:

Vanemad John Taylor, Willard Richards ja Parley P. Pratt olid Sidney Rigdoni saabudes juba Nauvoos. Enamik ülejäänud apostlitest, nende hulgas Brigham Young, naasis Nauvoosse 6. augusti 1844 õhtul. Järgmisel päeval, 7. augustil, kohtusid apostlid John Taylori kodus, et nõu pidada. Hiljem sellel pärastlõunal kohtusid kaksteist apostlit, kõrgem nõukogu ja ülempreestrid. Juhataja Young palus Sidney Rigdonil oma sõnum pühadele esitada. Sidney Rigdon kuulutas julgelt, et oli saanud nägemuse, et ükski inimene ei või Joseph Smithi õigusjärglasena Kiriku presidendiks saada. Seejärel tegi ta ettepaneku, et tema määrataks inimeste eestkostjaks.

Kui Sidney Rigdon oli oma sõnumi lõpetanud, ütles Brigham Young:

Kujutis

President Brigham Young

„Ma ei hooli sellest, kes Kirikut juhib ‥ , kuid üht asja pean ma teadma ja see on Jumala arvamus. Mul on võtmed ja vahendid saada teada Jumala tahe selles asjas. ‥

Joseph andis meie peade peale [viidates kaheteistkümnele apostlile] kõik apostliameti juurde kuuluvad võtmed ja väed, mida ta ise hoidis, enne kui ta ära võeti. ‥

Kui tihti on Joseph Kaheteistkümnele öelnud: „Ma olen ladunud aluse ja teie peate sellele ehitama, sest teie õlul lasub kuningriik.”” (History of the Church,, 7. kd, lk 230)

• Miks oli Brigham Youngi tunnistus preesterluse võtmetest tähtis? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile tõde: apostlid hoiavad kõiki Kiriku juhtimiseks vajalikke preesterluse võtmeid.)

Selgitage, et kui apostel ametisse pühitsetakse, antakse talle kõik vajalikud preetserluse võtmed maa peal (vt ÕL 112:30–32), kuid volitus neid võtmeid kasutada kitseneb üksnes vanemapostlile, Kiriku presidendile.

Lugege ette järgmine juhis, mille prohvet Joseph Smith andis Kaheteistkümne Apostli Kvoorumile jaanuaris 1836, enam kui kaheksa aastat enne oma surma:

Kujutis

Prohvet Joseph Smith

„Kaksteist ei allu kellelegi teisele kui Esimesele Presidentkonnale, ‥ „ja kus mind ei ole, seal pole ka Esimest Presidentkonda kaheteistkümne üle”” (History of the Church, 2. kd, lk 374).

• Mis juhtub Joseph Smithi sõnul Esimese Presidentkonnaga, kui Kiriku president sureb? Kes Kirikut juhib? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile õpetus: kui Kiriku president sureb, läheb Esimene Presidentkond laiali ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist saab juhtkvoorum.)

Selgitage, et kui Kiriku president sureb, naasevad nõuandjad Esimeses Presidentkonnas taas oma kohtadele Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis, vastavalt sellele, kui kaua on keegi kvoorumis teeninud. Kui kvoorum 1835. aastal esmakordselt moodustati, määrati vanemus kindlaks vanuse järgi. Tänapäeval määratakse apostlite järjekord kvoorumis kuupäeva järgi, mil mees on Kaheteistkümne Kvoorumi liikmeks kutsutud.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Õpetus ja Lepingud 124:127–128 ja teistel tähele panna, kes oli Joseph Smithi surres vanemapostel ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhataja. Paluge neil rääkida, mida nad teada said.

• Miks te oleksite selle põhjal, mida olete õppinud, olnud valmis pärast prohvet Joseph Smithi surma Brigham Youngi järgima?

Lõpetage tahvlile kirjutatud õpetus, lisades allakriipsutatud osa: kui Kiriku president sureb, läheb Esimene Presidentkond laiali ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist saab vanemapostli juhatuse all juhtkvoorum.

Selgitage, et 8. augustil 1844. a kogunesid pühad Nauvoos kell 10.00, et kuulda Sidney Rigdoni väiteid, miks tema peaks olema Kiriku eestkostja. Kuna poodiumi suunas puhus tuul, võttis vend Rigdon koha sisse koguduse selja taga vankril, et tema häält oleks paremini kuulda. Kogudus pööras end ümber, et nad võiksid näha, kuidas Sidney Rigdon jutlustab. Ta kõneles poolteist tundi tuhandetele kogunenud pühadele, selgitades, miks ta peaks olema Kiriku eestkostja. Mitmete inimeste sõnul polnud ta sõnavõtt kuigi inspireeriv.

Juhataja Brigham Young ja teised Kiriku juhid tulid ja istusid poodiumile, mis asus Sidney Rigdoni kõnepidamise koha vastas. Selleks hetkeks oli tuul vaibunud. Kui Sidney Rigdon oli oma sõnavõtu lõpetanud, kõneles juhataja Brigham Young. Kuulajaskond pöördus Brighami kõnet kuulama, pöörates Sidney Rigdoni vankrile selja. (Vt George Q. Cannon. Discourse. – Deseret News, 21. veebr 1883, lk 67.) Juhataja Brigham Young kõneles lühidalt ja ütles, et oleks eelistanud naasta Nauvoosse pigem prohvetit leinama, kui uut juhti määrama. Ta tegi teatavaks, et hiljem tol päeval, kell kaks pärastlõunal, peetakse Kiriku juhtide ja liikmete koosolek. Hiljem tunnistasid mitmed Kiriku liikmed, et nad nägid ja kuulsid Brigham Youngi kõneledes, kuidas ta välimus ja hääl muutusid, sarnanedes prohvet Joseph Smithi hääle ja välimusega. See imetabane sündmus aitas paljudel pühadel teada, et Issand tahtis, et Kirikut juhib Brigham Young.

Paluge ühel õpilasel lugeda ette järgnevad näited, mida mitmed pühad nägid ja kuulsid:

Kujutis

Benjamin F. Johnson

Benjamin F. Johnson on meenutanud: „Niipea kui [Brigham Young] kõnelema hakkas, hüppasin ma jalgadele, sest ta hääl oli kõikvõimalikul määral Josephi hääl ja tema isik kehastas oma ilmelt, hoiakult, riietelt ja väljanägemiselt Josephit ennast, ja ma teadsin hetkega, et Josephi vaim ja kuub oli tema peal.” (My Life’s Review, lk 104, tsiteeritud Church History in the Fulness of Times Student Manual, 2. vlj, (Church Educational System manual), 2003, lk 291)

William C. Staines kirjeldas Brigham Youngi kõnelemas „otsekui prohvet Josephi häälega. Arvasin, et see on tema, ja nõnda tundsid tuhanded, kes seda kuulsid” (History of the Church, 7. kd, lk 236).

Kujutis

President Wilford Woodruff

Wilford Woodruff on kirjutanud: „Kui ma ei oleks teda oma silmadega näinud, ei oleks keegi suutnud mind veenda, et tegemist polnud Joseph Smithiga, ja igaüks, kes neid kaht meest tundis, võib seda tunnistada.” (History of the Church, 7. kd, lk 236)

Selgitage, et tol päeval kell 14.00 peetud koosolekul kõnelesid Brigham Young ja teised Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmed. Paljud pühad märkasid, et kui Brigham Young tol pärastlõunal kõneles, nägi ta välja ja kõlas kui Joseph Smith. George Q. Cannon, kes oli tol ajal kõigest 17-aastane, on meenutanud: „See [oli] Josephi hääl. ‥ Inimeste silmis näis, nagu seisaks Joseph ise nende ees.” (History of the Church, 7. kd, lk 236, vt ka Edward William Tullidge. Life of Brigham Young, 1877, lk 115) Lisaks sellele imele tundsid paljud pühad Püha Vaimu tunnistamas, et Brigham Young ja Kaheteistkümne Kvoorum olid Jumala poolt kutsutud Kirikut juhtima. Selle koosoleku lõppedes hääletasid pühad Nauvoos ühehäälselt, näidates toetust, et Kirikut peab juhtima Kaheteistkümne Apostli Kvoorum Brigham Youngiga eesotsas. Kuid lõpuks ei otsustanud mitte kõik liikmed apostleid järgida. Mõned otsustasid järgida hoopis selliseid inimesi nagu Sidney Rigdon ja James Strang, kes asutasid oma kirikud.

• Kuidas õnnistas Issand pühasid, et nad võiksid teada, keda Tema oli määranud Kirikut juhtima?

• Kuidas võime meie teada, et Kiriku juhid tänapäeval on Jumala kutsutud? (Kui õpilased on vastanud, kirjutage tahvlile järgmine põhimõte: Püha Vaimu kaudu võime me saada tunnistuse, et Kiriku juhid on kutsunud Jumal.)

• Miks on teie arvates tähtis saada tunnistus, et meie Kiriku juhid on kutsunud Jumal?

• Millal olete te saanud tunnistuse, et Kiriku juhid on kutsunud Jumal? Mida te selle tunnistuse saamiseks tegite?

Selgitage, et pärast Joseph Smithi surma oli vanemapostel [Brigham Young] kohe võimeline kasutama kõiki preesterluse võtmeid. Tal oli õigus saada ilmutust selle kohta, millal organiseerida uus Esimene Presidentkond. 1847 – rohkem kui kaks aastat pärast märtrisurma – sai Brigham Young inspiratsiooni Esimese Presidentkonna reorganiseerimiseks, selle asemel et jätkata Kiriku juhtimist Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi juhatajana.

Näidake praeguse Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi pilte. Selleks, et anda õpilastele võimalus võtta kokku, mida nad on õppinud, paluge neil selgitada, mis juhtub Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumiga, kui Kiriku president sureb. Samuti paluge neil selgitada, kes saab Kiriku presidendiks või on vanemapostel, kui praegune Kiriku president peaks täna surema.

Võiksite õppetunni lõpetuseks tunnistada, et needsamad preesterluse võtmed ja väed, mis Joseph Smith andis Brigham Youngile ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmetele, on tänapäeval Kiriku presidendil, tema nõuandjatel Esimeses Presidentkonnas ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmetel. Samuti võiksite jagada, kuidas Te saite tunnistuse, et Kiriku juhid on kutsunud Jumal. Paluge õpilastel püüda palvemeelselt saada täna arutatud tõdede kohta tunnistust või siis oma tunnistust nendest asjadest tugevdada.