2005
LOOJANGUJÄRGNE SEMINAR
Oktoober 2005


LOOJANGUJÄRGNE SEMINAR

Takaroa saarel, mis jääb 600 km Tahitist kirdesse, ei ole seminar varahommikune tegevus, vaid hoopis õhtune. Kord nädalas kolmapäeviti õpetab õde Hina Garbutt päikese loojudes oma õpilastele taastatud evangeeliumist. Ta järgib õpiplaani, mis seati sisse 1850-ndatel, kui viimse aja pühadest misjonärid siin õpetama hakkasid. Tegelikult koguneb seminariklass 1890-ndatel aastatel ehitatud kogudusehoone kõrval.

Takaroal elavate teismeliste jaoks on seminar ainus ametlik haridusvõimalus. Algharidus on küll olemas, aga põhikooliõpilastel on ainsaks valikuks minna teisele kaugelasuvale saarele internaatkooli.

„Meil on siin noortest meestest ainult preestrid,” ütleb 17-aastane Tetuarere Temahaga (ülal) Takaroa II kogudusest, Takaroa Tuamotu ringkonnast. „Diakonid ja õpetajad on kõik mujale kooli läinud. Aga allesjäänud kuus preestrit ja kolm noort naist käivad seminaris. Igaüks usub, et see on meile kooli eest ja nii nad tulevad. Me õpime palju ja meile meeldib koos olla. Seminar võimaldab meil õppimist jätkata.”

Nagu enamus noori Takaroal, nii töötab ka Tetuarere pärlikasvatuses. Ta peab ärkama juba pool viis hommikul ning veedab päeva sukeldudes ja ujudes, vinnates raskete nööritäite kaupa austreid paatidesse. Teised, nagu näiteks noored naised (paremal), 14-aastane Hinanui Tehina ja 15- aastane Tapiu Tino, teevad terve päev tööd austreid nailonnööri külge sidudes, et teised saaksid need uuesti vette panna. Nii kasvatataksegi pärle ja see aitab majandust Takaroal elus hoida. „Meid on siin vaja,” selgitab Tapiu. Ta käis vahepeal internaatkoolis, aga leidis, et seal on palju negatiivset mõju ja nii naasis ta oma pere juurde, et olla nende keskel, keda ta armastab.

Mida teevad Takaroa teismelised pärast pikka tööpäeva, et välja puhata? „Eriti mitte midagi,” naerab Tetuarere. „Me vaatame televiisorit, kuigi seal pole palju vaadata, või läheme ujuma. Kõige enam käime me kalal. Me käime kalal, et saada süüa, aga ka lõbu pärast.”

Pühapäevad ja kolmapäevad on eriti oodatud. „Pühapäeval läheme me loomulikult kirikusse ja kolmapäeva õhtul on seminar,” selgitab Hinanui. „Me õpime palju evangeeliumist.” Tetuarere räägib ühest põhimõttest paljude õpitute seas: templi tähtsusest. „Sinna ei saa minna ühes maailma asjadega. See on Issanda koda ja miski ebapuhas ei või sinna sisse minna.”

Tegelikult on üheks siinsete seminariõpilaste põnevaks eesmärgiks säästa teenitud raha ja minna koos teiste koguduse liikmetega Tahiti templisse. „Me teeme ristimisi surnute heaks,” ütleb Hinanui. „See on hea eesmärk. Kõik, mida me õpime kirikus, ja kõik, mida me õpime seminaris, suunab meid Issanda koja poole.”