2005
Kui suur saab olema teie rõõm
Oktoober 2005


ÕPETUSE JA LEPINGUTE SÕNUMID

Kui suur saab olema teie rõõm

Õpetuse ja Lepingute 18. osa õpetab meile, et Issand armastab oma lapsi ja soovib, et me teeme tööd nende päästmise nimel. Seda osa lugedes meenuvad mulle iga kord paljud kogemused seoses Kiriku liikmete aktiveerimise ja aktiivsena hoidmisega — kogemused, mis meenutavad mulle, et Issand juhib seda tööd, kui me usume Temasse ja teeme, mis nõutakse.

Üks neist kogemustest sai alguse mõned aastad tagasi, kui mind määrati koduõpetajaks noorele mehele, kes oli kasvanud üles ustavas viimse aja pühade perekonnas. Lahkunud õpingute tõttu kodust, valis ta muud rajad. Kuu kuu järel külastasin ma teda koos oma koduõpetuse kaaslasega edutult. Tundus, et ta isegi ei kuulnud, mida me talle räägime. Kui aga saabus torm ja ta sattus segadusse, ega teadnud, mida teha oma probleemide lahendamiseks, olid koduõpetajad need, kelle ta üles otsis.

Tol ajal olin mina ta vaikonna juhataja. Ta ütles mulle, et talle meenus miski, mida ta ema oli talle õpetanud: „Issand kuuleb nende palveid, kes Teda siiralt otsivad.” Kui ta rääkis mulle usalduslikult, et ta on hakanud jälle palvetama ja pühakirju lugema, nägin ma rõõmuga, et Issand on teda puudutanud.

Ma otsustasin temaga lähedasemalt ühendust pidada ja palusin seega, et ta määrataks minu koduõpetuse kaaslaseks. Me külastasime temaga iga kuu nelja kodu ja iga kuu valmistasin ma ette neli erinevat sõnumit, püüdes tugevdada oma sõpra ja aidata tal evangeeliumis taas aktiivseks saada. Lõpuks otsustas ta meelt parandada, ustavalt oma koosolekutel käia ja siiralt sakramenti võtta. Issanda ohverdus avaldas tema elule mõju.

Me külastasime kuus kuud isa, kes oli oma peres ainuke Kiriku liige. Hoolimata meie püüdlustest ja kuigi meid võeti alati hästi vastu, ei õnnestunud meil taasaktiveerida teda ega ristida tema naist ja kolme last. Siis aga saime me inspiratsiooni laste kaasamiseks, minnes pühapäeviti neile järele ja tuues nad kirikusse. Sellest sai mu kaaslase erikohustus.

Meie püüdlustest hakkas kasu olema. Lastele meeldis Kirikus ja peagi said nad ristitud. Kogu kogudus oli seotud vanemate kaasamisega, aga nende elu pidi puudutama veel Issanda Vaim.

Minu kaaslane, kes oli meie igakuiste külaskäikude ajal vaevalt midagi öelnud, avaldas kord valjult oma arvamust ja jagas väga emotsionaalselt oma tunnistust. Ta oli kogenud oma elus suuri raskusi ja jagas nüüd, kui imeline on olla Issanda käte vahel. Tema tunnistus oli nii siiras ja vägev ning Vaim nii tugev, et see liigutas meid kõiki. Tol samal nädalal otsustas naine misjonärivestlusi kuulata ja sai lõpuks ristitud. Mehest sai uuesti aktiivne.

Täna on see pere aktiivne ja osaleb täiel määral koguduse tegemistes ning on pitseeritud Issanda templis. Minu kaaslase kiire areng evangeeliumis jätkub. Ta abiellus templis imelise noore naisega ja neil on nüüd kaks last. Nad on õnnelikud ning teevad meie koguduses ja Kirikus väärtuslikku tööd.

Selle kogemuse tulemusel võtsid evangeeliumi omaks kuus inimest. Kollektiivne ime! Ma tundsin rõõmu, mida kirjeldatakse pühakirjades:

„Ja kui suur on tema rõõm hinge üle, kes meelt parandab!

Mispärast, te olete kutsutud hüüdma meeleparandust sellele rahvale.

Ja kui on nii, et te rügate kõik oma päevad, hüüdes sellele rahvale meeleparandust, ja toote vaid ühe hinge minu juurde, kui suur saab olema teie rõõm koos temaga minu Isa kuningriigis!

Ja nüüd, kui teie rõõm saab olema suur koos ühe hingega, kelle te olete toonud minu juurde minu Isa kuningriiki, kui suur saab olema teie rõõm siis, kui te toote palju hingi minu juurde!” (vt ÕL 18:13–16)

See kogemus õpetas mulle kolm tähtsat põhimõtet:

  1. Issand juhib seda tööd. Tema valmistas tee. Ta huvitub meie misjonitööst ja on sellega otseselt seotud.

  2. Koduõpetajate ja külastusõpetajate külaskäigud peavad olema järjekindlad ja hästi ette valmistatud. Me peame viima kodudesse, mida me külastame, Issanda Vaimu. Me peame pälvima ka külastatavate usalduse.

  3. Tähtis on kaasata aktiveerimis- ja pöördumisprotsessis ka teisi inimesi. Koguduse juhid võivad kooskõlastada jõupingutused koguduse nõukogu ja preesterluse täitevkomiteega, et aidata meil täita oma misjonitöö eesmärke.

Ma tunnistan, et Jumal on meie Isa. Ta armastab meid ja tahab, et me teeme misjoni- ja aktiveerimistööd Tema kombel. Seejärel võivad meist saada Tema käes vägevad tööriistad Tema armastatud laste päästmisel.