PEREKONNA TUGEVDAMINE
VÕRDSETE KAASLASTENA
Jätkuv sari, mis heidab pilgu „Perekond: Läkitus maailmale” uurimisele ja kasutamisele.
„Jumaliku plaani järgi on isal kohustus juhatada oma perekonda armastuses ja õigsuses, ning tal on vastutus kaitsta oma perekonda ja hoolitseda oma perekonna vajaduste eest. Ema on eelkõige vastutav oma laste kasvatamise eest. Nendes pühades kohustustes on isadel ja emadel kohustus aidata teineteist võrdsete kaaslastena.”1
Juhatamine, kaitsmine ja hoolitsemine
Isal on kohustus kodus juhatada, aga juhatamine ei tähenda, et mees peab valitsema või olema ebaõiglaselt võimukas oma naise või laste suhtes. Päästja õpetas oma apostlitele, et paganate valitsejad tarvitasid oma alamate kallal vägivalda. „Teie seas aga ei tohi nõnda olla,” hoiatas Ta, „vaid kes iganes teie seast tahab suureks saada, see olgu teie teenija; ja kes teie seast tahab olla kõige esimene, see olgu teie ori” (vt Matteuse 20:25–27). Juhatamine on seega armastamine, teenimine ja ohverdamine. Apostel Paulus õpetas: „Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust ja on andnud iseenese tema eest” (Efeslastele 5:25). President Ezra Taft Benson (1899– 1994) ütles: „Vennad, ma ütlen teile täie tõsidusega, et [Jeesus Kristus] on see eeskuju, mida me peame järgima, kui me asume oma perekonda vaimselt juhtima. See kehtib eriti teie suhete puhul teie abikaasaga.”2
Issand ütles, „et iga mees, kel on kohustus hoolt kanda omaenda pere eest, kandku hoolt ja ta ei kaota kuidagi oma krooni” (vt ÕL 75:28). Tänapäeva maailmas sõltub suutlikkus pere eest hoolt kanda sageli isa valmidusest ja võimalusest saada endale piisav haridus. Kuid hariduse ja sobiva töö omandamine ning eluks vajaliku eest hoolitsemine ei tähenda seda, nagu tuleks veeta üleliia palju aega tööd tehes kõrge elatustaseme saavutamiseks. President Spencer W. Kimball (1895–1985) hoiatas, et mõned isad veedavad nii palju aega kaugeltki enam mitte eluks vajaliku muretsemisel, et füüsilisest omandist saab nende ebajumal ning neil on vähe aega juhatada oma perekonda armastuse ja õigsusega.3
Oma perekonna kaitsmise kohustus ulatub palju kaugemale silmanähtavast füüsilisest varjupaigast ja turvalisusest, mille eest isa peab hoolt kandma. President Howard W. Hunter (1907–1995) õpetas: „Õiglane isa kaitseb oma lapsi, võttes aega ja viibides nende seltskondlike, kooli ja vaimsete sündmuste ning kohustuste täitmise juures.”4 Isad saavad kaitsta oma lapsi, õpetades neid tegema arukaid otsuseid nende poolt valitava meedia ja sõprade osas, kellega nad aega veedavad.
Laste kasvatamine
Esimene Presidentkond teatas 1942. aastal: „Emadusest … saab püha kutse, pühalik pühendumine Issanda plaanide täitmisele ja nende inimeste üleskasvatamisele, edendamisele ning keha, meele ja vaimu toitmisele, kes jäid ustavaks oma esimeses seisundis … Nende juhatamine, et nad jääksid ustavaks oma teises seisundis, on emaduse töö … Emadus on ligidal jumalusele. See on ülim, pühim teenimine, mille inimkond on enda kanda võtnud. See asetab naise, kes peab oma püha kutset ja teenimist au sees, inglite kõrvale.”5
Üheks Saatana tõhusaimaks pettuseks on alandada tööd, mida naine ja ema teeb kodus. Vanem Richard G. Scott Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist hoiatas, et „rünnaku all on otse Jumala plaani keskpunkt … Ärge laske end peibutada Jumala plaani juurest maailma radadele, kus emadust halvustatakse, naiselikkust tehakse maha ning jumalikult seatud naise ja ema rolli pilgatakse.”6
Prohvetid on rõhutanud, kui tähtis on see, et emad pühendaksid kogu oma aja oma laste kasvatamisele. Neile aga, kes peavad tegema tööd oma pere vajaduste eest hoolitsemiseks, ütles president Gordon B. Hinckley: „Andke endast parim. Ma loodan, et kui teil on põhitöökoht, teete te tööd peamiste vajaduste rahuldamiseks ja mitte lihtsalt selleks, et lubada endale suurejoonelist kodu, toretsevaid autosid ja muud luksust.”7
Teineteise aitamine võrdsete kaaslastena
Emad vastutavad eelkõige oma laste kasvatamise eest ning isade kohustuseks on juhatada, kaitsta ja hoolitseda eluksvajaliku eest. Need rollid aga ei ole muud välistavad. Abikaasad peavad jagama vanemaks olemise kohustusi võrdsete kaaslastena ja aitama teineteist omakasupüüdmatu ohverdamise vaimus.
Jumalik kavatsus anda emadele ja isadele peres erinevad põhikohustused kajastab teatud igavesi meeste ja naiste vahelisi erinevusi. „Perekond: Läkitus maailmale” õpetab, et „sugu on isiku surelikkusele eelneva, surelikkuse ning igavese identiteedi ja eesmärgi oluline omadus.”8 Need sünnipärased erinevused ja ainulaadsed kohustused võimaldavad paaril olla koos ühtne, täiendada teineteise tugevaid külgi ja andeid ning vormida suhet, mis teeb võimalikuks igavese perekonna.