Seminarisse sukeldumine
Tahiti teismelised sukelduvad pühakirjade uurimisse.
Kuskil keset ookeani, kaunil troopikasaarel, kus tuuleõhk võib lõhnata lillede järele ja palmipuud sirutuvad taevasse, avastavad teismelised viimse aja pühad pühakirjade väge.
Tahiti saarel, mille nimi tähendab „kogunemiskohta”, kogunevad paljud neist noortest inimestest igal hommikul nii vara kui veerand kuus pühakirju uurima ja õppima, kuidas evangeelium võib muuta nende elu.
Tahitil nagu ka mitmel muul Prantsuse Polüneesia moodustaval 117 saarel võetakse seminarist hoolega osa. Loomulikult on varajane ärkamine problemaatiline, ometi leiavad need noored, et õnnistused kaaluvad üles ohverdused.
„See pole kerge,” ütleb 17-aastane Vaitiare Timo Mahina kogudusest, Arue Tahiti vaikonnast. „Aga põgenemisteed pole. Ma pean tulema. Ma pean teenima Issandat pärast kõike seda, mida Ta on minu heaks teinud.”
Igal noorel on osalemiseks omad põhjused. Nad tulevad selleks, et õppida, aru saada, rakendada, leida sõpru, saada igapäevast abi eluprobleemide korral, valmistuda misjoniks ja abiellumiseks, pöörduda, teenida Issandat, tunda end hästi ja leida turvalisust. Nad avastavad, et seminar aitab neil saavutada kõike seda ja veel enamatki.
Pühakirjadesse süüvimine
„Mina tulen selleks, et õppida,” ütleb 15-aastane Raymonde Chapman Orofero kogudusest, Paea Tahiti vaikonnast, „et saada rohkem teada pühakirjadest ja prohvetite elust. Ma tahan aru saada.”
Kui Raymonde tahab pühakirjadest rohkem teada saada, on seminar just õige koht. Pole tavatu kuulda seminariõpetajalt midagi taolist: „Me püüame panna õpilased pühakirjadesse süüvima, et pühakirjad juurduksid õpilastesse.”
On selge, et need õpilased süüvivad pühakirjadesse ja et pühakirjadest saab osa neist.
Kaheksateistkümneaastase Karere Teiho viimatine lemmikpühakirjakoht on ÕL 10:5: „Palveta alati, et sinust võiks saada vallutaja; jah, et sa võiksid võita Saatana, ja et sa võiksid pääseda Saatana teenijate käest, kes toetavad tema tööd.”
„Saatan on väga tugev,” ütleb Mahina koguduse liige Karere. „Ma palvetan igal hommikul enne seminari, et saada abi, et ma oleksin kaitstud kiusatuste eest. See toimib.” Ta ütleb õlgu kehitades: „Ma pole küll täiuslik, aga senini olen ma leidnud oma õnnistuseks jõudu, et vastu panna.”
Kui sellised õpilased nagu Karere hakkavad õpitut praktiseerima, hakkab pühakirjade vägi tõeliselt muutma nende elu.
„Seminar aitab meil evangeeliumi ellu rakendada,” ütleb 14-aastane Benjamin Tuahiva Orofero kogudusest. „Prohvetite elu on meile eeskujuks.”
„Mulle meeldib see koht, kus Joseph andestab oma vendadele,” ütleb Benjamini klassikaaslane, 14-aastane Rumia Temauri, rääkides sellest, kui Joseph müüdi Egiptusesse. „See on hea näide sellest, kuidas oma perega hästi läbi saada. Mind on see aidanud.”
Benjamini ja Rumia seminariõpetaja õde Ariiotima Mahirava palub, et ta õpilased õpiksid igal nädalal selgeks ühe kindla pühakirjakoha. Iga selgeksõpitava pühakirjakoha kaardi taga on soovitus, kuidas õpilane saab selle pühakirjakoha õpetust ellu rakendada. Õde Mahirava palub õpilastel rakendada seda pühakirjakohta nädala jooksul ja tunnistada seejärel klassile, kuidas see on neid õnnistanud.
„Mulle tundub, et õpilased mõistavad, et evangeelium pole miski, mille järgi ainult pühapäeviti elada,” ütleb õde Mahirava. „Tore on vaadata, kuidas nad seda teadvustama hakkavad.”
Seminari õnnistused
Prantsuse Polüneesia seminariõpilased on tänulikud seminaris käimise võimaluse eest. Nad märkavad paljusid õnnistusi, mida nad saavad oma ustavuse eest.
„Milline õnnistus on teada, et Mormoni Raamat on Jumala sõna,” ütleb Karere. „See on meie usu päiskivi. See aitab meil võtta omaks meie Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse. Ma olen hakanud Neid nii väga armastama.”
Õpilased on hakanud väärtustama ka prohvetite sõnu ja kogemusi.
„Lood, millest me õpime pühakirjades, on meile abiks iga päev,” ütleb Vaitiare. „See, mis prohvetid tegid tol ajal, saab aidata meid praegu. Mind aitavad ka kaasaja prohvetite elust pärinevad kogemused, eriti Joseph Smithi omad.”
„Ma tean, et seminar on mulle abiks,” ütleb Karere. „Ma tean, et igahommikune evangeeliumi õppimas käimine aitab mul misjonile minnes teada, kuidas õpetada ja kuidas tunnistada.”
Toe leidmine
Seminar ei aita tugevdada õpilasi ainult individuaalselt, vaid õpilased leiavad jõudu ka üheskoos.
„Paar klassi kohtuvad samal ajal,” ütleb Vaitiare. „Seetõttu saame me tuttavaks teiste klasside ja teiste koguduste õpilastega. Kuna enamus meist käib samas koolis, aitab see meil leida koolis sõpru, kes on liikmed.”
Samu käitumisnorme järgivad sõbrad aitavad neil pühakirjaõpilastel kaitsta oma tõekspidamisi kooliõpilastena.
„Me teeme paljusid asju koos sõpradega, kes pole liikmed,” ütleb Vaitiare. „Kuid vahel on tore leida kedagi, kellele toetuda, kelle kohta sa tead, et ta usub sama, mida sinagi.”
Turvalisus viimsel ajal
Ka Vaitiarel on lemmikpühakirjakoht. Vähemalt seni, kuni ta leiab õppides uue, mis teda sama palju aitab. See on Ilmutuse 1:3: „Õnnis on see, kes loeb, ja need, kes kuulevad selle prohvetliku kuulutuse sõnu ja peavad tallel, mis sellesse on kirja pandud; sest aeg on ligidal.”
„Pühakirjad õpetavad meile tõde, kui me loeme neid,” ütleb ta. „Mis prohvetid ütlevad, on meile juhiseks. Kui me järgime pühakirju ja prohvetite sõnu, on meil sel viimsel ajal turvaline olla.”
See on kõigest üks põhjus teiste seas, miks koguneda seminari ja süüvida pühakirjadesse.
SEMINARI SÕBRAD
„Tänan teid teie püüdluse eest … instituudis käia, seminaris käia, saades osa seal saadavatest õnnistustest mitte ainult evangeeliumi õpetades, vaid ka keskkonnas, kus te lävite. Ma tahan teile öelda, otsige sõpru Kiriku liikmete seast. Ühinege ja tugevdage üksteist. Ja kui saabub aeg kiusatusteks, on teil keegi, kellele toetuda, kes teid õnnistab ja teile vajadusel jõudu annab.”
President Gordon B. Hinckley, “Words of the Living Prophet”, Liahona, aug 1998, lk 16.