PREESTERLUSE VÕTMED
Üheksas artikkel sarjast, mis käsitleb preesterlust ja selle eesmärke.
Võtmed on tähtsad ja hinnalised. Kuhu me ka ei lähe, enamus meist kannab oma võtmeid taskus või kotis. Ühed teised võtmed pole mitte ainult tähtsad ja hinnalised — need on ka kallid, võimsad ja nähtamatud! Neil on igavikuline tähendus. Need on preesterluse võtmed.1
Prohvet Joseph Smith õpetas: „Kiriku peamised põhimõtted, juhtimine ja õpetus kuuluvad kuningriigi võtmete juurde.”2 Need võtmed viitavad õigusele juhatada preesterluse volitust Issanda Jeesuse Kristuse nimel. Võtmetes peitub õigus juhatada sellist kohalikku Kiriku organisatsiooni nagu vaikond, kogudus, misjon, ringkond, preesterluse kvoorum või tempel. Võtmed annab käte pealepanemise kaudu keegi, kellel on vastav volitus ja kelle volitus on Kirikule teada.3
Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmed hoiavad kõiki Jumala kuningriigi võtmeid maa peal. Kiriku president — vanemapostel — juhatab tervet Kirikut ja on ainuke isik maa peal, kes kasutab kõiki võtmeid täiel määral.4 Ta delegeerib seda volitust, andes või volitades andma võtmeid teistele preesterluse hoidjatele nende konkreetsetes ametites ja kutsetes.5
Preesterlus on volitus, mille Jumal on andnud inimesele, et ta saaks tegutseda inimeste päästmise nimel. „Selle töö juhatamise vägi kujutab endast preesterluse võtmeid.”6 Me teeme vahet preesterluse hoidmisel ja preesterluse võtmete hoidmisel. Kui kellelegi antakse võtmed, ei saa ta täiendavat preesterlust. Tal on siis õigus juhatada preesterluse tööd.
Ettevalmistus ja luba
Selleks, et teenida hästi püha preesterluse hoidjana, on vaja nii ettevalmistumist kui ka luba. Lubage mul jutustada ühest isiklikust kogemusest. Enne, kui mind kutsuti Kaheteistkümne Apostli Kvoorumisse, töötasin ma arsti ja kirurgina. Mul oli kaks doktorikraadi. Ma olin saanud tunnistuse kahelt atesteerimiskomisjonilt. Selleks pikaks ettevalmistuseks oli kulunud mitu aastat, ometi ei lasknud pelk haridus mul inimesi teenindada. Miks? Sest mul oli vaja seaduslikku luba.
Selle võisid anda üksnes osariigi valitsusorganid ja nende haiglate juhatused, kus ma töötada soovisin. Kui selleks volitatud ametnikud mulle kord litsentsi ja loa andsid, võisin ma hoolitseda patsientide eest, kes vajasid oma haiguste puhul kirurgilist abi. Kui seaduslikud haldusametnikud olid oma võtmeid kasutanud, võisin ma osutada teenet, milleks ma olin ette valmistunud.
Vastutasuks vastutasin ma nende privileegide andjate ees. Ma pidin kuuletuma seaduse- ja eetikanõuetele ega tohtinud mulle usaldatud väge kunagi kuritarvitada.
Just nagu tähtsad ettevalmistumissammud ja luba käivad meditsiinivaldkonna (ja teiste erialade) juurde, on need seotud ka preesterluse ametis teenimisega. Neil, kes hoiavad preesterlust — Aaroni või Melkisedeki Preesterlust — on volitus teenida preesterluse ametis. Jumala esindajatena on neil õigus läbi viia pühi evangeeliumitalitusi. Võtmed annavad selliseks teenimiseks volituse.
Vahet tuleb teha ka preesterluse volitusel ja preesterluse väel. Preesterluse ametisse asetamisel antakse asetatule volitus. Vägi aga tuleb siis, kui kasutada seda volitust õigsuses.7 Seega kuigi preesterluse hoidjatel on volitus, peavad nad tegema ettevalmistusi väe saamiseks. Nad teevad seda, kui nad muudavad end isiklikult vääriliseks ning õpivad ja rakendavad preesterluse kohustusi ja õpetusi.
Miks on need asjad olulised? Miks on vägi Jumala nimel tegutseda nii tähtis? Miks on tähtis, et preesterluse hoidjad valmistuksid teenima väega? Sest preesterlusel on igavene tähendus. Preesterlusest on kasu igale mehele, naisele ja lapsele, kes elab praegu, kes on elanud ja kes alles hakkab elama maa peal. Need, kes hoiavad preesterlust, peavad ette valmistuma, et preesterluse väe õnnistused oleksid hõlpsasti kättesaadavad kõikidele Jumala lastele. Need, kes hoiavad preesterluse võtmeid, peavad mõistma, kuidas kasutada neid võtmeid arukalt ja õigesti.8
Preesterluse võtmete ajalugu
Preesterluse võtmeid ja volitust pidi võib läbida kolm ajalooperioodi: muistne aeg, Issanda maine teenimisaeg ja kaasaeg.
Esimene periood: Muistne aeg. Preesterluse volitust tunti muiste, veel enne maa loomist. Prohvet Joseph Smith kuulutas: „Preesterlus on igavene põhimõte ning see oli Jumalaga igavikust saati ja on kuni igavikuni.”9 President Brigham Young (1801–1877) lisas, et preesterlus „on seadus, mille alusel maailmad on, olid ja kestavad ikka ja igavesti.”10
Surelikkusele eelnevas maailmas olime me Jumala vaimulapsed. Aabraham oli üks meie seast. Talle öeldi, et ta on üks neist, kes valiti enne sündi „valitsejateks” (vaimseteks juhtideks).11 Pühakirjad räägivad samuti, et Issand Jumal määras juba ette oma püha korra järgi preestrid, kes olid ette valmistatud maailma rajamisest peale, vastavalt Tema etteteadmisele. Seega olid meie püha preesterluse kutsed ette ennustatud juba enne meie sündi.12
Aadam sai preesterluse volituse, enne kui moodustati maa.13 Me teame, et „preesterlus anti esmalt Aadamale. Ta oli Esimeses Presidentkonnas ja hoidis selle võtmeid põlvest põlve”14. Preesterlus anti läbi põlvkondade Aadamalt Moosesele „nende isade liini pidi”15. Viidates Vana Testamendi aegsetele prohvetitele, kuulutas prohvet Joseph Smith, et „kõikidel prohvetitel oli Melkisedeki Preesterlus”16.
Teine periood: Issanda maine teenimisaeg. Oma sureliku teenimistöö ajal andis Jeesus preesterluse oma kaheteistkümnele apostlile ja avaldas preesterluse võtmete põhimõtte. Apostel Peetrusele ütles Päästja: „Ma annan sinule Taevariigi võtmed, ja mis sa maa peal seod, see on taevas seotud, ja mis sa maa peal lahti päästad, on ka taevas lahti päästetud!”17 Issand tõotas neid võtmeid ka Jakoobusele ja Johannesele.18
Tõotusele järgnenud nädala jooksul viis Jeesus Peetruse, Jakoobuse ja Johannese kõrgele mäele. Seal andsid Issanda juhatusel neile apostlitele preesterluse võtmed Mooses ja Eelija (keda teatakse ka kui Eelijast).19
Õpetaja tuletas oma jüngritele meelde, kust nende volitus pärineb: „Mitte teie ei ole mind valinud, vaid mina olen teid valinud ja olen teid seadnud.”20
Peagi pärast seda löödi Päästja risti. Veel enne seda, kui varajased apostlid oma tööga lõpule jõudsid, algas usust taganemine. See juhtus just nii, nagu oli ette kuulutatud, kui preesterluse võtmetega meeste õpetused hüljati ja pühad talitused rüvetati.21
Kolmas periood: Kaasaeg. Preesterluse võtmete taastamine on üks paljudest selle aegade täiuse evangeeliumi ajajärgu imedest.22 Nagu õpetas prohvet: „Alati kui saadetakse evangeelium, tuleb võtmed tuua taevast.”23 1820. aastal ilmusid meie Taevane Isa ja Tema Poeg, Jeesus Kristus, prohvet Joseph Smithile. 1829. aasta mais andis Ristija Johannes Aaroni Preesterluse Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle.24 Seda tehes andis ta üle „inglite teenimise ja meeleparanduse evangeeliumi ning vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks sooritatava ristimise võtmed”25. Peagi pärast seda said prohvet ja tema kaaslane Peetruse, Jakoobuse ja Johannese käte all Melkisedeki Preesterluse.26 Joseph Smithil olid võtmed Kiriku asutamiseks, misjonäride lähetamiseks ja preesterluse juhtide ametisse pühitsemiseks.
Hiljem rääkis Issand Josephile ja Oliverile teistest, kelle hoolde olid usaldatud täiendavad spetsiifilised preesterluse võtmed.27 Igaüks neist andis omakorda need võtmed Josephile ja Oliverile:
-
Mooses andis üle Iisraeli kokkukogumise ja kümne suguharu juhtimise võtmed;28
-
Eelijas Aabrahami lepingu võtmed;29
-
ja Eelija pitseerimisvolituse võtmed.30
Joseph Smith andis need taastatud preesterluse võtmed kõikidele tema ajal kutsutud apostlitele.31 Need võtmed on antud omakorda põlvest põlve praegustele Kiriku juhtidele. Täna hoiab Kiriku president aktiivselt igat võtit, mida on hoidnud kõik need, „kelle kätte on usaldatud evangeeliumi ajajärk ükskõik mis ajal loomise algusest peale”32.
Minu elus leidis aset üks püha hetk 12. aprillil 1984, kui Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmed panid oma käed minu pea peale. Nagu teiste puhul enne mind, nii anti ka mulle kõik preesterluse võtmed. Nagu iga Kaheteistkümne Kvoorumi liige, nii hoian ka mina kõiki preesterluse võtmeid nagu need on taastatud sel viimsel ajal, kuigi mõnda võtit kasutakse üksnes siis, kui vanemapostel selleks konkreetselt juhised annab või ära sureb. Igaüks meist Kaheteistkümne Apostli Kvoorumis tunnetab vastutuskoormat ja määramata ajaks meile usaldatu kaalukust. Me teame, et meil olevad võtmed on taastatud „viimseteks päevadeks ja viimast korda”33.
Kohustused ja vastutus
Kui käed pannakse kellegi pea peale, et teda preesterlusse pühitseda või ametisse asetada, kannavad kohustusi ja vastutust nii selle preesterluse volituse andja kui saaja. Lubage mul selgitada. Oletage, et teil on millegi võtmed, mida te elus väärtustate — sõiduki, kodu või mõne hea aparaadi omad. Kui te laenate neid võtmeid kellelegi teisele, kes kavatseb teie omandit kasutada, on teil teatud kohustused. Teil kui laenule andjatel on kohustus aidata kaasa laenule võtja edule. Nii õpetate ja koolitate te kasutajat piisavalt, et garanteerida tema turvalisust, ja kaitsete samas oma väärtuslikku omandit. Ka laenule võtjal on kohustused. Ta peab teadma vastavaid reegleid ja neile kuuletuma, hoolitsema teie omandi eest ja andma aru, kui hästi ta on seda kasutanud.
Sama kehtib ka preesterluse võtmete kohta. Templi presidendid, misjoni juhatajad, vaikonna juhatajad, ringkonna juhatajad, piiskopid, koguduse juhatajad ja kvoorumi juhatajad hoiavad juhatamiseks vajalikke preesterluse võtmeid. Nende võtmed juhivad nende Kiriku üksuse väge. Selleks et täita Kiriku missiooni, need juhid mitte üksnes ei kutsu ega vabasta, vaid ka koolitavad ja lasevad kutsututel vastust anda. Seega on Kirikus preesterlusse asetatud või teenimiskutse saanud liikmete kohuseks kuuletuda ja vastutada.
Igal preesterluse kvoorumil on juhataja, olgu tegu diakonite, õpetajate, preestrite, vanemate või ülempreestrite kvoorumiga. Igal juhatajal on volituse võtmed. Kvoorumi üritusteks ja teenimisvõimalusteks annab volituse juhataja, kes neid võtmeid hoiab. Kuigi kvoorumi juhataja hoiab võtmeid, tema nõuandjatel neid ei ole. Abiorganisatsioonide juhatajad võtmeid ei hoia. Nõuandjad ja abiorganisatsioonide juhatajad teenivad võtmete hoidja poolt antud ülesannetes, kes on omakorda delegeerinud neile tegutsemiseks vajaliku volituse.
Kui keegi, kellele on antud võtmed, vabastatakse preesterluse kutsest, loobub ta ka nendest võtmetest, et need saaks anda õige volituse alusel uuele juhile. Näiteks, kui piiskop vabastatakse, jääb ta preesterluses ikka piiskopi ametisse, aga tema preesterluse võtmed, mis on vajalikud teenimiseks koguduse piiskopina, antakse uuele piiskopile.
Ilmutus, lojaalsus ja teenimisprivileeg
Need, kes saavad Melkisedeki Preesterluse, on püha vande ja lepingu all „elada igast sõnast, mis Jumala suust lähtub”34. Selle lepingu tegija on isikliku ilmutuse vääriline.
Ka lojaalsus on oluline preesterluses väe saamiseks. Olles lojaalne sellele, kes hoiab kutsumiseks ja vabastamiseks vajalikke võtmeid, tugevdab see ühtsust ja ühtsus on eduks vajalik.35 Issand selgitas seda, kui Ta ütles: „Kui te ei ole üks, pole te minu omad”36 ning „Iisrael päästetakse minu poolt parajaks arvatud ajal; ja võtmetega, mis ma olen andnud, juhitakse neid.”37
Meile tuleb meenutada ja meid peab hoiatama, et kui preesterluses teenimise privileegi kuritarvitada, võib sellest ilma jääda. Seda ei ole raske mõista. Samasuguse ettevaatusega tuleb suhtuda ilmalikku tegevusse. Kui keegi peaks sõitma kellegi teise autoga hoolimatult, keeldub omanik ilmselt tulevikus selleks luba andmast. Nii on see ka preesterluse volitusega. Kui seda kuritarvitada, „Issanda Vaim saab kurvastatud; ja kui see on eemaldunud, siis on aamen selle mehe preesterlusele või volitusele.”38
Iga püha preesterluse hoidja peaks olema sügavalt tänulik selle võrratu privileegi eest. Teadmine, et igaühele meist määrati meil praegu olev kohustus juba maailma rajamisest saadik, teeb alandlikuks.39
Olgem ustavad usaldusele, mis Päästjal on nende vastu, kellel on Tema püha preesterlus ja kes hoiavad selle võtmeid. Ma palvetan, et me kasutaksime neid arukalt ja täpselt nii, nagu Issand tahab.