Toeni Luhlahp
Luhngse Mwet Lokoalok Lowos
Toeni Luhlahp ke Ohktohpa 2020


Luhngse Mwet Lokoalok Lowos

In etuh tuh kuht nuhkwewa tuhlihk nuhtin God use nuh sesr liye ma pahtpaht luhn sacohkiyacn mwet sahyac ac kena ac kuh in tuyak liki nuhnak koluk.

Mwe luti luhn Leum ma nuh ke ma pahtpaht ac nuh ke tuhlihk nuhkwewa nuhtin God. Ke mwe luti se inge ngwac usot kuhtuh mwe srihkasrak ke acn United States, tuhsruhk mwe luti nga akacsruhi ma nuh sin acn nuhkwewa.

Kuht moul ke pacl fohs ac sruhnga ke ma luhn kafucrmacn ac masap la. Kuht puhla ke pacl inge ma kuhtuh mwet som liki protest mihs nuh ke ahkfohs ac kuhnausyuck. Kuht puhla ke kuhtuh ke mwet suc srihke in wi kafucrmacn. Ke suhpwacr, kuhtuh ma inge tuhkuh nuh ke sramsram ke politics ac sramsram tiac kuhlwacng ke toeni in Alu lasr.

Ke kafucrmacn democratic se ac oasr puhla siena ke mwet suc srihke in wi kafucrmacn ac masap. Tuhsruhk, oacna mwet suc fahsr tohkohl Kraist kuht enenuh sislah ahngyahng ac sruhnga ma tuhkuh ke sulaclah political sramsramkihnyuck ke kuhtwena ohiyac.

Petsac
Luti Fin Ohl

Inge pa sie sin mwe luti luhn Mwet Lahngo, tuh sahp mwe luti etweyucklac se tuhsruhk yohk tiac moulkihnyuck:

“Ac liye sihmihsyucklac pac, tuh kom in luhngse mwet tuhlan lom ac sruhnga mwet lokoalok lom;

“Nga fahk nuh suwos, luhngse mwet lokoalok lom, ahkinsewowoye elos suc kalyei kom, oruh wo nuh selos suc sruhngwac kom, ac pruhe kaclos suc ahklahlfonye kom ac kalyei kom” (Matthew 5:43–44). 1

Fihl pucs luhn mwet Jew lutiyuck in sruhnga mwet lokoalok lalos, ac na elos kweok ye srohoh ac ahkkoluk luhn mwet Rome. Tuhsruhk, Jisus El lotwelos in “Luhngse mwet lokoalok lom” ac “oruh wo nuh selos suc … sruhngwac kom.”

Petsac
Jisus luti ke acn America

Tuh srwackna yohk srihpac nuh ke kuhpahsr sifacna ac ma luhn politics! Ac pa ma Mwet Lahngo lasr srwackna sapkihn nuh sesr. Ke Puk luhn Mormon kuht riti, “Tuh pwacyena, pwacyena Nga fahk nuh suwos, el suc oasr nguhn in lokoalok yohrohl el tiacna ma Luhk, tuhsruhk ma luhn devil, suc pa pahpah tuhmwacn lokoalok, ac el puhrakwack insiacn mwet uh in acnwuck ke kasrkuhsrak, sie nuh sin siepac.” (3 Nephi 11:29).

In luhngse mwet lokoalok lasr ac mwet lain kuht tiac fihsrwacsr. “Inkaiyacn sesr soenna sun ohiyacn mukwikwi luhn … luhngse ac nuhnak muhnahs,” Prestuhn Gordon B. Hinckley el liye, ac sang, “Ma se inge enenuh oaru suwos sifacna yohk liki ma kuht kuh in ahkfalyeyuck.” 2 Tuh ma sacn enenweyuck, ke srihpen ip ke masap yohk luo luhn Mwet Lahngo in “lungse Leum God lom” ac in “lungse mwet tulan lom oana kom lungse kom sifacna” (Matthew 22:37, 39). Ac kuh in sikyak, ke srihpen El Fahk pac, “Siyuk, na kowos fah eis; suk, na kowos fah konauk.” (Matthew 7:7). 3

Kuht ahkos fuhkah masap muhtahl inge ke facluh ma kuht ye masap luhn mwet pac? Wo ohiyac, oasr nuh sesr mwe srihkasrak luhn Mwet Lahngo in tuhkweni ukwe masap ma pahtpaht Lal ac masap luhn mwet. Ke mwet lokoalok tuh suk in eisacl ke kihsen siyuck se lah fin mwet Jew enenuh sang mani nuh sin Rome, El srihsrngiyac nuh sin pactac lal Caesar ke mani lalos ac fahk, “Kwal, sang nu sin Caesar ma lun Caesar, ac sang nu sin God ma lun God” (Luke 20:25). 4

Petsac
Sang nuh sin Caesar

Na, kuht in ukwe masap luhn mwet (sang nuh sin Caesar) in moul ke mihs ye kafucrmacn luhn mwet, ac kuht ukwe masap luhn God nuh ke acn ma pahtpaht lasr. Tuh kuh in oruh fuhkah—yohk tuh kuht in etwaclah fuhkah in luhngse mwet suc lain kuht ac mwet lokoalok lasr?

Mwe luti luhn Mwet Lahngo in tuh tiac “acnwuck ke kasrkuhsrak,” pa ip wo se met. Devil pa pahpah tuhmwacn lokoalok, ac el puhrakwack insiacn mwet uh in acnwuck ke kasrkuhsrak. El ahkyohkye sruhnga ac fohs inmahsrlon mwet ac u. Prestuhn Thomas S. Monson el luti tuh kasrkuhsrak pa “orekma luhn Setuhn,” ac “kasrkuhsrak pa in insese nuh ke mwe sruhf luhn Setuhn. Wacngihn mwet kuh in oruh kuht in kasrkuhsrak. Pa sulaclah lasr.” 5 Kasrkuhsrak uh pa inkacnek nuh ke fahsrwelihk ac fohs. Kuht fototo nuh ke luhngse mwet suc lain kuht ke kuh kahingkihn kasrkuhsrak ac tiac ahkkolukyaclos suc kuh tiac insese nuh kac. Wo pac kuht fin kena in etwaclah selos.

Inmahsrlon ohiyac sahyac in ahkyohkye kuh in luhngse lasr pa ohiyac fihsrwacsr se ahkuhtweyucklac ke on mahtuh se. Ke kuht srihke in kahlwem ac liye fin oasr ma oacna sie yurin mwet ke facsin sahyac, kuht enenuh sang pacl in muhtwacta yohrohl in ahkyohkye etuh lasr sel. Ke ohiyac puhkantwen, mwet nihkihnyuck kuh mukwikwi kasrkuhsrak eklac nuh ke ohiyac kawuckyak kuh wi pac luhngse ke oasr kahlwem ac suhnakihn ke tuhkweni. 6

Ac mwe kahsruh yohk in etwaclah in luhngse mwet suc lain kuht ac mwet lokoalok lasr pa in suk in kahlwem kuh luhn luhngse uh. Pa inge mwe luti luhn mwet pahluh tolu sin ma pucs ke ma inge.

Mwet Pahluh Joseph Smith el luti “mwe fahk mahtuh fahk luhngse oraclah luhngse. Lwelah kuht in okwaclah luhngse—ahkkahlwemye kuhlwacng lasr nuh sin mwet nuhkwewa.” 7

Prestuhn Howard W. Hunter el luti: “Facluh ma kuht moul fac ac kahsreyuck yohk fin mukul ac muhtwacn acn nuhkwewa orekmakihn luhngse pwacye luhn Kraist, ma kuhlwacng, fihlpacp, ac inse puhsisacl. Wacngihn sok kuh inse fuhlwact kac. … Tiacna suk ma la sifacna. … Wacngihn nuhnak koluk, sruhnga, kuh acnwuck kac. … Luhngse pwacye kwacfe mwet in moul tuhkweni kac luhngse Christian tiac nuhnkuh ke alu, tuhnin mwet se, muhtuhnfacl, mani, lutlut, kuh facsin.” 8

Ac Prestuhn Russell M. Nelson el kwacfe kuht in “ahkyohkye mwet kuht luhngse nuh ke sucu luhn mwet nuhkwewa.” 9

Yohk srihpac in luhngse mwet lokoalok lasr pa sang nuh ke Ceasar ke ahkostwen nuh ke masap luhn muhtwacn facl lasr. Finne mwe luti luhn Jisus arlac fokoko, El tiac luti ke fohs kuh kuhnaoslah masap luhn acn. El luti ke ohiyac fuhlwact se. Fwackyuck luhn mihsenge luti oacna sie:

Fwackyuck luhn mihsenge luti oacna sie: “Tiac lwelah kuhtwena mwet in kuhnaoslah masap luhn acn, tuh el suc ahkohs masap luhn God tiac enenuh in kuhnaoslah masap luhn acn.

“Pwacnwacng, ukwe kuh luhn acn sum” (liye Doctrine and Covenants 58:21–22).

Ac ip yohk ke luhlahlfongi, sihmlac sel Mwet Pahluh Joseph Smith tukun Mwet Luhlahlfongi puhlakihn ahkkoluk yohk sin mwet kol luhn Missouri, fahk, “Kuht luhlahlfongi in ahkfuhlwactye tohkohsrah, prestuhn, mwet leum, ac sifen acn an, in ahkos, kaksakihn, ac ahkkweye masap” (Ip Yohk ke Luhlahlfongi 1:12).

Tiac kalmac ma kuht in insese ke ma nuhkwewa ma oreklac ke masap luhn acn. Kalmac tuh ke kuht ahkos masap luhn acn ac orekmakihn ohiyac mihslac in eklac. Oacyacpac kalmac tuh kuht eis ke mihs ma sikyak ke election se. Kuht ac tiac wi ahkfohs fahk sin elos suc tiac luhngse ma sikyak. 10 Ke muhtuhn facl democratic se oasr pacl ac kuhnohkohn nuh sesr in muhtwacng ke mihs nuh ke election se tohk.

Mwe luti luhn Mwet Lahngo in luhngse mwet lokoalok lasr oreklac ke ma pwacye tuh mwet nuhkwewa tuhlihk luhngseyuck nuhtin God. Mwe luti ma pahtpaht sacn ac kuhtuh ip luhn masap luhn acn tuh srihfeyuck ke protest ma sikyak ke acn Merike puhkantwen.

Petsac
Protest Mihslac

Sie ohiyac koluk, kuhtuh mwet muhlkuhnlah tuh Amendment Se Met nuh ke Constitution luhn acn United States oraclah “suwohs luhn mwet in oracni ke mihs, ac fahk lain lalos nuh sin Kafucrmacn ke ahkwoyacn ma koluk lalos.” Pa inge ohiyac ahkkweyeyuck in ahkkahlwemye elyah nuh sin mwet sahyac ac lohacng ke ma koluk ke ohiyac kuh kafucrmacn luhn masap uh. Oasr ma sesuwohs ma sikyak ah. Ke mukwikwi etweyuck ac nuhnak lasr sifacna, oasr sruhnga nuh sin un mwet se ac elyah oacna. Ke sihmlac sifacna, Reverend Theresa A. Dear luhn National Association for the Advancement of Colored People (NAACP) ahkacsmakihnyac kuht tuh “racism yohkwelihk ke sruhnga, ahkkoluk, orekma koluk lukmac, tiac mukwikwi, suhnuhnkuh, ac tiac sramsram.” 11 Oacna mwet ke muhtuhn facl ac mempucr ke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah in oruh wo liki met in kuhtanglah sruhnga nuh sin un mwet se.

Petsac
Mukwikwi ohkahrkahr tiac lwelah an

Sie ohiyac koluk sahyac, un mwet srihsrihk sin mwet suc wi ac ahkweye protest inge kuhnaoslah luhman muhlkuhnlah tuh protest ma karihngihnyuck sin Constitution tuh protest mihslac. Wacngihn suwohs luhn mwet suc wi protest in kuhnaoslah, ahkkoluk, kuh pihsrapasr kuh ahkkolukye kuh in police luhn kafucrmacn. Constitution ac masap tiac suli kuhnaosyacn kafucrnmacn kuh fohs. Kuht kwewa—police, mwet wi protest, mwet suc ahkkweye, ac mwet suc si—enenuh in kahlwem ip nuh ke suwohs lasr ac yohk srihpacn kunohkohn lasr in fahsr fal nuh ke masap uh. Abraham Lincoln pwacye ke el fahk: “Wacngihn ma koluk ma tuh ahksuwohsyeyuck ke kena luhn un mwet kasrkuhsrak.” 12 Ahksuwohsyacn ma koluk sin un mwet kasrkuhsrak pa ahksuwohs ke kuhnaoslah masap. Pa wacngihnlac luhn masap, ma se tuh wacngihn kafucrmacn kuh police, ma eislah tiac karihngihn suwohs luhn mwet se.

Sie srihpac protest ke acn United States ahklutye mwet pucs pa tuh acnwuck ac fohs ma sikyak ke facsin ke muhtuhn facl sahyac tiac enenuh in sikyak ke acn United States. Muhtuhn facl se inge enenuh in ahkwoye in oruh sruhnga nuh sin un mwet se in wacngihnlac tiac lain Mwet Sralsral Macrike, suc pa un mwet etweyuck ke protest inge, tuh oacyacpac nuh sin Latinos, Mwet Asia, ac u sahyac. Sramsram mahtuh luhn sruhnga nuh sin un mwet se ke muhtuhn facl se inge tiac engan, ac kuht enenuh in ahkwoye.

Petsac
Ellis Island
Petsac
Immigrants

Acn Macrike oreklac sin un mwet ke muhtuhn facl ac facsin puhkantwen. Srihpac la tiac in oraclah alu se na kuh in tahfwelah facsin ac u luhn muhtuhn facl mahtuh lalos. Fihl se mwet lasr tuh suk in ma sefanna ke constitution ac masap sasuc. Tiac tuh mwe sihm inge kuh kahlwem lalos ke kalmac la ke pacl sacn suwohs. Sramsram mahtuh luhn yac lofoko emet luhn acn United States ahkkahlwemye enenuh ke eklac puhkantwen, oacna suwohs in foht nuh ke muhtwacn ac, yohk, tulohkihnyucklac luhn srohoh ac olwelah tuh elos suc oasr in srohoh kuh in eis ohiyac nohfohn luhn sukohsohk.

Mwet lahlmwetmwet luhn Yale University ahkacsmakihnye kuht:

“Finne oasr tahfonglac kac, acn United States oasr kuh se la in oruh nuh se mwet siena ac fahsrwelihk se. …

“… Mwet la tiac enenuh in sulaclah inmahsrlon ohiyacn muhtwacn facl se ac facsin pucs. Mwet Macrike kuh in sulaclah kwewana. Tuh yohk pa luhngse constitution luhn muhtuhn facl. Kuht in ma sefanna ke ac sel Contitution ah, finne kuht fahsrwelihk ke ma kuht nuhnkuh.” 13

Yac pucs somlah, mwet kafucrman luhn Britain se fahk kahs in kahsruh inge ke sramsram ke House in Commons: “Wacngihn kawuck ma pahtpaht lasr ac wacngihn mwet lokoalok ma pahtpaht lasr. Kena lasr pa ma pahtpaht, ac kena inge pa kunohkohn lasr in ukwe.” 14

Pa srihpac wo luhn facluh in ukwe kena “ma pahtpaht” ke ma political. In wi ma inge, mwe luti luhn Alu luhn Leum luti kuht tuh kena ma pahtpaht in kol kuht ac mwe luti luhn Mwet Lahngo lasr ma moklweyac Constitution luhn acn United States ac masap luhn puhkantwen in muhtuhn facl lasr. Oaru in oreklac masap likina “kawuck” suc tiac paht pa ohiyac wo emet in luhngse mwet suc lain kuht ac mwet lokoalok lasr ke kuht suk in ma sefanna finne ke siena lasr.

In etuh tuh kuht nuhkwewa tuhlihk nuhtin God use nuh sesr liye ma pahtpaht luhn sacohkiyacn mwet nuhkwewa ac kena ac kuh in tuyak liki nuhnak koluk ac sruhnga nuh sin un mwet se. Ke nga moul yac pucs ke acn puhkantwen ke muhtuhn facl se inge Leum El luti yuc tuh kuh in ahkos ac suk in ahkwoyelah masap luhn muhtuhn facl se inge, tuh oacyacpac luhngse mwet suc lain kuht ac mwet lokoalok lasr. Ke ma inge tiac fihsrwacsr, kuh in sikyak ke kahsruh uliyuck luhn Leum, Jisus Kraist lasr. El use sap ma inge in luhngse ac El olwelah kahsruh Lal ke kuht suk in ahkos ma se ingen. Nga fahkwelihk tuh kuht luhngseyuck ac kahsreyuck sin Pahpah tuhmasr Inkuhsrao ac Wen Nahtuhl, Jisus Kraist. Ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye pac Luke 6:27–28, 30.

  2. Gordon B. Hinckley, “The Healing Power of Christ,” Ensign, Nov. 1988, 59; liye pac Teachings of Gordon B. Hinckley (1997), 230.

  3. Liye pac Doctrine and Covenants 6:5.

  4. Liye pac Matthew 22:21; Mark 12:17.

  5. Thomas S. Monson, “School Thy Feelings, O My Brother,” Liahona, Nov. 2009, 68.

  6. Liye Becky and Bennett Borden, “Moving Closer: Loving as the Savior Did,” Ensign, Sept. 2020, 24–27.

  7. Joseph Smith, ke History of the Church, 5:517. Oacpacna, Martin Luther King Jr. (1929-1968) el fahk: “In fohlohkihn acnwuck nuh ke acnwuck oruh in yohkwelihk acnwuck uh, sang lohsr loal nuh ke fong ma wacngihn itu sahrsahr uh. Lohsr uh tiac kuh in luhslah lohsr uh: kahlwem muhkwena kuh in oruh ma sacn. Sruhnga tiac kuh in luhslah sruhnga: luhngse muhkwena kuh in oruh“ (Where Do We Go from Here: Chaos or Community? [2010], 64–65).

  8. Teachings of Presidents of the Church: Howard W. Hunter (2015), 263.

  9. Russell M. Nelson, “Blessed Are the Peacemakers,” Liahona, Nov. 2002, 41; liye pac Teachings of Russell M. Nelson (2018), 83.

  10. Liye “A House Divided,” Economist, Sept. 5, 2020, 17–20.

  11. Theresa A. Dear, “America’s Tipping Point: 7 Ways to Dismantle Racism,” Deseret News, June 7, 2020, A1.

  12. Abraham Lincoln, sramsram ke Young Men’s Lyceum, Springfield, Illinois, Jan. 27, 1838, fahk sel John Bartlett, Bartlett’s Familiar Quotations, 18th ed. (2012), 444.

  13. Amy Chua and Jed Rubenfeld, “The Threat of Tribalism,” Atlantic, Oct. 2018, 81, theatlantic.com.

  14. Henry John Temple, Viscount Palmerston, sramsram ke House of Commons, Mar. 1, 1848; ke Bartlett, Bartlett’s Familiar Quotations, 392; ahkuhtweyac wo ituckyang.