Toeni Luhlahp
Kuht Sramsram ke Kraist
Toeni Luhlahp ke Ohktohpa 2020


Kuht Sramsram ke Kraist

Ke facluh el sruhmuhn srihk kacl Jisus Kraist, lwelah kuht in sruhmuhn yohk kacl.

Nga ahkkahlwemye luhngse luhk nuh sum, kawuck sacohklacna ac mwet luhlahlfongi wiyacsr. Nga yuhkihn luhlahlfongi lom ac puhlaik lom ke mahlwem ekahsr somlah ah, ke ma se fahsrwelihk fin facluh nohfohn inge ahkkolukyelah moul lasr uh ac eslah sucu ac kawuck sacohk lasr.

Ke puhluhn pacl in tahfuhluo se inge, nga puhla kuloh sienna se ke luhlahlfongi ac etuh na pwacye luhk muh Jisus Pa Kraist uh. Kom na puhla angwe uh? Oasr ma upac ma ahktoasrye kuht kais sie, tuhsruhk pacl nuhkwewa oasr mwet se tu ye muhtahsr pa el fahk ke puhsisacl, “Nga pa inkacnek, pwacye, ac moul.”1 Ke kuht muhtweng puhlan pacl kuht tiac kuh in tuhkweni, kuht tiac enenuh muhtweng puhlan pacl in tiac tuhkweni yohrohl suc pahngon kuht ke luhngse, “Tuhkuh nuh yuruk.”2

Oacna ke itu se ma pwen kuht an yen engyeng uh, Jisus Kraist El tohlwack inkacnek lasr. El tuhkuh nuh facluh ke acn in muhta luhn kosro puhsisacl se. El moulkihn moul suwohs se. El onwelah mwet mas ac fohlohkohnwack mwet mas. El ekihn kawuck se nuh sin mwet muhlkihnyucklac. El luti kuht in oruh ma wo, in ahkos, ac in luhngse sie sin sie. El srihsrihpyak fin sahksin, ac sifilpac moulyak tukun lwen tolu, oruh use nuh sesr ac nuh sin mwet kuht luhngse in kuh in moulyak tukun kuht misac fihliyucki ke inkuclyuck uh. Ke pahkotwen ac luhngse lal ma tiacna kuh in kapsreyuck nuh ke ma sahyac, El isaclwacng nuh ke ma koluk lasr ac mwe kweok lasr, in use nuhnak muhnahs ke kuht ac auliyak ac mihslac ke pahkah luhn moul. Kuht luhngse El. Kuht alu nuh Sel. Kuht fahsr Tohkohl. El pa kawuck nuh ke moul lasr uh.

Tahfuhnkahsiyac uh, ke luhlahlfongi luhn nguhn se inge el yohkyohkwelihk in kuht, oasr pucs fin facluh se inge suc etuh srihk kacl Jisus Kraist, ac ke kuhtuh acn fin facluh se inge ma Inel fahkwelihk we ke yac siofoklac kuhtuh, luhlahlfongi ke Jisus Kraist El srihksrihkweni. Mwet luhlahlfongi suwohswohs ma muhta acn Europe elos liye ke luhlahlfongi uh srihkeni ke muhtuhnfacl lalos ke lusen yac siofok kuhtuh.3 Mwe ahsor se, ke fin acn uh United States luhlahlfongi uh oacyacpac srihksrihkweni. Lutlut se ingena ahkkahlwemye lah ke yac 10 somlah ah, mwet miliacn 30 ma muhta Macrike elos forlah liki luhlahlfongi lalos ke muhtahliyacn Jisus Kraist.4 Ke facluh nohfohn, sie pac lutlut palyei muh ke yac singucul ac tuhkuh uh ac puhs liki na pacl luo mwet ac som forlah liki Kristin liki na mwet ac wi.5

Kuht, ahok, ahkfuhlwactye kuh luhn kais sie in sulaclah, tuhsruhk Pahpah tuhmasr Inkuhsrao El fahk , “Pa inge wen kuloh nuhtihk: lohngohl.”6 Nga loh ke lwen se ac tuhkuh ke nohfohnna niyac ac tuhfah kohtkoht uh ac nohfohnna inwacluh fah fahkwack lah Jisus Pa Kraist.7

Kuh ac fuhkah oruh lasr nuh ke facl eklac se inge? Ke kuhtuh forlah liki luhlahlfongi lalos, oasr kuhtuh selos suk ma pwacye. Kuht tuh eis nuh facsr inen Mwet Lahngo. Meac pac yohk kuht ac oruh?

Ahkolah luhn Prestuhn Russell M. Nelson

Ipin top lasr uh kuh in tuhkuh ke kuht esamyac ke Leum El lotwel Prestuhn Russell M. Nelson ke mahlwem met liki pahng lal in ekihn Prestuhn luhn Alu uh. Sramsram ke sie yac met liki pahng lal, Prestuhn Nelson el suli kuht in yohk lutlut loal lasr ke mwe ahkuhtweyac ke inel Jisus Kraist ma sihmlac ke Topical Guide.8

Petsac
Prestuhn Nelson el lutlut ke ma suhmuhslah.

Mahlwem tolu tohkoh ke toeni luhlahp ke Eprel ah, el sramsramkihn ke, lah finne yac singucul kuhtuh el mwet tuhma lutlut kwacfweacng se, lutlut loal se ke Jisus Kraist inge tuh moklweluhlwack. Tahmuhlwel Wendy Nelson el siyuck sel ke ma sikyak kac. El topuk, “Nga mwet eklac se!” El mwet eklac se? Ke yac 93, mwet eklac se? (President Nelson el ahkuhtweyac)

“Ke kuht eis pacl lasr in lutlut ke Mwet Molwelah lasr ac ke iwaclah lal, kuht fototoyang nuh sel. …

“… Lohacng lasr uh enenuh in fungyang nuh sin Mwet Lahngo ac wosasuc Lal.”9

Mwet Molwelah El fahk, “Ngwet nuh yuruk ke nuhnak lom kwewa.”10

Ke sie facluh ma oasr orekma, elyah, ac oaru nwacsnwacs, kuht sruokyac na insiyacsr, nuhnak lasr, ac nuhnak lasr kacl suc pa finsrak lasr ac molwelah lasr.

Fin lutlut ahksasucyeyucklac ke Mwet Molwelah lasr kuh in kahsruh ahkwellah Prestuhn Nelson, yac tiac kuh in kahsruh ahkwekuhtlac pac?

Petsac
Prestuhn Russell M. Nelson

Ke el ahkuhtweyac inen Alu uh, Prestuhn Nelson el luti, “Fin kuht … oasr lwelah lasr nuh ke kuh in Iwaclah lal Jisus Kraist, in ahknwacsnwacsye kuht lac ac onwekuhtlac, in ahkfokokoye kuht ac ahkkuhye kuht, ac yohkiyacna in ahkfuhlwactyeyuck kuht, kuht enenuh in ahkkahlwemyacl muh el pa srihpen kuh se inge.”11 Prestuhn Nelson el l luti kuht in orekmakihn inen Alu uh pwacye ke pacl nuhkwewa, suc ma kuh in liyeyuck muh ma srihsrihk se, tiac na srihk ac e ekuhllah pacl fahsruh luhn facluh.

Olwelah nuh sin Ahkolah Lom

Nga olwelah nuh sum muh fin kom ahkwekomlac sifacna, oacna ke Prestuhn Nelson el oruh, kom ac eklac pac, nuhnkuh yohk ke Mwet in Molwelah lasr, kwacna sramsramkuhnuhl tiac tahfuhluo kacl. Ke kom ac etwacllah ac luhngse El loal liki na met ah, kahs lasr ac sohrohr kuh fahlac wo, oacna ke kom sramsramkihn sie tuhlihk nahtuhsr kuh ke sie kawuck sacohk. Elos suc lohng sum ac tiac puhla in akuhkuhin kuh ahksrihkye kom tuh in lohng sum.

Kom ac nga sramsram ke Jisus Kraist, tuh sahp kuht in oruh wo liki met. Fin facluh ac sramsram kahkahsrihk kacl, suc ac sramsram yohkwelihk kacl? Kuht! Wi pac mwet luhlahlfongi oaru sahyac!

Sramsram ke Kraist ke Lohm Sesr

Kuh oasr petsac ke Mwet Molwelah lasr ke lohm sesr? Yac kuht kwacna muhta sramsram nuh sin tuhlihk nahtuhsr uh ke puhpuhlyuck lal Jisus? “Sramsram kacl Jisus El oacna eng se ukuklac fin mulut in luhlahlfongi ke insiyacn tuhlihk nahtuhsr uh.”12 Ke tuhlihk nuhtum an siyuck mwe kihsensiyuck, esam mwe lutlut ma Mwet in Molwelah El luti. In ahkuhtweyac, fin tuhlihk nuhtum an siyuck, “Pahpah, efuh kuht pruhe?” Kom kuh in topuk, “Kihsensiyuck na wowo se pa ngwacn. Kom esam ke Jisus El tuh pruhe ah? Lwelah kuht in sramsramkihn lah efuh El pruhe ac El pruhe fuhkah.”

“Kuht sramsramkihn Kraist, kuht kaksakihn Kraist, [ac] kuht luti kacn Kraist, … tuh tuhlihk nahtuhsr uh in kuh in etuh lah meac pwelucng elos kuh in ngwet nuh kac tuh in iyucklac ma koluk lalos.”13

Sramsram ke Kriast ke Alu uh

Ma suhmuhslah se inge pacna fahk pac lah “kuht luti ke Kraist.”14 Ke pacl in alu lasr, lwelah kuht in lohacng kacl Mwet Molwelah Jisus Kraist ac ke mwe sang luhn iwaclah kihsackuhnlah lal. Tiac kalmacn ma se inge pa kuht tiac kuh in sruhmuhn ke ma sikyak ke moul lasr uh sifacna kuh akacsruhi nuhnak sin mwet sahyac. Ke mwe sramsram lasr uh kuh in ma ke sucu lasr kuh orekma lasr kuh tempuhl kuh misin se, ma nuhkwewa ke alu lasr uh enenuh in srihsrngi Leum lasr Jisus Kraist.

Yac tolngoul somlah ah, Prestuhn Dallin H. Oaks el sruhmuhn ke lwacta se el sruokyac, “sin mukul se ma fahk muh el wi toeni luhn sackruhmacn ac lohng fahkwack luhlahlfongi singucul itkohsr suc ma el tiacna lohngwack sruhmuhnyuck mwet molwelah.”15 Prestuhn Oaks el sulpac fahk, “Sahp mwe ahkuhtweyac sacn laheslah tuhsruhk nga fahk mweyen el use mwe acsmakihn nuh sesr kwewa.”16 El na siyuck sesr in sramsram yohkwelihk kacl Jisus Kraist ke sramsram lasr ac kuhlahs lasr. Nga liye lah kuht muhtwacwacack lohacng yohk ke Kraist ke toeni in Alu lasr inge. Lwelah nuhnkuh in kwacfeyacng ke orekma wowo inge.

Sramsram kacl Kraist yurun Mwet Sahyac.

Ke mwet suc raunikuhtyak, lwelah kuht in ikuhskuhtlac yohk, kena yohk in sruhmuhn ke Kraist. Prestuhn Nelson el fahk, “Mwet tuhma lutlut pwacye lal Jisus Kraist kena in muhkwena tu, tiac sahngweng in sramsram, ac siena liki mwet fin facluh.”17

Kuhtuh pacl uh kuht nuhnkuh muh sramsram lasr nuh sin sie mwet uh enenuh in ma tuhkuh sikyak kac uh pa elos in tuhkuh wi alu kuh in liye misinacri. Lwelah Leum Elan pwen kuht ke elos luhngse uh, ke kuht nuhnkuh yohk ke ma kunwacsr in ekihn puhsrwacl, in etuh nuhnak ac ikucslah luhlahlfongi lasr. Elder Dieter F. Uchtdorf el luti kuht lah ke sie mwet ac siyuck ke sahflahiyacn wik se lasr ah, kuht enenuh in topuk ke engan lah kuh luhngse lohng ke tuhlihk ke primary onkackihn “Nga srihke in oacna Jisus,”18 Lwelah kuht in mwet loh ke luhlahlfongi nuh sin Kraist. Fin sie mwet akacsruhi elyah se ke moul lal, kuht kuh in fahk, “John, Mary, kom etuh lah nga luhlahlfongi ke Jisus Kraist. Nga nuhnkuh ke ma se El fahk ma ac kuh in kahsrwe kom.”

Ikuhskomlac yohk ke media ma oasr mwet kac in sramsram ke luhlahlfongi lom ke Kraist. Inkaiyacn mwet uh ac ahkfuhlwactye luhlahlfongi lom, tuhsruhk fin oasr sie mwet tiac ke lohng ke kom sruhmuhn ke Kraist, eis puhlaik ke olwelah lal: “Insewowo nuh sum, ke mwet uh ac ahkkolukye kom … ke srihpuck. … Liye yohk opi lom inkuhsrao.”19 Kuht elyah yohk ke in ekihn mwet fahsr tohkohl liki na in “luhngseyuck” sin mwet fahsr tohkohsr. Peter el fahk: “Ahkolah pacl nuhkwewa in sang top nuh ke luhlahlfongi se an in kom.”20 Lwelah kuht in sruhmuhn ke Kraist.

Puk luhn Mormon pa sie mwe loh kuhlwacna ke Jisus Kraist. Apkuhran in nohfohn sra puk fahkwack ke Mwet in Molwelah ac ke orekma muhtahl lal.21 Kahlwem ke Iwaclah lal ac luhngse nwacklah sra puk inge. Ke ekihn sie kawuck nuh ke Olweacng Sasuc, Puk luhn Mormon el kahsrwe kuht in kahlwem wo kac lah efuh Mwet in Molwelah El tuhkuh in molikuhtlac ac kuht ac fuhkah fahsr nuh yohrohl.

Kuhtuh sin mwet luhlahlfongi wiyacsr, ke kuhtuh pacl uh, elos tahfuhluo ke luhlahlfongi lasr ac srihpac lasr uh. Lwelah kuht in engan weluhlos in akacsruhi ke luhlahlfongi ke Jisus Kraist ac ke ma suhmuhslah ke Olweacng Sasuc suc kuht nohfohn luhngse. Ke lwen ma ac tuhkuh uh, elos suc luhlahlfongi ke Jisus Kraist ac enenuh kawuck ac ahkweye luhn sie.22

Petsac
Kahlwem luhn Facluh

Ke facluh el sruhmuhn srihk kacl Jisus Kraist, lwelah kuht in sruhmuhn yohk kacl. Ke inse pwacye lasr ke ekihn mwet tuhma lutlut lal el ahkkahlwemyeyuck, puhkantwen mwet raunikuhtlac suc ac ahkolah in lohng. Ke kuht akacsruhi kahlwem se ma kuht eis Sel inge, kahlwem Lal ac kuh in molwelah Lal ac tohlwack mwet suc pwacr in ikucslah insiyaclos. Jisus El fahk, “Nga … tuhkuh oacna kahlwem se nuh fin facluh.”23

Ahkyohkye Kena Lasr in Sramsram kacl Kraist

Wacngihn ma sruhkwack kena luhk in sruhmuhn ke Kraist yohk oacna petsacelah fohlohkoh Lal. Ke kuht nihkihn lah Elac fohlohk ngiac uh, ma ac sikyak ke fohlohk Lal uh ac arulacna eslah mongohsr! Elac tuhkuh ke puhkuhnyeng inkuhsrao ah ke fuhlwact ac wolacna wi lipufacn muhtahl Lal nohfohn. Tiacna lipufacn suhpuhs tuhsruhk nohfohnna lipufacn muhtahl Lal. Tiac lipufacn fact ma sroacllac sin Raphael, ke kaht in ahkkahlwemye luhngse srihsrihk. Pa inge lipufacn ke yac siofoklac, lipufacn ma suhpweyucklac in kaliyac inwaclun lwacohn ah,24 in ikucslah sruhnguhl nuh ke yen kaul,25 in fahkwack isuslac lal,26 in Ahkweyacl ac Gethsemane,27 in ahkpwacyei mwet tuhma lutlut lal ke fohlohkyak lal,28 ac in ikucslah wolacnaiyacn fohlohkyak luhn wosasuc.29

Petsac
Tuhkuh Ahkluo

Kom kuh in liye ke nuhnak in fahsryang in Sonuhl, finne ke pacl se inge kuh ke lacyacn lahyac ke facluh kuh moul se inge?30 Pa inge olwelah Lal nuh sin mwet suwohswohs. Ma wolacna inge ac ahkinsewowoye ngnuhn lasr nwe tohk ma pahtpaht.

Fuhkah kuloh lasr ke mwet pahluh sacohklacna lasr, Prestuhn Russell M. Nelson, suc sruhkwack kena lasr in luhngse Mwet In Molwelah lasr ac fahkwelihk muhtahl lal. Nga sie mwet loh nuh ke orekma lal Leum ac ke mwe sang luhn fwackyuck ma kolluhl. Prestuhn Nelson, kuht rahrahlac in sano kahs in kahsruh lom.

Kawuck sacohk luhk fin facluh, lwelah kuht in sruhmuhn ke Kraist, ngwet nuh met ke olwelah wolacna Lal: “Mwet se … fin fahkak ye mutun mwet uh lah el ma luk, nga ac fah oru oapana … ye mutun Papa tumuk inkusrao.”31 Nga fahkwelihk ma El pa Wen nuhtin God. Ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. John 14:6.

  2. Matthew 11:28.

  3. Liye Niztan Peri-Rotem, “Religion and Fertility in Western Europe: Trends across Cohorts in Britain, France and the Netherlands,” European Journal of Population, May 2016, 231–65, ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4875064.

  4. “[Sixty-five percent] of American adults describe themselves as Christians when asked about their religion, down 12 percentage points over the past decade. Meanwhile, the religiously unaffiliated share of the population, consisting of people who describe their religious identity as atheist, agnostic or ‘nothing in particular,’ now stands at 26%, up from 17% in 2009” (Pew Research Center, “In U.S., Decline of Christianity Continues at Rapid Pace,” Oct. 17, 2019, pewforum.org).

  5. See Pew Research Center, “The Future of World Religions: Population Growth Projections, 2010–2050,” Apr. 2, 2015, pewforum.org.

  6. Mark 9:7; Luke 9:35; liye pac Matthew 3:17; Joseph Smith—History 1:17.

  7. Liye Philippians 2:9–11.

  8. Liye Russell M. Nelson, “Prophets, Leadership, and Divine Law” (worldwide devotional for young adults, Jan. 8, 2017), broadcasts.ChurchofJesusChrist.org.

  9. Russell M. Nelson, “Drawing the Power of Jesus Christ into Our Lives,” Liahona, May 2017, 40–41.

  10. Doctrine and Covenants 6:36.

  11. Russell M. Nelson, “The Correct Name of the Church,” Liahona, Nov. 2018, 88.

  12. Neil L. Andersen, “Tell Me the Stories of Jesus,” Liahona, May 2010, 108.

  13. 2 Nephi 25:26.

  14. 2 Nephi 25:26.

  15. Dallin H. Oaks, “Another Testament of Jesus Christ” (Brigham Young University fireside, June 6, 1993), 7, speeches.byu.edu.

  16. Dallin H. Oaks, “Witnesses of Christ,” Ensign, Nov. 1990, 30.

  17. Russell M. Nelson, “Drawing the Power of Jesus Christ into Our Lives,” 40.

  18. Liye Dieter F. Uchtdorf, “Missionary Work: Sharing What Is in Your Heart,” Liahona, May 2019, 17; “I’m Trying to Be like Jesus,” Children’s Songbook, 78.

  19. Matthew 5:11–12.

  20. 1 Peter 3:15.

  21. “Oacna [mwet pahluh sihm ke Puk luhn Mormon] suhmuhslah ke luhlahlfongi lalos ke Messiah uliyuck, elos fahk inel ke kais fuhs 1.7. [Elos] sihmihs ke Kriast ke, pwacye, ine 101. … Ke kuht liye tuh fuhs se pa sentence se, kuht liye tuh kuh tiac, ke inkaiyac, riti sentence luo ac tiac riti ke inen Kraist.” (Susan Easton Black, Finding Christ through the Book of Mormon [1987], 5, 15).

    “Ke kahs iwac kuh iwaclah, ke oacna sie atac, konweyuckyak ke pacl se na ke Wuhlweacng Sasuc, konweyuckyak pacl 35 ke Puk luhn Mormon. Oacna siepac wuhlweacng ke Jisus Kraist, ahkkahlwemye ma sacohk ke Iwaclah Lal” (Russell M. Nelson, “The Atonement,” Ensign, Nov. 1996, 35).

  22. Elos suc fahsr liki Christianity ke acn Macrike kwacna mwet fuhsr. “More than eight-in-ten members of the Silent Generation (those born between 1928 and 1945) describe themselves as Christians (84%), as do three-quarters of Baby Boomers (76%). In stark contrast, only half of Millennials (49%) describe themselves as Christians; four-in-ten are religious ‘nones,’ and one-in-ten Millennials identify with non-Christian faiths” (“In U.S., Decline of Christianity Continues,” pewforum.org).

  23. John 12:46.

  24. Liye Daniel 6:22.

  25. Liye Orekma 5:19.

  26. Liye Luke 2:2–14.

  27. Liye Luke 22:42–43.

  28. Liye Orekma 1:9–11.

  29. Liye Doctrine and Covenants 13; 27:12–13; 110:11–16; Joseph Smith—History 1:27–54.

  30. Liye 1 Thessalonians 4:16–17; Doctrine and Covenants 88:96–98.

  31. Matthew 10:32.