Kõigi aegade suurim ülestõusmispühade lugu

Tõenäoliselt mäletate, et teie koguduses loeti mõni nädal tagasi ette Esimese Presidentkonna kiri. Selles kirjas teatati, et järgmisel pühapäeval – ülestõusmispühal – kogunevad kõik kogudused ainult sakramendikoosolekule, jättes pereliikmetele rohkem aega kodus Jumala kummardamiseks, et seda kõige tähtsamat püha tähistada.¹

Esimese Presidentkonna kiri köitis mu tähelepanu ja pani mind mõtlema sellele, kuidas meie pere on aastate jooksul ülestõusmispühi tähistanud. Mida rohkem ma meie pidustustele mõtlesin, seda enam mõtlesin, et kas me mitte ei muuda tahtmatult selle kõigi Jeesusesse Kristusesse uskujate jaoks nii keskse tähtsusega püha tegelikku tähendust.

Need mõtted panid mind juurdlema selle erinevuse üle, kuidas oleme tähistanud jõule võrreldes ülestõusmispühadega. Detsembrikuu jooksul õnnestub meil aisakellahelin, jõulusukad ja kingitused sobitada mingil moel teiste, tähendusrikkamate traditsioonide kõrvale – nagu abivajajate eest hoolitsemine, lemmikjõululaulude laulmine ning muidugi pühakirjade avamine ja jõululoo lugemine Luuka 2. peatükist. Igal aastal, kui loeme seda armastatud lugu suurest vanast Piiblist, teeb meie pere sedasama, mida arvatavasti teeb ka teie pere: riietume pead ja õlgu katvate rätikutega ning hommikumantlitega Joosepiks, Maarjaks ja teisteks tegelasteks, kes tulid Jeesuslast kummardama, et näidelda kallist jõululugu Päästja sünnist.

Meie pere pidustused ülestõusmispühade ajal on aga olnud mõnevõrra teistsugused. Ma tunnen, et meie pere on toetunud rohkem kiriku jumalateenistusele, et ülestõusmispüha Kristuse-kesksemaks muuta, ja seejärel kogunenud perena, et saada osa muudest lihavõttepühadega seotud traditsioonidest. Mulle on meeldinud vaadata, kuidas meie lapsed ja nüüd ka lapselapsed lihavõttemune jahivad ja oma lihavõttekorvidest kingitusi leiavad.

Kuid Esimese Presidentkonna kiri oli meile äratus. Nad mitte ainult ei kutsunud meid üles, et tähistaksime maailma kõige tähtsamat sündmust – Jeesuse Kristuse lepitust ja ülestõusmist – Issanda-väärilisena ja Teda austades, vaid andsid meile ülestõusmispühapäeval ka rohkem aega pere ja sõprade seltsis.

Kujutis

Ülestõusnud Päästja

Järgmised prohvet Joseph Smithi sõnad annavad ülestõusmispühadele lisatähenduse: „Meie usundi põhialuseks on apostlite ja prohvetite tunnistus Jeesusest Kristusest, et Ta suri, maeti maha ja tõusis kolmandal päeval surnuist üles ning läks taevasse; ja kõik muu, mis kuulub meie usundi juurde, on ainult lisand sellele tunnistusele.”²

Oleme Lesaga arutanud, kuidas meie pere võiks ülestõusmispühi paremini tähistada. Võib-olla võiksime kõik mõtiskleda selle küsimuse üle, mille meie pere endale esitas: kuidas võiksime õpetada ja tähistada Jeesuse Kristuse ülestõusmist ehk ülestõusmispühade lugu samaväärselt, kui tähistame rikkalikke usutraditsioone, mis on seotud Jeesuse Kristuse sünni ehk jõululooga?

Tundub, et me kõik püüdleme selle poole. Ma olen märganud viimse aja pühade suuremaid püüdlusi ülestõusmispühade Kristuse-kesksemaks muutmisel. See hõlmab palmipuudepüha ja suure reede ilmekamat ja mõtestatumalt tähistamist, nagu seda teevad mõned meie kristlastest sõbrad. Võiksime võtta omaks ka sobivad Kristuse-kesksed ülestõusmispühade traditsioonid, mida leidub maailma riikide kultuuris ja tavades.

Uue Testamendi õpetlane N. T. Wright soovitas: „Me peaksime astuma samme, et tähistada ülestõusmispühi uutel loomingulistel viisidel: kunstis, kirjanduses, lastemängudes, luules, muusikas, tantsus, festivalide, kellade ja erikontsertidega. ‥ See on meie suurim tähtpäev. Kaotage jõulud ja te kaotate piibli terminites paar peatükki Matteuse ja Luuka evangeeliumis, ei midagi muud. Kui kaotate ülestõusmispühad kaotate terve Uue Testamendi; kaotate kogu kristluse.”³

Peame Piiblit kalliks kõige selle eest, mida see meile Jeesuse Kristuse sünni, teenimistöö, ristilöömise ja ülestõusmise kohta õpetab. Ükski kolm sõna ei sisalda suuremat lootust ja igavikulisemaid tagajärgi kogu inimkonnale kui need, mille taevane ingel ütles ülestõusmispühade hommikul aiahaua juures: „Ta on üles tõusnud.”⁴ Oleme sügavalt tänulikud Uue Testamendi pühakirjade eest, mis säilitavad lugusid ülestõusmispühadest ja Päästja teenimistööst Juudamaal ja Galileas.

Kui jätkasime Lesaga mõtisklemist ja võimaluste otsimist, kuidas muuta oma perekondlikku ülestõusmispühade tähistamist Kristuse-kesksemaks, arutasime, milliste pühakirjasalmide lugemise traditsiooni võiksime oma perele tutvustada – mis oleks hea ülestõusmispühade vaste Luuka 2. peatükile.

Ja siis saime järgmise taevaliku äratundmise: lisaks tähtsatele salmidele ülestõusmispühade kohta Uues Testamendis on meile kui viimse aja pühadele antud väga tähelepanuväärne ülestõusmispühade kingitus! Ainulaadse tunnistuse and, teine testament ülestõusmispühade imest, mis sisaldab võib-olla kõige imelisemaid ülestõusmispühade kirjakohti kogu kristlikus maailmas. Ma pean silmas muidugi Mormoni Raamatut ja täpsemalt lugu Jeesusest Kristusest, kes ilmus uue maailma elanikele Tema ülestõusnud hiilguses.

Prohvet Joseph Smith kirjeldas Mormoni Raamatut kui „kõige õigemat kõigist raamatutest”⁵ ja alates 3. Nefi 11. peatükist jutustab see suurejoonelise loo ülestõusnud Kristuse külaskäigust nefilaste juurde, Päästja lihavõtteteenistusest. Need ülestõusmispühadest rääkivad kirjakohad annavad tunnistust Issanda Jeesuse Kristuse ülestõusmisest.

Nendes peatükkides kutsub Kristus kaksteist jüngrit, Ta õpetab oma mäejutluse õpetusi, kuulutab, et on täitnud Moosese seaduse ja kuulutab prohvetlikult Iisraeli kokkukogumisest viimsetel aegadel. Ta ravib haigeid ja palvetab inimeste eest nii imelisel viisil, et „ükski keel ei suuda rääkida ja ükski inimene ei saa kirjutada ega saa inimeste südamed mõista nii suuri ja imepäraseid asju, nagu meie nägime ja samuti kuulsime Jeesust rääkimas; ja mitte keegi ei suuda kujutleda seda rõõmu, mis täitis meie hinge sel ajal, kui me kuulsime teda palumas Isa meie eest.”⁶

Kujutis

Jeesus Kristus ilmub nefilastele

Sel ülestõusmispühal keskendub meie pere teile tuttavate 3. Nefi 11. peatüki esimesele 17 salmile. Teil on meeles, et Küllusliku maal kogunes templi ümber suur rahvahulk, kes kuulsid Jumal-Isa häält ja nägid Jeesust Kristust laskumas taevast, et jagada nendega kõige ilusamat ülestõusmispühade kutset.

„Tõuske ja tulge minu juurde, et ‥ te võiksite katsuda naelte jälgi minu kätel ja minu jalgadel, et te võiksite teada, et mina olen ‥ terve maa Jumal ja et mind tapeti maailma pattude pärast.

Ja ‥ rahvahulk läks ‥ ükshaaval ette, kuni nad kõik olid ‥ oma silmaga näinud ja oma kätega katsunud ‥ ja andsid tunnistust, et see on tema. ‥

Ja ‥ nad ‥ hüüdsid ‥ ühel häälel, öeldes:

Hosianna! Õnnistatud olgu Kõrgeima Jumala nimi! Ja nad langesid maha Jeesuse jalge ette ja kummardasid teda.”⁷

Kujutage ette, et nefilased templi juures puudutasid ülestõusnud Issanda käsi! Loodame muuta need 3. Nefi peatükid meie ülestõusmispühade traditsiooni osaks, nagu Luuka 2. peatükk on osa meie jõulutraditsioonist. Tegelikult jagab Mormoni Raamat kõigi aegade suurimat ülestõusmispühade lugu. Ärgu olgu see suurim ülestõusmispühade lugu, mida pole kunagi räägitud.

Ma kutsun teid vaatama Mormoni Raamatut uues valguses ja kaaluma selle sügavmõttelist tunnistust ülestõusnud Kristusest ning Kristuse õpetuse rikkusest ja sügavusest.

Võiksime küsida, kuidas saab Mormoni Raamatu kirjakohtade lugemine ülestõusmispühade ajal meie ja meie lähedaste elu tähendusrikkal viisil õnnistada? Rohkem, kui oskame arvata. Iga kord, kui loeme ja uurime Mormoni Raamatut, võime oodata märkimisväärseid tulemusi.

Hiljuti käisime Lesaga ühe kalli sõbra, ühe uskliku naise ärasaatmisel, kelle elu katkestas haigus. Kogunesime tema pere ja lähedaste sõpradega, vahetades kalleid mälestusi sellest ilusast hingest, kes oli meie elu rikastanud.

Seistes kirstust veidi eemal ja teistega vesteldes märkasin, et kaks noort Algühingu-ealist tüdrukut lähenesid puusärgile ja sirutasid end kikivarvastel – vaevu kirstuservani ulatudes –, et avaldada viimast austust oma armastatud tädile. Kuna kedagi läheduses polnud, läks Lesa ja kükitas nende juurde, et neid trööstida ja õpetada. Ta küsis, kuidas neil läheb ja kas nad teavad, kus nende tädi praegu on. Tüdrukud jagasid oma kurbust, kuid siis ütlesid need kallid Jumala tütred, silmis helkimas enesekindlus, et teadsid, et nende tädi on nüüd õnnelik ja saab olla koos Jeesusega.

Selles õrnas eas leidsid nad rahu suures õnneplaanis ja andsid omal lapselikul moel tunnistust Päästja ülestõusmise sügavmõttelisest ja lihtsast ilust. Nad teadsid seda oma südames tänu armastavate vanemate, pereliikmete ja Algühingu juhtide läbimõeldud õpetustele, mis istutasid neisse Jeesusesse Kristusesse ja igavesse ellu uskumise seemne. Paljud neist tõdedest, mida need oma ea kohta palju arukamad tüdrukud mõistsid, jõuavad meieni ülestõusnud Päästja ülestõusmispühade sõnumi ja teenimistöö ning Mormoni Raamatus kirjeldatud prohvetite sõnade kaudu.

Olen täheldanud, et kui president Russell M. Nelson kingib Mormoni Raamatu kellelegi, kes ei kuulu meie Kirikusse, sealhulgas maailma juhtidele, avab ta sageli 3. Nefi raamatu ja loeb ülestõusnud Kristuse ilmumisest nefilastele. Seda tehes jagab elav prohvet sisuliselt tunnistust elavast Kristusest.

Me ei saa seista Jeesuse Kristuse tunnistajatena enne, kui jagame Temast tunnistust. Mormoni Raamat on teine tunnistus Jeesusest Kristusest, sest selle pühadel lehekülgedel tunnistab üks prohvet teise järel mitte ainult seda, et Kristus tuleb, vaid ka sellest, et Ta tuli.

Hoian käes Mormoni Raamatu esimest väljaannet. Selle käeshoidmine on alati liigutav kogemus. Suure osa oma täiskasvanueast olen olnud huvitatud, võlutud ja vaimustuses sellest, mida noor Joseph Smith tegi selle püha raamatu tõlkimiseks ja avaldamiseks. On jahmatav mõelda imedele, mis pidid selleks aset leidma.

Kuid see raamat ei liiguta mind mitte sellepärast. See liigutab mind, kuna see raamat, rohkem kui ükski teine eales siin maa peal avaldatud raamat, annab tunnistust Jeesuse Kristuse elust, teenimistööst, õpetustest, lepitusest ja ülestõusmisest. Mu kallid vennad ja õed, selle Jeesusest Kristusest kõneleva raamatu korrapärane uurimine muudab teie elu. See avab teie silmad uutele võimalustele. See suurendab teie lootust ja täidab teid ligimesearmastusega. Eelkõige suurendab ja tugevdab see teie usku Jeesusesse Kristusesse ning õnnistab teid kindla teadmisega, et Tema ja meie Isa tunnevad teid, armastavad teid ja soovivad, et te leiaksite tee tagasi koju. Taevasesse koju.

Armsad vennad ja õed, on saabunud aeg, millest kuulutasid muistsed prohvetid, „mil teadmine Päästjast levib kõikide rahvuste, hõimude, keelte ja rahvaste seas”.⁸ Me näeme selle ennustuse täitumist oma silmadega Mormoni Raamatus leiduva tunnistuse kaudu Jeesusest Kristusest.

Kujutis

Issand Jeesus Kristus

Ükski raamat ei näita rohkem, kuidas

• Jeesuse Kristuse tõttu muutus kõik.

• Tänu Temale on kõik parem.

• Tänu Temale võime eluga hakkama saada – eriti valusatel hetkedel.

• Tänu Temale on kõik võimalik.

Tema külastus ülestõusnud Päästjana, mille juhatas sisse Jumal Isa, on kõige hiilgavam ja võidukam ülestõusmispühade sõnum. See aitab meie pereliikmetel saada isikliku tunnistuse Jeesusest Kristusest kui meie Päästjast ja Lunastajast, kes murdis surma köidikud.

Lõpetuseks jagan oma tunnistust, et Mormoni Raamat on tõde ja Jeesus Kristus on elava Jumala Poeg. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.