Teenimine
Ulatagem kõikjal sõbrakäsi, ja hooligem nagu Päästja iseäranis neist, keda meil on eriline võimalus armastusega ja ülesande põhjal teenida.
Kallid vennad ja õed! Tere tulemast üldkonverentsile!
Kui üldkonverents möödunud aasta oktoobris lõppes, jalutasime me õde Gongiga läbi konverentsikeskuse, et teile tere öelda ja teie evangeeliumikogemustest kuulda.
Meie liikmed Mehhikost ütlesid: „Hoy es el tiempo de México” ehk käes on Mehhiko aeg.
Me saime teada, et Gilly ja Mary on sõbrad Inglismaalt. Kui Mary kirikuga liitus, kaotas ta elukoha. Gilly kutsus Mary lahkesti enda juurde elama. Gilly sõnab, täis usku: „Ma pole iial kahelnud, et Issand on minuga.” Konverentsi ajal oli Gillyl rõõm taaskohtuda ka misjonäriõega, kes teda 47 aastat tagasi õpetas.
Jeff tuli üldkonverentsile koos oma naise, Melissaga. Jeffi jaoks oli see esimene kord. Ta mängis profipesapalli (ta oli püüdja) ja on nüüd anestesioloog. Ta ütles mulle: „Ma liigun enda suureks üllatuseks ristimise suunas, kuna see tundub usaldusväärseima ja ausaima eluviisina.”
Melissa oli varem Jeffile määratud teenivalt vennalt vabandust palunud: „Jeff ei soovi „valgeid särke” meie majja.” Teeniv vend lubas teenimise tegemiseks teise võimaluse leida. Nüüd on nad Jeffiga head sõbrad. Ma kohtusin Jeffi ristimisel viimse aja pühade kogudusega, keda Jeff, Melissa ja nende tütar Charlotte armastavad.
Jeesuse Kristuse järgijatena püüame me teenida teisi Tema moodi, kuna inimeste elud ootavad muutmist.
Kui Peggy ütles mulle, et tema abikaasa John saab pärast 31-aastast abielu ristitud, küsisin ma, mis sellise muutuse tingis.
Peggy ütles: „Me uurisime Johniga „Tule, järgne mulle” programmis Uut Testamenti ja John küsis kiriku õpetuse kohta.”
Peggy ütles: „Kutsuks õige misjonärid.”
John ütles: „Misjonärid võivad tulla ainult sel juhul, kui ka mu sõber tuleb.” Johni teenivast vennast oli saanud 10 aasta jooksul tema usaldusväärne sõber. (Ma mõtlesin, et mis siis, kui Johni teeniv vend poleks peale ühte, kahte või üheksat aastat enam tulnud?)
John kuulas. Ta luges Mormoni Raamatut tõsise kavatsusega. Kui misjonärid kutsusid Johni ristitud saama, ütles ta jah. „Ma kukkus toolilt ja hakkas nutma,” ütles Peggy.
John sõnas: „Ma muutusin, kui ma sain Issandaga lähedasemaks.” Hiljem pitseeriti John ja Peggy pühas templis. Möödunud aasta detsembris lahkus John meie seast 92 aasta vanusena. Peggy räägib: „John oli alati hea inimene, kuid pärast ristimist sai temast kaunil kombel teine inimene.”
Õde Gong ja mina kohtusime Mebi ja Jenniga video vahendusel koroonapandeemia ajal. (Me kohtusime koroonaajal paljude imeliste paaride ja inimestega, keda nende vaiajuhataja meile palvemeelselt tutvustas.)
Meb ja Jenny rääkisid alandlikult, et eluprobleemid panid neid mõtisklema, kas nende templiabielu saab päästa, ja kui saab, siis kuidas. Nad uskusid, et võivad saada abi Jeesuse Kristuse lepitusest ja endale lepinguga võetud kohustustest.
Kujutage ette minu rõõmu, kui Meb ja Jenny said uued templisoovitused ja naasid koos Issanda kotta. Hiljem oleks Meb peaaegu ära surnud. Milline õnnistus, et Meb ja Jenny taastasid Issanda ja teineteisega lepingusuhte ning tunnevad, kuidas paljud ümberolijad neid armastavalt teenivad.
Kõikjal, kuhu ma lähen, õpin ma tänulikult neilt, kes teenivad ja hoolivad nagu meie Päästja.
Peruus kohtusime õde Gongiga Salvadori ning tema õdede-vendadega.1 Salvador ja tema õed-vennad on orvud. Salvadoril oli tookord sünnipäev. Kiriku juhid ja liikmed, kes seda peret ustavalt teenivad, inspireerivad mind. „Puhas ja laitmatu jumalateenistus” on „vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitseda”2, „abista[da] nõrku, tõsta käsi, mis on rippu vajunud, ‥ tugevdada nõrkenud põlvi”3.
Hongkongis jagab üks vanemate kvoorumi juhataja tagasihoidlikult, kuidas nende kvoorumis peetakse järjepidevalt sajaprotsendiliselt teenimisvestlusi. „Me paneme kaaslased kokku palvemeelselt, et kõik saaksid kellegi eest hoolitseda ja et ka nende endi eest hoolitsetaks,” ütleb ta. „Me küsime regulaarselt igalt kaaslasepaarilt nende kohta, keda nad teenivad. Me ei tee linnukesi kastidesse, me teenime teenijaid, kes hoolivad meie inimestest.”
Kongo Demokraatliku Vabariigi pealinnas Kinshasas jagab juhataja Bokolo, kuidas ta koos oma perega Prantsusmaal Kirikuga liitus. Ühel päeval, kui ta parasjagu oma patriarhaalset õnnistust luges, inspireeris Vaim vend Bokolot perega Kongo Demokraatlikku Vabariiki naasma. Vend Bokolo teadis, et nad seisavad sinna naastes silmitsi paljude väljakutsetega. Ja nende kirikut, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikut, tookord veel Kinshasas polnud.
Ometi järgnesid Bokolod paljude teiste sarnaselt Issanda Vaimule. Kinshasas teenisid ja õnnistasid nad ümberolijaid, said jagu väljakutsetest ning said vaimseid ja ajalikke õnnistusi. Praegu on nad rõõmsad, et nende riigis on Issanda koda.4
Ühte usulepöördunut teeniti isikliku eeskujuga. Ta ütles, et noore mehena veetis ta oma päevad rannal lösutades. Ta ütles, et ühel päeval märkas ta võluvat tagasihoidliku trikooga tütarlast. Ta pani seda imeks ja läks küsima, miks nii võluv tüdruk nii tagasihoidlikku trikood kannab. Tüdruk oli Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liige ja küsis naeratades: „Kas sa tahaksid tulla pühapäeval kirikusse?” Ta vastas jah.
Aastaid tagasi, kui me koos üht ülesannet täitsime, jagas vanem L. Tom Perry, kuidas tema ja ta kaaslane teenisid regulaarselt ühte õde, kes elas üksinda karmis Bostoni naabruskonnas. Kui vanem Perry ja ta kaaslane kohale jõudsid, juhendas see õde ettevaatlikult: „Lükake oma templisoovitused ukse alt sisse.” Alles pärast templisoovituste nägemist avas ta mitmed lukud ja riivid ning tegi ukse lahti.5 Loomulikult ei ütle ma, et teenimiskaaslased vajavad templisoovitusi. Kuid mulle meeldib mõte, et kui lepingute austajad teenivad, avatakse kodude lukud ja südamed.
Vanem Perry andis ka praktilist nõu. Ta ütles: „Andke kaaslastele mõistlikul arvul palvemeelselt valitud geograafiliselt rühmitatud ülesandeid, et sõiduaeg oleks hästi kasutatud.” Ta andis nõu: „Alustage nendest, kes enim külastamist vajavad. Põhinege neile, kes kõige tõenäolisemalt teid vastu võtavad ja külastustele hästi reageerivad.” Ta jätkas: „Ustav järjepidevus teeb imet.”
Teenimine kõrgemal ja pühamal viisil6 on selle tulemus, kui me palvetame ja palume „Kristuse puhas[t] armastus[t]”7 ning järgime Vaimu. See on ka selle tulemus, kui vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatused jälgivad piiskopi juhatusel teenimisega seotud jõupingutusi, mis hõlmab ka teenimiskaaslaste määramist. Palun andke meie noortele meestele ja noortele naistele vajalik võimalus kogenud teenivate vendade ja õdedega kaasa minna ja neilt õppida. Ja palun laske meie sirguval põlvkonnal oma teenimiskaaslasi – vendi ja õdesid – inspireerida.
Osas Kiriku paigus on teenimises lünk. Enamad ütlevad, et nad teenivad, kui et neid teenitakse. Me ei taha hoolida vaid kontrollnimekirja pärast. Kuid sageli vajame me enamat, kui siirast teretust koridoris või põgusat uudistamist parklas, et „kas sul on abi vaja?”. Paljudes kohtades on meil võimalik sõbrakätt ulatada, mõista, kus teised omadega on, ja luua suhteid siis, kui me regulaarselt liikmeid nende enda kodus külastame. Inspireeritult esitatud kutsed muudavad elu. Kui kutsed aitavad meil sõlmida ja pidada pühi lepinguid, saame me Issanda ja üksteisega lähedasemaks.
Öeldakse, et need, kes mõistavad tõelist teenimismeelsust, teevad rohkem kui varem, samal ajal kui need, kes seda ei mõista, teevad vähem. Tehkem rohkem, nagu teeks meie Päästja. Kirikulaulu sõnul „sa õnnistust kõigile tõid”8.
Koguduse nõukogud, vanemate kvoorumid ja Abiühingud, palun kuulake Head Karjast ja aidake Tal „otsi[da] kadunut, ‥ [tuua] tagasi eksinu, ‥ [siduda] haavatut, ‥ kinnita[da] nõtra”.9 Võib-olla võtame me „ilma teadmata külalisteks vastu ‥ ingleid”,10 kui me teeme Ta majas ruumi kõigile.11
Inspireeritud teenimine õnnistab peresid ja üksikisikuid ning tugevdab ka kogudust. Mõelge oma kogudusele kui vaimsele ökosüsteemile. Mormoni Raamatus kirjas oleva õlipuu mõistukuju vaimus toovad viinamäe Isand ja tema teenijad esile hinnalist vilja ja tugevdavad igat puud, liites ühte kõigi puude tugevused ja nõrkused.12 Viinamäe Isand ja tema teenijad küsivad korduvalt: „Mida rohkemat ma teha saaksin?”13 Koos õnnistavad nad südameid, kodusid ja kogudusi inspireeritud ja järjepideva teenimisega.14
Tänu teenimisele – karjatamisele – saab meie viinamäest „üks tervik”15 – püha metsasalu. Iga puu meie salus on elus perepuu. Juured ja oksad põimuvad. Teenimine õnnistab põlvkondi. Kui tekib vajadus teenimise järele, küsivad arukad piiskopid ning vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatused: „Kes on teenivad vennad ja õed?” Koguduse nõukogus ja teenimisvestlustel ei küsita üksnes väljakutsete või probleemide kohta, vaid püütakse ka näha oma silmaga Issanda õrna halastust oma elus ja selle üle rõõmustada, kui me Tema moodi teenime.
Päästja on meile täiuslikuks eeskujuks.16 Kuna Ta on hea, võib Ta käia mööda maad ja teha head. 17 Ta õnnistab ühte ja üheksatkümmet üheksat. Ta on teenimise kehastus. Me saame rohkem Jeesuse Kristuse sarnaseks, kui me teeme „ühele nende ‥ vähemate ‥ seast”, mida me teeksime Talle18, kui me armastame oma ligimest nagu iseennast19, kui me „üksteist ‥ armastam[e], nõnda nagu mina teid olen armastanud”20, ja kui „kes iganes teie seast tahab suureks saada, see olgu teie teenija”21.
Jeesus Kristus teenib. Inglid teenivad.22 Jeesuse Kristuse järgijad „teeni[vad] üksteist”23, on „rõõmsad rõõmsatega, nut[avad] nutjatega”24, „vaata[vad] oma rahva järele ja kosuta[vad] neid sellega, mis õigemeelsusele kohane”25, peavad „meeles vaeseid ja abivajajaid, haigeid ja vaevatuid”26, lasevad oma teenimistöö kaudu Tema nimel maa peal tuntuks saada27. Kui me teenime Tema moodi, oleme Tema õnnistuste ja imede tunnistajad.28 Me saame „kallima ameti”.29
Me võime füüsiliselt väsida. Kuid Tema teenistuses me ei „väs[i] head tegemast”.30 Me anname usinasti endast parima, ei jookse kiiremini, kui meil on jõudu31, vaid usaldame, nagu apostel Paulus õpetab, et „Jumal armastab rõõmsat andjat”32. Sest Jumal, „kes annab seemet külvajale, annab ka leiba toiduseks ja rohkendab teie külvi”.33 Teisisõnu teeb Jumal rikkaks „kõige poolest, [et] võiksi[me] helde südamega teha kõike head”.34 See, „kes rohkesti külvab, see lõikab ka rohkesti”.35
Ulatagem kõikjal, kus me sel ülestõusmispühade ajal oleme, sõbrakäsi, ja hooligem nagu Päästja iseäranis neist, keda meil on eriline võimalus armastusega ja ülesande põhjal teenida. Saagu meist seeläbi Jeesuse Kristusega ja üksteisega lähedasemad, rohkem Tema moodi ja sellised Jeesuse Kristuse järgijad, nagu Tema tahab. Tema, Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.