Isikliku rahu leidmine

Mu kallid vennad ja õed! Meid on õnnistatud inspireeritud õpetuste ja kauni muusikaga, mis on sel üldkonverentsi avaistungil meie hinge puudutanud. Täname teid osalemise ja usu eest.

Täna kõnelen sellest, mida olen õppinud isikliku rahu leidmise ime kohta, olenemata meie olukorrast. Päästja teab, et kõik Taevase Isa lapsed ihkavad rahu, ja ütles, et Ta võib seda meile anda. Teil on meeles Jeesuse Kristuse sõnad, mis on kirjas Johannese evangeeliumis: „Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile; mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!”¹

Mida Ta rahu all mõtleb ja kuidas Ta saab seda anda, selgub nende inimeste olukorrast, kes kuulsid Teda neid sõnu rääkimas. Kuulake Johannese ülestähendust Kristuse teenimistöö lõpust. Ägedad kurjuse jõud vaevasid Teda ja pidid peatselt tabama Tema jüngreid.

Päästja ütles järgmised sõnad:

„Kui te mind armastate, siis pidage minu käsusõnu!

Ja mina palun Isa, ja tema annab teile teise Trööstija, et see teie juurde jääks igavesti,

tõe Vaimu, keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta teda ei näe ega tunne, aga teie tunnete teda, sest tema jääb teie juure ja tahab olla teie sees.

Ma ei jäta teid vaestekslasteks; ma tulen teie juure.

Veel on pisut aega, siis maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind; sest mina elan ja teie saate elama!

Sel päeval te saate tunda, et mina olen oma Isas ja teie minus ja mina teis.

Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes mind armastab; kes aga mind armastab, seda armastab minu Isa ja ma tahan teda armastada ja iseennast temale ilmutada!

Temale ütleb Juudas, mitte Iskariot: „Issand, millest see oleneb, et sa meile tahad ennast ilmutada, aga mitte maailmale?”

Jeesus vastas ning ütles temale: „Kui keegi mind armastab, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda, ja me tuleme tema juure” ja teeme eluaseme tema juure.

Kes mind ei armasta, see ei pea minu sõnu, ja sõna, mida te kuulete, ei ole minu, vaid on Isa sõna, kes mind on läkitanud.

Seda olen mina teile rääkinud teie juures viibides.

Aga Trööstija, Püha Vaim, kelle minu Isa läkitab minu nimel, see õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mis mina olen öelnud.

Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile; mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!”²

Olen sellest Päästja õpetusest leidnud vähemalt viis tõde.

Esiteks antakse rahu and pärast seda, kui meil on usku pidada Tema käske. Issanda Kiriku lepingulised liikmed on lubanud olla kuulekad Tema käskudele.

Teiseks Püha Vaim tuleb ja jääb meie juurde. Issand ütleb, et kui me oleme jätkuvalt ustavad, jääb Püha Vaim meisse. See on sakramendipalve tõotus, et Vaim on meie kaaslane ja et me tunneme Tema tröösti oma südames ja mõtetes.

Kolmandaks lubab Päästja, et kui me peame kinni oma lepingutest, võime tunda Isa ja Poja armastust üksteise ja enda vastu. Me võime tunda nende lähedust oma surelikus elus, just nagu siis, kui meil on õnnistus olla koos nendega igavesti.

Neljandaks nõuab Issanda käskude täitmine enamat kui kuulekust. Me peame armastama Jumalat kogu oma südamest, väest, meelest ja hingest.³

Need, kes Teda ei armasta, ei pea Tema käske. Ja nii ei saa nad rahu andi ei selles elus ega tulevases maailmas.

Viiendaks on selge, et Issand armastas meid piisavalt, et maksta meie pattude hinda, nii et me võiksime usus Temasse ja meeleparanduse kaudu, Tema lepituse kaudu saada selles elus ja koos Temaga igavikes osa sellest rahu annist, „mis on ülem kõigest mõistusest”.⁴

Mõned teist, võib-olla paljud, ei tunne seda rahu, mida Issand lubas. Võib-olla olete palvetanud isikliku rahu ja vaimse tröösti eest. Ometi võite tunda, et taevas ei vasta teie rahupalvele.

Teie hinges on vaenlane, kes ei taha, et teie ja teie lähedased rahu leiaksid. Tema ei saa seda tunda. Ta töötab selle nimel, et takistada teid isegi soovimast leida seda rahu, mida Päästja ja meie Taevane Isa teie heaks tahavad.

Näib, et Saatana püüdlused külvata meie ümber vihkamist ja tüli kasvavad. Näeme tõendeid selle kohta, et see juhtub rahvaste ja linnade seas, linnaosades, elektroonilises meedias ja kogu maailmas.

Siiski on põhjust optimismiks: Kristuse valgus asetatakse igasse vastsündinud lapsesse. See üleilmne and aitab meil teada, mis on õige, tekitab soovi armastada ja olla armastatud. Igas Jumala lapses, kui ta surelikkusse jõuab, on kaasasündinud õiglus- ja tõetunne.

Meie optimism sellesse, et need lapsed isikliku rahu leiavad, peitub inimestes, kes nende eest hoolitsevad. Kui inimesed, kes lapsi kasvatavad ja teenivad, on töötanud selle nimel, et saada Päästjalt rahuand, julgustavad nad isikliku eeskuju ja jõupingutuste abil lapse usku taevase rahuanni saamisesse.

Pühakirjad lubavad meile: „Õpeta [lapsele] teed, mida ta peab käima, siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!”⁵ See nõuab, et isik, kelle ülesanne on lapse eest hoolitseda, oleks rahu anni vääriline.

Kahjuks oleme kõik tundnud seda valu, kui lapsed, keda on kasvatanud inspireeritud vanemad, mõnikord üksikvanem, otsustavad hiljem pärast elukestvat usku ja rahu järgida kurbuse rada.

Isegi siis, kui selline kurb lugu aset leiab, lasub mu optimism ühes teises Issanda annis. See on, et Ta kasvatab oma usaldusväärsete jüngrite seas palju rahunõudjaid. Nad on tundnud Jumala rahu ja armastust. Nende südames on Püha Vaim ja Issand võib juhatada neid appi eksinud lammastele.

Olen seda näinud oma elu jooksul ja kogu maailmas. Ka teie olete seda näinud. Mõnikord, kui teid appi juhatatakse, võib see tunduda juhuslik.

Kord küsisin inimeselt, kellega reisil kohtusin, lihtsalt: „Kas sa räägiksid mulle natuke oma perekonnast?” Vestluse käigus palusin tal näidata pilti tema täiskasvanud tütrest, kellel oli raskusi. Minu tähelepanu köitis headus pildil oleva tüdruku näos ja silmades. Tundsin õhutust küsida, kas ma saaksin tema tütre e-posti aadressi. Tema tütar oli sel hetkel eksinud ja mõtles, kas Jumalal on talle mingi sõnum. Jumalal oli talle sõnum. See oli järgmine: „Issand armastab sind. Ta on sind alati armastanud. Issand tahab, et sa tagasi tuleksid. Sulle lubatud õnnistused ootavad sind endiselt.”

Liikmed kogu Kirikus on tundnud Issanda isikliku rahu andi. Ta julgustab kõiki aitama teistel saada võimalusi Tema juurde tulla ja ise selle rahu vääriliseks saama. Nemad otsivad omakorda inspiratsiooni, et teada, kuidas saaksid seda andi teistega jagada.

Pealekasvavast põlvkonnast saavad järgneva põlvkonna kosutajad. Mitmekordistav efekt teeb imet. See levib ja kasvab aja jooksul, kuni Issanda kuningriik maa peal on ettevalmistatud ning valmis Teda hosiannahüüetega vastu võtma. Maa peal saab olema rahu.

Ma tunnistan kindlalt, et Päästja elab ja et Ta juhib seda Kirikut. Olen tundnud Tema armastust oma elus ning Tema armastust ja muret kõigi Taevase Isa laste pärast. Päästja kutse Tema juurde tulla on rahupakkumine.

President Russell M. Nelson on Jumala elav prohvet kogu maal. Ta on öelnud: „Ma kinnitan teile, et hoolimata maailma olukorrast ja teie isiklikest asjaoludest võite tulevikule vastu astuda optimismi ja rõõmuga.”⁶

Ma väljendan teile oma armastust. Teie suur usk ja armastus jõuavad inimesteni ja lasevad Issandal muuta südameid ja saavutada seeläbi soovi pakkuda teistele rahu andi, mis on ülem kõigest mõistusest.

Ma palvetan, et saaksite leida rahu, aidata paljudel teistel seda leida ja seda edasi anda. Kui Issand taas tuleb, siis saabub suurepärane tuhandeaastane rahu. Ma tunnistan sellest rõõmuga ja Jeesuse Kristuse nimel, aamen.