Keskenduge Jeesusele Kristusele

Meie lepingud aitavad meil hoida oma tähelepanu, mõtted ja teod Kristusel. Kui me „hoia[me] kinni lepingutest, mis [me oleme] teinud”, on meil kergem ära tunda „selle maailma asj[u]”, mille me peaksime „kõrvale heitma”, ning „seda, mis on paremast maailmast”, mida peaksime usinasti otsima.⁸

Just seda tegi Ammoni rahvas Mormoni Raamatus. Kui nad said teada Jeesusest Kristusest ja hakkasid elus Temale keskenduma, mõistsid nad, et peaksid oma sõjarelvad maha matma, neist said täiesti ausad ja neid „eristati ‥ nende agaruse tõttu Jumala ‥ suhtes”.⁹

Lepingute pidamine paneb meid otsima seda, mis kutsub Vaimu mõju, ja hülgama kõik, mis selle mõju eemale tõrjub – „sest teame, et kui oleme Püha Vaimu kaasluse väärilised, oleme väärilised elama koos Taevase Isa ja Tema Poja, Jeesuse Kristusega”.¹⁰ Võib-olla tähendab see seda, et me peame muutma oma sõnavara ja rääkima sõbralikumalt. See võib tähendada vaimselt ebatervislike harjumuste asendamist uute harjumustega, nagu igapäevane isiklik ja perepalve ning pühakirjauurimine, mis tugevdavad meie suhet Issandaga.

President Russell M. Nelson on öelnud, et „igal inimesel, kes ristimisbasseinis ja templis lepinguid sõlmib – ja neist kinni peab –, on suurem ligipääs Jeesuse Kristuse väele. ‥

Jumalaga sõlmitud lepingutest kinnipidamise tasu on taevane vägi – vägi, mis tugevdab meid, et paremini vastu pidada meie katsumustele, kiusatustele ja südamevalule.”¹¹

Igal pühapäeval sakramendi ajal lepingute uuendamine annab meile suurepärase võimaluse ennast läbi katsuda¹² ja elus taas Jeesusele Kristusele keskenduda. Me kuulutame sakramenti võttes, et oleme nõus „teda alati meeles pidama”.¹³ Sõna alati on nii tähendusrikas. Seeläbi ulatub Päästja mõju kõikjale meie ellu. Me ei pea Teda meeles vaid kirikus või üksnes hommikupalvete ajal või vaid siis, kui me oleme hädas ja meil on midagi vaja.

Loomulikult laseme vahel oma tähelepanul hajuda. Me unustame. Me kaotame oma tähelepanu keskpunkti. Kuid oma lepingute uuendamine tähendab seda, et me tahame Päästjat alati meeles pidada, et me teeme seda kogu nädala jooksul, ning pühendume ja keskendume Talle uuesti järgmise nädala sakramendilaua ääres.

See on selge, et Jeesusele Kristusele keskendumine peab olema midagi enamat kui pühapäevane kirikutegevus. President Nelson ütles 2018. aastal „Tule, järgne mulle” programmi tutvustades: „Käes on kodukeskse kiriku aeg.”¹⁴ Ta ütles, et meil tuleks „muuta oma kodu usu pühamuks” ja „evangeeliumi õppimise keskmeks”. Ja ta andis meile neli imelist lubadust, kui me seda teeme.¹⁵

Esimene lubadus: „Teie hingamispäevast saab tõeline rõõm.” Sellest saab päev, mil me saame Päästjaga lähedasemaks. Üks noor naine Peruust on öelnud: „Issanda päev on päev, mil ma saan Issandalt enim vastuseid.”

Teine lubadus: „Teie lapsed soovivad innukalt õppida Päästja õpetusi ja elada nende järgi.” Seepärast „me räägime Kristusest, me rõõmustame Kristuses, me jutlustame Kristusest, ‥ et meie lapsed võiksid teada, millisest allikast nad võiksid otsida andestust oma pattudele”.¹⁶

Me teeme seda selleks, et kui meie poeg läheb ühel päeval tööle või mägedesse matkama või Enose moodi metsa jahti pidama, võiksid meie õpetused Kristusest ja evangeeliumi järgi elamisega kaasnevast rõõmust tal meeles püsida. Ja kes teab? Ehk on see päev, mil ta tunneb lõpuks vaimset nälga, mis pöörab ta Jeesuse Kristuse poole, nii et ta võib kuulda Issanda häält talle ütlemas: „Sinu patud on sulle andeks antud ja sa saad õnnistatud.”¹⁷

Kolmas lubadus: „Vastase mõju teie elus ja teie kodus väheneb.” Miks? Sest mida enam me keskendume Jeesusele Kristusele, seda vähem patt meid kütkestab.¹⁸ Kui meie kodu on täis Päästja valgust, jääb vastase pimedusele üha vähem ruumi.

Neljas lubadus: „Muutused teie peres saavad suureks ja toetavaks.” Miks? Sest muutus, mille Jeesus Kristus toob, on „vägev muutus”.¹⁹ Ta muudab koguni meie loomust, meist saavad „uued olevused”.²⁰ Me saame tasapisi üha enam Päästja-sarnaseks, täitudes Tema puhta armastusega kõigi Jumala laste vastu.

Kes ei tahaks, et need lubadused tema ja ta pere elus täituksid? Mida me peame tegema, et neid saada? Vastus on muuta oma kodu usu pühamuks ja evangeeliumi õppimise keskmeks. Ja kuidas me seda teeme? Keskendudes Taevasele Isale ja Jeesusele Kristusele, tehes neist oma pereelu keskpunkti, tähtsaima mõjutaja oma kodus.

Kas ma võiksin soovitada teil alustada sellest, et te muudate pühakirjades kirjas olevad Kristuse sõnad igapäevaelu osaks? Mingit valemit täiuslikuks pühakirjauurimiseks pole. See võiks võtta iga päev 5 või 10 minutit või võimaluse korral rohkem. Võiksite uurida ühe peatüki või mõned salmid päevas. Mõnes peres eelistatakse uurida hommikuti enne kooli või tööle minekut. Teised eelistavad lugeda õhtuti enne magamaminekut. Mõned noored abielupaarid on mulle rääkinud, et nad uurivad omaette teel tööle ning jagavad siis teineteisega kaemusi tekstsõnumitega, nii et nende kommentaarid ja arutelud oleksid jäädvustatud.

Programmis „Tule, järgne mulle” soovitatakse mitmesuguseid tegevusi ja allikaid, mis aitavad inimestel ja peredel pühakirjadest evangeeliumi põhimõtteid õppida. Ka Piibli videod ja Mormoni Raamatu videod võivad olla väärt abivahendid, et pühakirjad oleksid teie perele kergemini ligipääsetavad. Lapsi ja noori inspireerivad sageli meeldejäävad pühakirjalood. Need lood ja neis õpetatud evangeeliumipõhimõtted jäävad ustavate sõpradena teie laste kõrvale, kui nad vajavad head eeskuju teenimisest, vooruslikkusest, kuulekusest, kannatlikkusest, sihikindlusest, isiklikust ilmutusest, ligimesearmastusest, alandlikkusest ja usust Jeesusesse Kristusesse. Kui te järjepidevalt rõõmuga Jumala sõnast toitute, aitab see teie lastel aja jooksul Päästjaga üha lähedasemaks saada. Nad õpivad Teda tundma nagu ei iial varem.

Issand Jeesus Kristus elab täna. Ta saab iga päev aktiivselt meie elus kohal viibida. Ta on lahendus meie probleemidele, kuid selleks, et Teda näha, peame me tõstma pilgu ja vaatama ülespoole. Ta on öelnud: „Vaadake minu poole igas oma mõttes; ärge kahelge, ärge kartke.”²¹ Kui me keskendume Temale ja oma Taevaisale, sõlmime nendega lepinguid ja neist kinni peame ning teeme neist oma kodus ja peres tähtsaima mõjutaja, saab meist selline rahvas, keda president Nelson ette kujutas: „Rahvas, kes on võimeline, valmis ja vääriline võtma vastu Issandat, kui Ta taas tuleb; rahvas, kes on juba valinud Jeesuse Kristuse selle langenud maailma asemel; rahvas, kes rõõmustab oma valikuvabaduse üle elada Jeesuse Kristuse kõrgemate, pühade seaduste järgi.”²² Jeesuse Kristuse nimel, aamen.