„Sööda mu lambaid!”
„Järgi mind ja toida minu lambaid” (ÕL 112:14).
„Jeesus ütles Peetrusele, et ta söödaks Tema lambaid. Nii sai Peetrus näidata, et ta armastab Jeesust.”
„Ema, kas Jeesusel oli lambakari?”
„Ei, kullake. Jeesust kutsutakse vahel Heaks Karjaseks ja meie oleme nagu Tema lambad. Jeesus õpetas Peetrusele, et kui tahame näidata Jeesusele oma armastust, peaksime me teisi aitama.”
„Kas sellepärast viimegi piruka pärast pereõhtut õde Jacobsile?”
„Just nii. Oleks tore, kui sa mõtleksid, kuidas ka sina ise saaksid õde Jacobsile armastust näidata.”
Olivia mõtles, mida ta võiks teha. Talle meenus, et emale ja vanaemale meeldivad väga tema joonistused.
„Tean! Ma saan joonistada õde Jacobsile kaardi!”
Olivia joonistas ilusa vikerkaare. Ta kirjutas kaardile: „Saa ruttu terveks! Armastusega, Olivia.”
Kui Olivia koos perega õde Jacobsi koju jõudis, küsis ema, kuidas õde Jacobs ennast tunneb. Õde Jacobs hakkas nutma.
„Sain just teada, et pean homme haiglasse operatsioonile minema. Mul on veidi hirm.”
Ema ulatas õde Jacobsile piruka. Seejärel andis Olivia talle omatehtud kaardi.
„Aitäh sulle, Olivia! Tänu sellele ilusale kaardile ja sinu armsale naeratusele on mul palju parem olla.”
Olivial oli tunne, otsekui kallistaks keegi tema südant. Tal oli hea meel, et sai aidata Jeesusel Tema lambaid toita.