Kreeka

Rigas Pofantis ja Nicholas Malavetis olid kolm aastat otsinud õiget usku, kuni lugesid 1898. aastal ajalehest mormoonidest. See äratas neis huvi, ja et asjast rohkem teada saada, saatsid nad Kiriku peakorterisse kirja. Kiriku juhid saatsid Türgi misjoni juhataja neid Kreekasse külastama. Nicholas Malavetis suri 1903. aastal, kuid Rigas Pofantis kirjutas kahe aasta pärast uuesti Kiriku peakorterisse ja palus, et teda ristitaks. Kiriku juhid saatsid uuesti kohale Türgi misjoni juhataja, kes ristis vend Pofantise ja veel viis inimest, teiste seas ka Nicholas Malavetise lese.

Esimesed misjonärid tulid Kreekasse kuus kuud pärast neid esimesi ristimisi, kuid 1909. aastal peatas Kirik seal misjonitöö peaaegu seitsmekümneks aastaks. Üheks põhjuseks olid poliitilised rahutused piirkonnas. Vahepeal olid kreeklastele evangeeliumi hakanud jagama sõjaväelased, kes seal teenisid. Edu oli siiski aeglane tulema. 1967. aastal, mil Kiriku sõjaväeteenistujate üksuse asemel Ateena kogudus asutati, oli Kiriku nimekirjas kaheksakümmend liiget, kreeklasi nende seas vaid kaheksa.

1972. aastal pühitses toona Kaheteistkümne Apostli kvoorumi liige, vanem Gordon B. Hinckley (1910–2008), Kreeka evangeeliumi kuulutamiseks. Sellest ajast alates on Kiriku liikmeskonna kasvule Kreekas kaasa aidanud sellised sündmused nagu kreekakeelse Mormoni Raamatu ilmumine 1987. aastal, Kreeka Ateena misjoni loomine 1990. aastal ja esimese kogudusehoone sisse pühitsemine 1999. aastal.