2023
ʻOkú Ke Maʻu ʻa e Temipalé
ʻAokosi 2023


“ʻOkú Ke Maʻu ʻa e Temipalé,” Liahona, ʻAokosi 2023.

Leʻo ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní

ʻOkú Ke Maʻu ʻa e Temipalé

ʻOku ou fakamālō ʻi heʻeku maʻu maʻu pē ha mālohi mei heʻeku ngāue ʻi he temipale ʻo e ʻEikí.

ʻĪmisi
placeholder altText

Tā fakatātā ʻo e Temipale Tokyo Japan ʻe Alan Klay

Naʻá ku ako ʻa e ongoongoleleí mei he kau faifekau taimi kakató pea naʻe papitaiso au ʻi hoku taʻu 17 ʻi he 1972. Hili ha taʻu ʻe tolu mei ai, ʻi heʻeku hoko ko ha tokotaha tā ʻōkaní, naʻá ku ʻi he fale mamataʻanga (arena) Putokaní ʻi Tokiō ʻi he taimi ne fanongonongo ai ʻe Palesiteni Sipenisā W. Kimipolo (1895–1985) ʻe langa ʻa e Temipale Tōkiō Siapaní.

Hili hono fakatāpui ʻo e temipalé ʻi he 1980, naʻá ku ʻalu mei Senitai ki he temipalé ʻi he māhina kotoa pē. Naʻá ku mavahe mei he ngāué he efiafi Falaité ke ʻalu ki he temipalé he ʻaho hono hokó. Naʻe fakaʻau ke mālohi ange ʻeku holi ke ʻalu ki he temipalé, ko ia naʻá ku hiki leva ki Tokiō ʻi he 1981.

Hili pē ha taimi nounou mei heʻeku malí, naʻe uiuiʻi hoku husepāniti ko ʻOsamú ke hoko ko ha palesiteni fakasiteiki. Naʻá ne ngāue faivelenga pea naʻá ne kau ʻi hono langa ʻo e fakalahi ki he temipalé. Naʻe kau ʻeku ongomātuʻá ki he Siasí hili ia ha taʻu ʻe 20 mei hoku papitaisó, ʻi he tokoni ʻa hoku hoá mo ʻema fānaú, pea ʻi he fakahinohino ʻa e ʻEikí.

ʻĪmisi
tuʻu fakataha ʻa e husepānití mo e uaifí

Nopuko mo ʻOsamu Maita ʻi he 1996.

Laʻitā ne maʻu ʻi he angalelei ʻa e tokotaha faʻu tohí

Hili pē ʻena uluí, ne fai hoku tafa ki hoku kaungao ʻolungá koeʻuhí ko e kanisaá. ʻI he ʻaho ne fai ai hoku tafá, naʻe ʻaukai mo lotua au ʻe he palesiteni ʻo e temipalé, ʻa ia naʻá ku hoko ai ko ha tokotaha tā-ʻōkani mo ha tokotaha ngāue ouau. Hili hoku tafá, naʻe faingataʻa ke u lea, kai, hiva, mo fai ha ngaahi meʻa angamaheni kehe.

Naʻe talamai ʻe he palesiteni temipalé, “Kapau he ʻikai te ke lava ʻo lea, te ke kei lava pē ʻo hoko ko ha tokotaha tā ʻōkani!”

Naʻá ne fakalotolahiʻi au ke hoko atu ʻeku ngāué hili ʻeku fakaakeake ʻo moʻuí. ʻI heʻeku tā e ʻōkaní ʻi he falelotu ʻo e temipalé, naʻe fakafonu au ʻe he Laumālie ʻo e ʻEikí pea ne u ongoʻi naʻe fakamālohia fakala umālie mo fakatuʻasino au. Naʻá ku faʻa fakamālō mo lotu fakalongolongo ʻi he ngaahi lea ʻo e ngaahi himí.

Hili ha taʻu ʻe hongofulu mei hoku tafá, naʻe ʻilo foki ʻoku kanisā hoku husepānití. Naʻe hoko vave leva ʻene toutou ʻaʻahi ki falemahakí. Kimuʻa peá ne pekiá, naʻá ne tuku mai ʻa e ngaahi lea ko ʻení: “ʻOkú ke maʻu ʻa e temipalé, pea te ke sai pē koe.”

Kuo hoko maʻu pē ʻa e temipalé ko e uho ʻo e fili mahuʻinga kotoa pē kuó u fai ʻi heʻeku moʻui ʻi he tuí. ʻI heʻeku tā e ʻōkaní ʻi he falelotu ʻo e temipalé he ʻaho kotoa peé, ʻoku toe mahino lahi ange ai kiate au e palani ʻa e ʻEikí ki he huhuʻí—tautautefito ki he hili hono ui hoku husepānití ki he tafaʻaki ʻe taha ʻo e veilí.

ʻOku ou fakamālō ʻi heʻeku maʻu maʻu pē ha mālohi mei heʻeku ngāue ʻi he temipale ʻo e ʻEikí. ʻOku tataki mo fakamālohia kitautolu ʻi he temipalé ke tau kātekina e mamahí mo e ngaahi faingataʻa ʻo e moʻuí ni.