2008
Ngaahi Foha mo e Ngaahi ʻOfefine ʻo e ʻOtuá
Siulai 2008


Kaumeʻa ki he Kaumeʻa

Ngaahi Foha mo e Ngaahi ʻOfefine ʻo e ʻOtuá

“Ikai ʻoku tau tamai taha pē?” (Malakai 2:10).

ʻĪmisi
Elder Paul K. Sybrowsky

Naʻe fanauʻi au ki ha ongomātuʻa lelei. Naʻe moʻui ʻeku tamaí mo ʻeku faʻeé ʻo fakatatau mo e ngaahi tuʻunga ʻulungāanga mahuʻinga ko e faitotonú mo e moʻui angatonú ʻa ia ʻoku akoʻi ʻe he Siasí, ka naʻe ʻikai ke na mālohi ʻi he Siasí. Naʻe ʻalu hoku ngaahi kaungāmeʻá ki he Palaimelí, ko ia naʻá ku ʻalu foki mo au. Naʻá ku maʻu ai ha fiefia pea ʻikai te u loto ke u tō mei ai.

Naʻe hoko ʻa e Palaimelí ko hoku fāmili ʻi he siasí. Naʻá ku maʻu ʻa e houalotu sākalamēnití ʻi he uike takitaha peá u nofo fakataha mo hoku ngaahi kaungāmeʻa Palaimelí. Naʻe ʻikai fuʻu mahino kiate au ʻa e ʻuhinga ʻo e sākalamēnití, ka naʻe mahino kiate au naʻá ku maʻu ha ongo makehe ʻi he taimi naʻá ku maʻu ai iá. Naʻe mahino kiate au ʻa e ongo ʻoku maʻu ʻi hono fai ʻo ha fuakavá, kimuʻa ia peá u toki ako fekauʻaki mo e lea ko iá.

ʻI he hoko hoku taʻu 12, naʻe hoko ʻa e kolomu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ko hoku fāmili Siasi ia hono uá. Naʻá ku maʻu ha ongoʻi ʻofa lahi mo ha loto ʻapasia ki he lakanga fakataulaʻeikí. ʻI heʻeku hoko ko e palesiteni ʻo e kolomu ʻo e kau tīkoní, naʻá ku tataki ʻa e ngaahi fakataha ʻa e kōlomú pea ʻi hono fakanofo ko ia ʻo ha tīkoni foʻoú, naʻá ku talitali fiefia ia ʻaki ha kiʻi lea. ʻOku ou manatuʻi ʻa ʻeku pehē, “Ko e lakanga fakataulaʻeiki ʻeni ʻo e ʻOtuá. ʻOku fie maʻu ke ke fakaʻapaʻapaʻi ia.”

Hili ʻeku ako ʻi he ako maʻolungá, naʻá ku kau ʻi he kau sōtia talifakí. Naʻe ʻomi kiate au ʻe heʻeku ʻōfisa pulé ha faingamālie ke u hoko ko e ʻōfisa ʻi he tauʻuta ʻa ʻAmeliká. Naʻá ne fuʻu anga fakaʻapaʻapa ka ko e tangata lahi mo mālohi. Naʻe ʻikai fakasītuaʻi ia ʻe ha taha. Naʻá ku kole ange pē ʻe lava ke u foki ki ʻapi ʻo fakakaukau ki ai.

Naʻá ku lotu ʻi he pō ko iá, pea naʻe haʻu ki hoku ʻatamaí ʻa e lotu ʻo e papitaisó ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 20:73: “Kuo fakamafaiʻi au ʻe Sīsū Kalaisi, pea ʻoku ou papitaiso koe ʻi he huafa ʻo e Tamai, pea mo e ʻAló pea mo e Laumālie Māʻoniʻoni.”

Naʻá ku foki ʻi he pongipongi hokó peá u fakahā ange ki heʻeku ʻōfisa pulé kuó u fili ke u tali e fatongiá—ka ʻoku ʻamanaki ke fakamafaiʻi au ʻe he Tamai Hēvaní mo Hono ʻAlo ko Sīsū Kalaisí. Naʻa ku talaange te u ʻalu ʻo ngāue fakafaifekau maʻa hoku Siasí.

Naʻe fakaʻofoʻofa ʻa e ongo kuo tali ʻeku lotú pea kuó u toutou ongoʻi ia ʻi heʻeku lotu fekauʻaki mo ha ngaahi fili mahuʻinga. Naʻe mahino maʻu pē kiate au ʻoku ʻafioʻi mo ʻofaʻi au ʻe he Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi. Ko hoku fakauluí naʻe kamata ia mei heʻeku fuofua ʻalu ki he Palaimelí peá u ongoʻi ai e Laumālié. Naʻe hokohoko atu ia ʻi heʻeku ʻi he ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné pea ʻi he malaʻe ʻo e ngāue faka faifekaú. ʻOku kei hokohoko atu ia ʻi he ʻahó ni.

Ko e ngaahi foha mo e ngaahi ʻofefine kotoa kitautolu ʻo e Tamai Hēvaní. ʻOku ʻikai ngalo ʻeni ʻiate Ia ka ʻoku faʻa ngalo ia ʻiate kitautolu. ʻOkú Ne ʻomai kiate kitautolu ʻa e tefitoʻi moʻoni ʻo e tuí ke fakamanatu mai. Kuo ʻomi ʻe he ʻEikí ʻa e meʻaʻofa ʻo e ngaahi meʻa kuo tau aʻusiá, ke fakatupulaki ʻaki ʻetau tui kiate Iá. ʻI heʻeku vakai ki heʻeku moʻuí, ʻoku ou fakamālō koeʻuhí ko e ngaahi meʻa kuo hoko ʻi heʻeku moʻuí kuo tokoni ki hono fakatupulekina ʻeku tuí.

Fiefia ʻi he ngaahi meʻa kuó ke aʻusiá pea kuo ʻoatu ʻe he Tamai Hēvaní maʻaú. Ako mei ai ʻa e ngaahi meʻa ko ia ʻokú ne finangalo ke ke akó. ʻOku ʻomai ʻe he Tamai Hēvaní kiate kitautolu takitaha ha ngaahi meʻa ke tau aʻusia ke fakatupulaki ʻetau tui kiate Ia mo Hono ʻAló.

Kapau ʻoku fakamamahi e ngaahi meʻa kuó ke aʻusiá, fakamolemole manatuʻi ko e foha pe ʻofefine koe ʻo e Tamai ʻi Hēvaní pea ʻokú Ne ʻofa ʻiate koe. Ko e fakavaʻe pau ʻeni he ʻikai pē ke toe toʻo. ʻI ha faʻahinga taimi pē! ʻOku taʻengata ia pea ʻoku fakatefito ia he palani ʻo e fakamoʻuí. Kuo pau ke tau pīkitai ki ai ʻo tatau ai pē pe ko e hā.