2022
ʻOku Uesia Moʻoni Nai Au ʻe he Mītia ʻOku ou Ngāue ʻAkí?
Sune 2022


Fakakomipiuta Pē: Kakai Lalahi Kei Talavoú

ʻOku Uesia Moʻoni Nai Au ʻe he Mītia ʻOku ou Ngāue ʻAkí?

Tatau ai pē pe ʻoku tau fakatokangaʻi pe ʻikai, ka ʻoku uesia kitautolu ʻe he mītia ʻoku tau fakaʻaongaʻí. Ko ia ai, te tau lava fēfē nai ʻo fili ʻa e mītia ʻoku “ongoongo lelei pe feʻunga mo hono vīkivikiʻí”? (Ngaahi Tefito ʻo e Tui 1:13).

ʻĪmisi
kakai ʻoku pukepuke ha ngaahi fakaʻilonga

ʻI heʻeku vaʻinga tenisi ʻi he ako māʻolungá, naʻá ku faʻa fanongo ki he kapekape ʻa e kau vaʻinga kehé. Naʻá ku feinga ke ʻoua naʻa tuku ke uesia au ʻe heʻenau ngaahi leá. Ka ʻi he lolotonga ha taha ʻo ʻeku ngaahi feʻauhí, naʻe ʻikai ke u maʻu e foʻi pulú, peá u puʻaki ai ha foʻi lea taʻefeʻunga. Naʻe ʻikai ke u fakatokangaʻi kuo kamata māmālie ke u anga ki heʻenau ngaahi leá kae ʻoua kuo ongo fakanatula pē ki he “tangata fakakakano” (Mōsaia 3:19) ʻiate aú ke u fakaʻaongaʻi foki ia.

ʻE lava ke uesia kitautolu ʻi ha ngaahi founga lahi ʻi he meʻa ʻi hotau ʻātakaí, pea ko e taha ʻo e ngaahi ivi tākiekina mālohi taha ʻokú ne ʻākilotoa kitautolú ko e mītiá. Tatau ai pē pe ʻoku tau fakatokangaʻi ia pe ʻikai, ka ʻe lava ʻe he faʻahinga mītia ʻoku tau ngāue ʻakí, ʻo fakakeheʻi māmālie ʻetau moʻoní. Mahalo te tau fakakaukau ko e faʻa mamata ko ia he mītia ʻoku ʻi ai ʻa e kapekapé, feohi fakasekisualé, pe fetāʻakí ʻoku ʻikai ke ʻi ai hano nunuʻa kiate kitautolu, ka ko hono moʻoní ʻoku ʻi ai. Ko e hā leva te tau lava ʻo fakahoko aí?

Fili ke Fekumi ki he Mītia ʻOku Leleí

ʻOku mahuʻinga ke manatuʻi, neongo e ngaahi meʻa fakaʻohovale kotoa te tau lava ʻo maʻu ʻi heʻetau televīsoné pe telefoni toʻotoʻó, ka ʻoku ʻi ai pē ʻa e mītia ʻoku lelei. ʻOku vahevahe ʻe he kau faifekaú ʻa e ongoongoleleí ʻo fakafou ʻi he mītia langaki moʻuí. Te tau lava ʻo fetuʻutaki mo ha kaungāmeʻa fuoloa pe kumi ha pōpoaki ʻokú ne langaki moʻoni hotau laumālié ʻi he mītia fakasōsialé. Ka te tau fekumi fēfē nai ki he mītia māʻoniʻoni, fakaʻofoʻofa, mo feʻunga mo hono vīkivikiʻí ko ʻení? (vakai, Ngaahi Tefito ʻo e Tui 1:13).

Naʻe ʻomi ʻe ʻEletā Tēvita A. Petinā ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻa e sivi falalaʻanga ko ʻení: “Kapau ʻoku ʻi ai ha meʻa ʻoku tau fakakaukauʻi, mamata, fanongo, pe fakahoko ʻoku fakamamaʻo ai kitautolu mei he Laumālie Māʻoniʻoní, tā ʻoku totonu ke taʻofi ʻetau fakakaukau, mamata, fanongo pe fakahoko e meʻa ko iá. Hangē ko ʻení, kapau ʻe hoko e meʻa naʻe fakataumuʻa ke ne fakafiefiaʻi kitautolú, ke tau mavahe ai mei he Laumālie Māʻoniʻoní, tā ʻoku ʻikai ko e faʻahinga fakafiefia totonu ia maʻatautolú.”1

ʻI he taimi ʻoku ou fili ai ʻa e mītiá, ʻoku ou saiʻia ke fehuʻi loto ha ngaahi fehuʻi hangē ko ʻení: ʻOkú ne tokoniʻi nai au ke u toe ofi ange ai ki he ʻOtuá? Te u kei lava nai ʻo ongoʻi ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻeku moʻuí? Mahalo te ke fie fakaʻaongaʻi foki e ngaahi fehuʻi ko ʻení ke tataki koe ʻi hoʻo fekumi ki he mītia ʻoku leleí. Pea neongo te tau ala fai ha ngaahi fehalaaki, ka ʻe lava ke tau toe lelei ange—ʻi he fili pē ʻe taha he taimi.

ʻOku ʻikai ke u haohaoa ʻi he meʻá ni. Kuó u mamata ʻi ha ngaahi faiva manakoa naʻe ʻikai fakaʻaiʻai ai au ke u hoko ko ha tokotaha lelei ange. Pea ʻoku ou faʻa sio ʻi he ngaahi vitiō ʻi he mītia fakasōsialé ʻa ia ʻoku faʻa ʻi ai ha ngaahi lea taʻe-feʻunga. Ka ʻoku ou feinga ke toe tokanga ange. ʻOku ou feinga ʻi he ʻaho takitaha ke fili ha mītia ʻoku langaki moʻuí.

Ko e Leʻo ʻo Hai ʻOkú Ke Fanongo Ki aí?

ʻI he māmani femoʻuekina ko ʻení, ʻoku faingataʻa ke u tangutu fakalongolongo pē. ʻOku ou faʻa toʻo hake ʻeku telefoní ke vakai ki he mītia fakasōsialé pe sio ʻi ha ngaahi vitiō ke fakaʻaongaʻi e taimi fakalongolongó. Ka ʻoku ou faʻa fakatokangaʻi ʻa e Laumālié ʻi he taimi ʻoku lōngonoa aí. Ko ia ʻoku ou feinga ke u fakatokangaʻi ange ʻa e ngaahi meʻa ʻo e māmaní ʻoku ou fakaʻatā ʻo ʻikai ʻiloʻi te ne taʻofi ʻa e kihiʻi leʻo siʻí (vakai, 1 Ngaahi Tuʻi 19:11–12).

Ko ha ngaahi founga ʻeni ʻe niʻihi te tau lava kotoa ai ʻo kamata hono puleʻi ʻetau fakaʻaongaʻi ʻo e mītiá:

  • Kamata ʻaki haʻo tokanga lahi ange. Taʻofi hoʻo sio taʻe-fakakaukaú. Tuku ha taimi ke ke fakakaukau moʻoni ai ki he meʻa ʻokú ke fakaʻatā ki ho ʻatamaí—te ne fakamavaheʻi nai koe mei he Laumālie Māʻoniʻoní?

  • Tokanga ki he taimi mo e ʻuhinga ʻokú ke fakaʻaongaʻi ai e mītiá. ʻOkú ke tuku nai ha taimi ke tangutu fakalongolongo ai pea ongoʻi ʻa e Laumālié? Pe ʻokú ke faʻa toʻo hake nai hoʻo telefoní ʻi he ngaahi momeniti lōngonoá, ʻo hangē ko ia ʻoku ou faʻa fakahokó?

  • Fakakaukau ke ke toutou mālōlō mei he mītiá, mahalo ko ha konga hoʻo moihū he Sāpaté. ʻE lava ke tokoniʻi koe ʻe hoʻo kiʻi mālōlō mei he mītiá ke ke ongoʻingofua ange ai hono ngaahi ola kiate koé.

Fakahoko ha Ngaahi Fili Fakapotopoto ki he Mitiá

Fili ke ke tokanga mo ʻiloʻi ʻa e ngaahi ivi tākiekina ʻokú ke fakaʻatā ki hoʻo moʻuí. Fili ke toe vakaiʻi mo fehuʻi loto pē kiate koe pe ko e hā e nunuʻa hoʻo mītiá kiate koé. Mahalo naʻa fie maʻu ke ke fakamamaʻo mei ha ʻū tohi, faiva, mītia fakasōsiale, pe podcasts ke fakatokangaʻi e ngaahi nunuʻa taʻe-fakatokangaʻi ʻoku nau fakahokó.

Ka ʻoku fie maʻu ha taimi lahi! Ko ʻetau fononga ko ia ʻi he feinga ke ʻi māmani kae ʻikai ʻo e māmaní, ko ha ngāue fakaleleiʻi ia (vakai, Sione 17:11, 14–15). Te tau lava ʻo kiʻi feinga mālohi ange ke toe lelei ange ʻi ha founga iiki. Naʻe pehē e Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni, “ʻOku hōifua ʻa e ʻEikí ki he feingá.”2 ʻE ʻalu pē taimí pea lava ke fakaleleiʻi kitautolu ke tau haohaoa ʻo hangē ko e Fakamoʻuí. Kapau te tau fai ha fehalaaki, te tau lava ʻo fakatomala pea tafoki kiate Ia ʻi he loto fakamātoato moʻoni pea toe fakaleleiʻi lahi ange! Ko e mana ia ʻo e Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí.

ʻI he taimi ʻoku ou femoʻuekina ai ʻi he mītia manakoá, ʻoku faingataʻa ke fakapapauʻi pe ʻoku ʻi ai ha ola kovi ʻiate au mei he ngaahi meʻa ʻo e māmaní. Ka ʻoku ou ʻiloʻi ko e taimi ʻoku ou tuku ai ha taimi ke mavahe mei he mītiá, ʻoku ou lava ʻo sio ki he ngaahi ivi tākiekina ʻoku fie maʻu ke u taʻofi mei heʻeku moʻuí. Ko e taimi ʻe niʻihi ko ha fili faingataʻa ia, ka ʻoku ʻaonga ia.

Te u tala atu moʻoni—ko e feʻauhi tenisi ko iá naʻe ʻikai ko e taimi fakaʻosi ia naʻá ku lea ʻaki ai ha foʻi lea taʻe-feʻunga. Ka ʻi heʻeku fakatokangaʻi hono uesia au ʻi he ʻātakai ko iá, ne u fai ai ʻa e fili fakapotopoto ke liliu e kakai ne u feohi mo iá. Te tau lava ʻo fai ʻa e ngaahi fili fakapotopoto tatau ki he mītia ʻoku tau ngāue ʻakí.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. David A. Bednar, “That We May Always Have His Spirit to Be with Us,” Liahona, May 2006, 30.

  2. Russell M. Nelson, ʻi he Joy D. Jones, “Ko ha Uiuiʻi Fakaʻeiʻeiki Makehe,” Liahona, Mē 2020, 16.